1-14-4774/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4774 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Teimur Babajev (isikukood 38601214212) kaitsja advokaat Andres Simson, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Teimur Babajev tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega ja teda karistati 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 34 päeva. Kandmisele jäi 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusele liideti Pärnu Maakohtu
9. aprilli 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistus asendati üldkasuliku tööga 689 tundi, mille tegemise tähtaeg oli 18 kuud. Karistuse kandmata osa pöörati Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a määrusega täitmisele. Täitmisele pööratud vangistust, 1 aastat 8 kuud ja 28 päeva, arvestatakse alates
12. septembrist
13. Karistuse lõpptähtaeg on
14. juuni
16. Tartu Maakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti T. Babajev talle Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et ehkki esineb formaalne alus T. Babajevi vabastamiseks elektroonilise valvega, välistavad tema vabastamise varasem elukäik (isik kannab kolmandat reaalset vangistust), kuritegude asjaolud (T. Babajev kannab liitkaristust kehalise väärkohtlemise, suures koguses narkootilise aine kokaiini omandamise ja valdamise, samuti vägivallaga toime pandud rahu ja avaliku korra rikkumise ja avalikku korda kaitsva muu isiku ähvardamise ja löömise eest). Samuti välistab vabastamise alkoholiprobleemi olemasolu. Isik ise alkoholi probleemiks ei pea, ehkki on tunnistanud, et ei suuda alkoholi tarvitades oma emotsioone alati kontrollida. Samuti on andmeid, et T. Babajev on tarvitanud narkootikume (alates
19. eluaastast kanepit, u 18-eluaastast alates kokaiini). Teda on korduvalt karistatud NPALS alusel. Alkoholijoobes on ta varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise. Ehkki T. Babajev on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ei saa jätta arvestamata, et vangistuses ei ole T. Babajevil võimalik oma motivatsiooni ja tahet narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks proovile panna. Kohus arvestas sedagi, et T. Babajevi puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 56%. Seega on väga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus arvestas sedagi, et T. Babajev on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus arvestas positiivse asjaoluna T. Babajevil distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabanedes toetava sotsiaalvõrgustiku ja kindla elu- ja töökoha olemasolu. Samas tõi kohus välja, et T. Babajev oli ka varem tööga valdavalt hõivatud, ent see ei hoidnud ära rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel. Kohus tõi välja sellegi, et T. Babajevil on täitmata nõudeid ning vangla riskihindamise kohaselt suurendab majanduslike raskuste tekkimine ja teiste poolt enda mõjutada laskmine uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
20. Määruskaebuses taotleb kaitsja tühistada vaidlustatav lahend ja vabastada T. Babajev tingimisi ennetähtaegselt. Kohus ei oleks pidanud hindama mitte niivõrd T. Babajevi minevikku, kuivõrd tema tulevasi kavatsusi: läbida kriminaalhooldus, asuda tööle, jätkata pereelu. Karistused on valdavalt seotud kergemaliigiliste kuritegudega ning seetõttu oleks mõttekas sotsialiseerida isikut just elektroonilise järelevalve ja kriminaalhooldusega. Liialt suure tähenduse on kohus omistanud isiku probleemidele, mis seonduvad alkoholi ja narkootikumidega. Kuna T. Babajev ei ole mõnda aega alkoholi tarbinud, puudub alus arvata, et ta seda teeks. Alkoholi tarvitamine ei ole illegaalne ja see oleks mõistlik kriminaalhoolduse ajaks keelata. Kaitsja hinnangul on alust arvata, et isik on asunud elus seadma mõistlikke eesmärke. Teda ootab vabaduses perekond ülalpeetavatega ja töökoht. Kohtu järeldus, et isik ei muutu, on vastuolus iseloomustusega, kus T. Babajev on läbinud programmid „Jõud muutuda“ ning „Viha ja kriitika“ eeskujulikult ning näidanud ennast heast küljest ka kinnipidamise ajal. Muuhulgas väidetakse, et sisemised konfliktid on lahendatud ning T. Babajev on märgatavalt muutunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Babajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi 2 2 ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele positiivsetele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, toetav sotsiaalvõrgustik, kindla elu- ja töökoha olemasolu) ei ole T. Babajevi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 4.2 Nagu kaitsja isegi on sedastanud, on T. Babajevi taust karistusregistri mõttes võrdlemisi mitmekesine. Kaitsja leiab siiski, et isikut ei tohiks hinnata tema mineviku järgi, vaid arvestades tema kavatsusi tulevikus ning võimet kriminaalhooldus läbida. Apellatsioonikohus märgib, et seadus mitte ei keela, vaid lausa kohustab arvestama isiku varasemat elukäiku. Seetõttu on maakohus teostanud kaalutlusõigust õigesti, kui osundas T. Babajevi korduvale karistatusele. T. Babajevi kuritegeliku käitumise muster on muutunud vägivaldsemaks ja raskemaks ning tõusnud on tegude ühiskonnaohtlikkus (v.a viimased kuriteod). Erinevalt kaitsjast leiab apellatsioonikohus, et kohus peab analüüsima ka isiku võimalikke uue kuriteo riske soodustavaid tegureid, milleks käesoleval juhul on T. Babajevi sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Tõsi, T. Babajev on vangistuses olles probleemkäitumisega tegelenud, tema iseloomustused programmi läbiviijatelt on positiivsed ning lootustandvad, küll aga tuleb meeles pidada, et süüdlane viibib kinnipidamisasutuses, kus tal on välistatud alkoholi ja narkootikumide kättesaadavus. Kui arvestada, et isiku esimesed kokkupuuted narkootikumidega on juba alates
22. eluaastast, siis on vaja tugevat tahtejõudu, et sõltuvustest püsivalt vabaneda. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel ja elektroonilisel järelevalvel oleks kinnipeetava käitumisele mõju. Kriminaalhooldusel oleks tõepoolest mõtet, kui sellega saab ära hoida uusi kuritegusid, mille toimepanemise protsent on T. Babajevil keskmisest kõrgem. Küll aga nähtub isiku varasemast käitumisest, et ta ei suutnud alluda kriminaalhooldusega kehtestatud nõuetele ning rikkus selle tingimusi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et T. Babajevi katseaeg kulgeks probleemivabalt. On muidugi kiiduväärt, et T. Babajev soovib seada vabaduses mõistlikke eesmärke, sh perekonna eest hoolitseda ja töötada, ent ainuüksi isiku lubadused ei saa anda alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kui selle vastu rääkivad argumendid on oluliselt kaalukamad, kui vabastamise poolt olevad asjaolud.
23. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau