1-07-8640/442

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-8640 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Sokolovski (ik 37005230391), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. septembri 2010 otsusega mõisteti Sergei Sokolovskile KarS § 114 p 1 ja § 122 järgi karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
8. september 2010 ning karistusaja lõpuks
9. märts
11. Viru Vangla esitas
12. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid S. Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
13. Viru Maakohtu
14. septembri 2016 määrusega jäeti S. Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et kuna S. Sokolovskit on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning väärteokorras 12 korda, siis ei ole S. Sokolovski varasemad karistused oma eesmärki täitnud, kuna isik pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et S. Sokolovski hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Maakohus luges positiivseks, et S. Sokolovski on kinnipidamiskohas osalenud sõltlastele mõeldud tugigrupis „Convictus“ ja sotsiaalprogrammides „Õige hetk“, „Viha juhtimine“ ning „Eluviisitreening“. Samuti pidas maakohus positiivseks, et süüdimõistetul on võimalik vabanemise korral asuda elama oma elukaaslase ja täisealise poja juurde ning tema elukaaslane on nõus S. Sokolovskit vabanemise korral toetama. Kuid samas leidis maakohus, et kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Maakohus leidis, et oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all elama uut ja seadusekuulekat elu. Maakohtu hinnangul puuduvad S. Sokolovskil küll kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid sellest ei piisa. Maakohus on seisukohal, et S. Sokolovski tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. S. Sokolovski varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele tagajärgedele mõtlemata. Süüdimõistetu karistusaeg lõppeb
15. märtsil 2017 ning järelejäänud vangistuse jooksul on S. Sokolovskil võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Maakohus rõhutab, et isiku ennetähtaegne vangistuses vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Maakohtu hinnangul osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Sokolovski, kes nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis puudutavad tema minevikku, kuid leiab, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et ta on ära kandnud valdava enamiku talle mõistetud karistusest. S. Sokolovski hinnangul on ta käesolevaks ajaks viibinud kinnipidamiskohas liiga pikalt selleks, et ilma probleemideta tavaellu naasta. Talle ei ole võimaldatud kohta avavanglas, et ta saaks järk-järgult taasühiskonnastuda. S. Sokolovski arvates peaks läbitud sotsiaalprogramme kinnitama praktikaga. Ennetähtaegne vabanemine aitaks S. Sokolovskil taasühiskonnastuda ning kriminaalhoolduse all viibimine hoiaks valed valikud eemale. Süüdimõistetu leiab, et kui inimene tahab muuta oma elu, siis on selleks vaja kiiremas korras muuta oma elustiili, mõttemaailma ja tutvusringkonda ning ennetähtaegne vabastamine on selleks kardinaalseks muutuseks, mida maakohus keeldus andmast. Maakohus leidis, et ennetähtaegne vabastamine on erand, millele S. Sokolovskil õigust ei ole, aga samas ütleb Põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, millest saab järeldada, et kohtuotsusega rikutakse rahvusvahelisi üldtunnustatud norme ja ennetähtaegset tingimisi vabanemist Euroopas. Maakohus mitte ainult ei riku rahvusvahelisi norme, vaid ei sea ka tingimusi, mille täitmise korral oleks ennetähtaegne tingimisi vabanemine võimalik. S. Sokolovski leiab, et tal on kõik vangla poolt määratud kriteeriumid täidetud, millega on ka maakohus nõustunud. Kuna pole sätestatud kindlaid kriteeriume, siis pole võimalik juhinduda Eesti seadusest, vaid tuleb lähtuda Euroopa seadustest, millele viitab Põhiseadus. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
17. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, ei vabasta S. Sokolovskit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 2 2
18. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
19. S. Sokolovski sõnul aitaks ennetähtaegne vabanemine kaasa tema resotsialiseerumisele ning aitaks muuta tema elustiili, mõttemaailma ja tutvusringkonda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Sokolovskit on varasemalt kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on üks. Reaalset vanglakaristust kannab S. Sokolovski juba viiendat korda. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid- ja tingimusi. Käesoleval ajal kannab S. Sokolovski karistust kinnipidamiskohas kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal toimepandud raske isikuvastase kuriteo eest. Eeltoodud arvesse võttes ei ole S. Sokolovski talle varasemalt mõistetud karistusest õigeid järeldusi teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegne vabastamine suunaks S. Sokolovskit seadusekuulekale teele ja kriminaalhooldusele allutamine hoiaks ära uute süütegude toimepanemise. S. Sokolovski on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud ning S. Sokolovskil tuleb järelejäänud karistus kinnipidamiskohas lõpuni ära kanda.
20. Samuti heidab S. Sokolovski määruskaebuses ette, et ei ole seatud tingimusi, mille täitmise korral oleks võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus peab alati hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning praegusel juhul ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. S. Sokolovski puhul on küll positiivne, et ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tööhõives, tal puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused ning tal oleks vabanemise korral olemas kindel elukoht, kuid süüdlase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ja seetõttu peab seda iga kord hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Maakohus on õigustatult rõhutanud, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ning ennetähtaegne tingimisi vabanemine selgelt erandlik. Antud juhul on maakohus kogumina arvesse võtnud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning toiminud õigesti, keeldudes S. Sokolovski vabastamisest tuginedes tema kuritegude toimepanemise asjaoludele, tema isikule ja varasemale elukäigule. Ringkonnakohus peab esimese kohtuastme sellist toimimisviisi veatuks.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et S. Sokolovski praegune tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kokkuvõtvalt just S. Sokolovski varasem elukäik, asjaolu, et ta ei ole varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ning viimase toimepandud kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda S. Sokolovski tingimisi ennetähtaega vangistustest vabastamist.
22. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas