Obsah (11)

§ 118§ 120§ 68§ 73§ 2§ 3§ 32§ 56§ 74§ 83§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2016. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 14. oktoober 2016. a Kriminaalasja number 1-16-6809

§ 118

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav Jevgeni Vihrov – elukoht *, isikukood 35402154717, kodakondsus *, *haridus, emakeel * keel, *, töötab *, kriminaalkorras karistatud 16.04.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 120

, § 121 alusel vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, katseaeg lõppes 15.10.

1. Väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 7.-8.12.2014 Kaitsja Advokaat Mihkel Gaver RESOLUTSIOON
2. Süüdi mõista Jevgeni Vihrov

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Jevgeni Vihrov’ile mõistetud karistust 1/3 s.o 1 aasta 7 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 7-8.12.2014 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et Jevgeni Vihrov´il tuleb koheselt ära kanda 4 (neli) kuud vangistust. 4-kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda Jevgeni Vihrov poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. 5. Vastavalt

§ 73

lg 1, 2, jätta mõistetud vangistusest 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päevane vangistus Jevgeni Vihrov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 aasta 9 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui Jevgeni Vihrov 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

1. november
2. a. 7.Välja mõista Jevgeni Vihrov’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-166809, menetluskulu, Jevgeni Vihrov/: - sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; - ekspertiisikulud 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm) eurot 36 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 8.Rahuldada tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Jevgeni Vihrov’ilt A P /arve * */ kasuks 107 (ükssada seitse) eurot 50 senti. 9.Asitõend – nuga, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 85/14 15.12.2014) konfiskeerida ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
4. Asitõendid – nahkjope ja püksid, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 6/15 218.02.2015) hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 11.Saata otsus peale jõustumist teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Süüdistataval, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüdistus Jevgeni Vihrov’i süüdistatakse selles, et tema, viibides 06.12.2014 õhtul kella 19.20-19.30 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas * maja välisukse juures, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kõigepealt kallale A F’ile, keda lõi noaga kaks korda kõhu piirkonda, ühe korra vasakule poole kaela - lõua piirkonda ja tekitas lõikehaavad kannatanu vasaku käe sõrmedele ning seejärel lõi noaga A P’le ühe korra kõhu piirkonda ja ühe korra vasaku kaenla piirkonda, mille tagajärjel põhjustas kannatanu A P’le füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused - kõhu eesseina läbiva torkelõikehaava peensoole vigastusega ja pindmise haava vasakule kaenla alla ning kannatanu A F’ile füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused - kõhuõõnde ulatuva ja maksa vigastava torkelõikehaava paremale poole kõhu piirkonda, paremasse rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava ülakõhu piirkonda, lõikehaava vasakule poole kaela piirkonda, lõikehaava lõuale ja lõikehaavad vasaku käe sõrmedele. Kuriteo tagajärjel on kannatanu A P kandnud varalist kahju kokku summas 107,50 eurot, millest lõhutud riiete maksumus moodustab 80 eurot ja haigla voodipäevade tasu moodustab 27,50 eurot. Oma sellise tahtliku tegevusega, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht isiku elule, pani Jevgeni Vihrov toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.o

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 118

lg 1 p 1 näeb kuriteona ette tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Teo vastavus süüteokoosseisule. Kohus uurib kohtule esitatud tõendeid. Kohus jätab kõrvale tl 58 oleva õiendi, mis prokuröri poolt on nimetatud tõendina, andmaks ülevaate 07.12.2014 Läänemaa Haiglas toimunud vestlusest kannatanute A.F’i ja A.P’ga. Kohus leiab, et prokurör ei ole nimetanud, mida eelnimetatud vestlus peaks tõendama ja kui isik teab kuriteosündmuse kohta mingit infot, siis tuleb ta vastavalt menetlusseaduses sätestatule tunnistajana üle kuulata. Tl 137 on kriminaalasja eraldamise määrus, mille kohaselt on eraldatud käesolevast kriminaalasjast erealdi menetlemiseks 06.12.2014 * majas J.Vihrov`ilt sularaha 550 euro suuruse summa röövimise faktis (kallaletungijad A.P ja A.F). Nii süüdistatava, kannatanute ütlustega on tõendamist leidnud, et 06.12.2014 tarvitasid A.P, A.F ja J.Vihrov A.F’i elukohas * koos alkoholi. Käesolevas kriminaalasjas arutatavale sündmusele oli eelnenud konflikt, kus J.Vihrov oli kannatanuks ning A.P ja A.F suhtes alustati menetlust röövimise paragrahvi järgi. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja esemeks oleva sündmuse asjaolusid ei tõenda ka asitõendid – rahatähed /tl 49-51, 134/, tšekid, visiitkaart /tl 120/ ja need tõendid tuleb tõendite kogumist välja jätta. Samuti ei tõenda käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo asjaolusid A.F ja A.P kahtlustatavana antud ütlused /tl 152-154,155-157/, sest kahtlustatavad on andnud nendel ülekuulamistel ütlusi kuriteo kohta, mille toimepanemises neid süüdistati, mitte kuriteo kohta, kus nad on kannatanud. Seetõttu lükkab kohus ka need tõendid tagasi. Kannatanute tervisekahjustused A P kohta on 06.12.2014 koostatud EMO patsiendikaart /tl 17/, mille kohaselt A.P on kiirabiga haiglasse toodud 06.12.2014 kell 19.56 – paremal alakõhus torkehaav, vasakul kaenla all pindmine haav, pussitatud. Anamnees – patsiendil tegemist ca 2 cm pikkuse noahaavaga paremal keskkõhus. A P suhtes on teostatud isiku ekspertiis /akt nr * *) /tl 91-98/ ja ekspert on tervisekahjustuste kohta andnud järgneva arvamuse:

1. A P’l esinevad järgmised tervisekahjustused: kõhu eesseina läbiv torkelõikehaav peensoole vigastustega ja pindmine haav vasakul kaenla all.
2. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil - teravat otsa ja lõikeserva omava esemega (näiteks noaga) löömisel kõhu ja vasaku kaenla piirkonda.
3. A P’l esinenud tervisekahjustused olid tekitamise hetkel eluohtlikud.
4. Tervisekahjustuste paranemine kestab kuni 4 kuud. A F kohta on 06.12.2014 koostatud EMO patsiendikaart /tl 18-19/, mille kohaselt A.F on kiirabiga haiglasse toodud 06.12.2014 kell 19.59 – pussitatud kaela piirkonda, ülakõhus ja paremal rindkerel roidekaare all ka torkehaav. Anamnees – tegemist kahe noahaavaga – ca 25 mm haav processus xyphoideuse kohal, teine haav kõhu eesseinal paremal roidekaare all. Lisaks kaela piirkonnas vasakul pool lõikehaav ca 7-8 cm. Vasaku käe sõrmedel ja mitmed pindmised lõikehaavad. A F suhtes on teostatud isiku ekspertiis /akt nr * *) /tl 83-87/ ja ekspert on A.F’i tervisekahjustuste kohta andnud järgneva arvamuse:
5. A.F’il esinevad järgmised tervisekahjustused: kõhuõõnde ulatuv ja maksa vigastav torke-lõikehaav paremal pool kõhu piirkonnas, paremasse rinnaõõnde ulatuv torkelõikehaav ülakõhu piirkonnas, lõikehaav vasakul pool kaela piirkonnas, lõikehaav lõual ja lõikehaavad vasaku käe sõrmedel.
6. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil - 06.12.2014 toimunud ründe käigus korduvatest löökidest teravat otsa ja lõikeserva omava esemega (näiteks noaga) kehatüve, pea ja kaela piirkonda, lõikehaavad vasaku käe sõrmedel võivad olla saadud löökide pareerimisel enesekaitse käigus.
7. A F’il esinevad tervisekahjustused on eluohtlikud.
8. Tavalise kulu korral paranevad lõikehaavad kuni 4 nädalat. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et mõlemad kannatanud on toimetatud Läänemaa Haiglasse 06.12.2014 pisut enne kella kaheksat õhtul, neil olid mõlemal süüdistuses nimetatud tervisekahjustused ja need tervisekahjustused olid eluohtlikud. Edasi uurib kohus, kas J.Vihrov oma tegevusega tekitas kannatanutele eelkirjeldatud tervisekahjustused. Jevgeni Vihrov tunnistas kohtuistungil kannatanu A F ühel korral noaga löömist. J.Vihrov sõnade kohaselt ta A.P’d noaga ei löönud, A.P kukkus tema otsa, kui ta oli selili maas, see oli õnnetus. J.Vihrov sõnade kohaselt läks ta 06.12.2014 õhtul * majja tagasi, et kannatanutelt tagasi nõuda oma raha, mille nad temalt olid ära võtnud. Tahtis nendega rääkida, et nad raha tagasi annaksid. Nuga on alati töö juures kaasas, kokku käiv taskunuga. Uks oli kinni, koputas, A tuli välja, küsis raha tagasi, A hakkas taskutes otsima, ütles, et raha on vist toas. Ei lasknud A’d tuppa, arvas, et A läheb tuppa ja paneb ukse kinni, siis võttiski noa välja. Kui uks hakkas lahti minema, arvaski, et sealt tuleb A välja, siis A lükkas teda ja lõi teda noaga. Lõi A’d ühe korra noaga kuskile kõhu piirkonda. Võttis noa, et A ei andnud talle raha ja veel lükkas teda, arvas, et kui noa võtab, siis A hakkab kartma ja annab raha tagasi, ei tea, miks teda noaga lõi. Teine mees (A.P) võttis kaika, hakkas sellega vehkima, sai kaikaga vastu pead, astus tagasi ja kukkus selja peale. Hiljem räägib, et kui A teda kaikaga lõi, lõhkus kella ära, sest sai käe enesekaitseks ette panna. A tuli talle kallale (tema peale kui ta maas seliti oli), hakkas teda kätega kägistama, lükkas A lõua alt tagasi ja lükkas pöidla talle silma (istungil ütluste andmise ajal korduvalt näitab kuidas tegi seda liigutust, parema käega). Nuga oli paremas käes püsti, rusikasse sirutatud käes kõhu piirkonnas oli nuga püsti. Ei tea, millisesse A keha ossa võis nuga puutuda. Tõmbas noa lihtsalt A ja enda vahelt välja. Nuga oli kogu aeg käes. A läks temast eemale naabri juurde, siis pani noa kinni ja läks koju. Edasi uurib kohus, kas teised kohtule esitatud tõendid kinnitavad süüdistatava versiooni sündmustest. Kannatanu A.F on nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui vastastamisel /tl 63-66, 125-127/ rääkinud sündmusest põhijoontes ühtviisi - 06.12.2014 õhtul istusid A’ga köögis, kui kuulsid välisuksele koputamist. Tõusis püsti ja läks vaatama, kes ukse taga on. Avas maja välisukse, see avaneb väljapoole. Nii kui oli saanud ukse lahti lükata, haaras trepil seisev Jevgeni Vihrov tal ühe käega kõri juurest riietest kinni ja tõmbas enda ette. Samas tundis, et Jevgeni torkas millegagi kõhtu ja tundis, kuidas see ese tema seest välja tõmmati. Selliseid lööke tegi Jevgeni kõhtu vähemalt kahel, kolmel korral. See oli väga ootamatu, ei suutnud ennast kuidagi kaitsta. Siis väljas kukkusid mõlemad trepile maha ja maas olles lõikas Jevgeni veel noaga kaela. See oli esimene hetk, kui nägi Jevgeni käes nuga. Tundus, et see nuga oli selline, mille tera oli nii ülevalt kui alt terav, noal oli käepide. Tegu oli kokku käiva noaga, sest sel hetkel kui Jevgeni sellega kaela lõikas, läks noa tera käepideme sisse. Kui õues pikali maas oli, siis Jevgeni oli tema peal. Jevgeni ei rääkinud midagi rahast, raha tagasi ei küsinud. Kui Jevgeni lõpuks tema pealt maha ronis, siis õnnestus kuidagi püsti tõusta ja kööki kõndida. Kuhu Jevgeni läks, seda ei tea, rohkem teda ei näinud. Kui oli kööki jõudnud ütles seal A’le, et kutsugu kiirabi ja selle peale läks A kuhugi ära. Hakkas halb ja kukkus pikali köögi ja koridori vahele põrandale. Nägi endal riietel kõhu piirkonnas verd. Varsti kuulis, kuidas keegi tema juures ütles, et ..kutsuge kiirabi, siin lamab veel keegi". Kes see oli, ei tea. Seda enam ei mäleta, kuidas haiglasse viidi. Kohus leiab, et kannatanu A.F sündmuste kirjeldus vastab kannatanul esinenud patsiendikaardis ja eksperdiarvamuses näidatud vigastustele – kannatanul olid kõhu piirkonnas kaks torkehaava ja samuti lõikehaav kaela piirkonnas. Samuti on ekspert andud arvamuse, et A.F’il on vigastused tekkinud korduvate noalöökide tagajärjel. Seega on ilmne, et süüdistatava versioon, et ta lõi A.F’i noaga ühel korral, ei riimu ei kannatanu ega kannatanu terviseandmeid sisaldavate tõenditega. Samuti kinnitab A.F ütlusi sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-9/, kust nähtub, et verine oli maja välistrepp, siis läks verekahtlane määrdumine esikust kööki. Just nii kirjeldab peale rünnet oma liikumist kannatanu. Ka tunnistaja K.V ütlused /tl 128-129/ kinnitavad, et ühe kannatanutest leidsid tema kolleegid majast. Kannatanu A P on 7.12.2014 ülekuulamisel /tl 59-61/ rääkinud, et 6.12.2014 kui kiirabist A juurde tagasi jõudsid, oli A sõber veel seal. See A sõber noris jällegi tüli, ütles, et temal on mingi raha kadunud. Ei tahtnud tülitseda ja hakkas koju minema. A sõber aga järgnes talle ja majast väljudes lõi noaga kõhu piirkonda. Rohkem juhtunust ei mäleta. Järgmisel hetkel ärgates oli haiglas. Kannatanu A P on 27.01.2015 ülekuulamisel ja 9.04.2015 vastastamisel andnud ütlusi /tl 72-76, 132133/, et peale tema ja A.F’i ei olnud majas rohkem kedagi. A’l oli veel üks pudel alkoholi, mida jõid. Kui nägi, et väljas läheb pimedaks, siis otsustas A juurest koju minna. Tõusis köögis püsti, A jäi kööki rahulikult istuma. Temaga oli kõik korras. Nii kui astus A majast välja, nägi maja ees sama võõrast meest, kes eelnevalt oli A juures köögis nuga käes hoidnud. See mees ei öelnud sõnagi, vaid lõi kohe noaga kõhtu. Täpsustab, et mees hüppas ootamatult A maja nurga tagant välja ja lõi noaga kõhtu. Kuna tundis tugevat valu kõhus, siis haaras kohe käega kõhust kinni. Peale seda lööki tõmbas mees noa tema kõhust välja ja läks minema. Sai kohe aru, et talle löödi noaga kõhtu, tundis noatera oma kõhus. Jõudis kõndida veel A naabri U juurde, täpsemalt U maja akende juurde, kus koputas aknale. Ütles U’le, et kutsuks kohe kiirabi ja politsei. Kohale saabunud kiirabi toimetas ta haiglasse. Haiglas leiti temal veel vasaku kaenla all pindmine haav. Kuidas selle sai, seda ei mäleta. Tunnistaja U N on andnud ütlusi /tl 15-16/, et elab *. Tema naabriks on aadressil * A F. 06.12.2014 kell 19.20 väljus majast ja kuulis, et naabrite juures on tüli. Kuulis naaberaias kahte häält, üks oli naabri sõber A, keda tunneb nägupidi. Teise mehe hääl oli tema jaoks võõras. Jutt oli vene keeles. Võõras mees nõudis A’lt raha. Sai jutust aru, et A ja A olid võõralt raha ära võtnud ja see soovis seda tagasi. Kuulis ka rüselust. Kuulis A suust fraasi „ah sa tuled noaga ähvardama“. Peale seda läks teise majja sisse ja hakkas ahju kütma. Mõne minuti pärast kuulis aknale koputust. Läks tänavale ja nägi, et A istus seljaga vastu võrkaeda. A palus politsei kutsuda. Küsis ka, et kas näeb temal lõikehaavu. Nägi sel hetkel verd maas voolamas. Nägi, et tagumiku pealt tilgub verd, püksid ja jope olid verised. Helistas politseisse ja teatas juhtunust. Mõne aja pärast jõudis politsei kohale ja siis kiirabi. Ei näinud kedagi ära jooksmas. Tunnistaja K.V sõnade kohaselt /tl 128-129/ sündmuskohal oli kannatanu, kes toetas end vastu * maja seina, riided olid kõhu piirkonnas verised, ta ei suutnud püsti seista. Kannatanau oli ilmselgelt purjus. Kohus leiab, et tunnistaja U.N ütlused kinnitavad, et ajast, mil ta kuulis naaberaias hääli, möödus kõigest paar minutit, kui A.P tema aknale koputas ja abi palus. Seega koheselt peale seda kui A.P’le oli J.Vihrov poolt tervisekahjustus tekitatud, läks A.P U.N’i akna taha koputama. Tegelikult kinnitab ka süüdistatav, et kui tema lahkus, P läks naabri poole. Samuti on U.N öelnud, et kuulis aias kahte häält, üks A ja teine temale võõras. Ei kannatanu ega süüdistatav pole avaldanud, et konflikti ajal oleks juures viibinud veel mõni isik. Seega A.P’l olnud vigastused sai tekitada vaid J.Vihrov. Kohus leiab, et A.F’i ütlusi, et J.Vihrov lõi talle noaga kõhtu, kinnitab ka temal esinenud vigastus – torkehaav kõhus. Kohus leiab, et A.P’l said vigastused tekkida vaid J.Vihrov poolt korduvalt noaga löömisel. Seda näitavad ka A.P’l seljas olnud riiete vigastused – rebend on nii paremal pool teksatagil kui traksipükstel ning samuti on riideid läbivad vigastused vasakul pool kaenla piirkonnas /tl 111-117/. Kohus leiab, et näha on, et tegemist on tugevate riideesemetega ja selleks, et läbi nende tekitada kõhuõõnde ulatuv lõikehaav ja haav vasaku kaenla alla, peab löök noaga olema tugev. Seega ei saanud A.F’i vigastused tekkida J.Vihrov poolt kirjeldatud viisil. Haavad on keha erinevatel külgedel. J.Vihrov kirjeldas, et tal oli nuga paremas käes kui A.P tema peale kukkus, ei tea, kas see nuga kusagile A.P’le vastu läks, tõmbas selle noa lihtsalt sealt vahelt välja. A.P’l on haavad vasaku kaenla alla ja paremal kõhuõõnes. Ühekordsel kukkumisel J.Vihrov otsa ei saanud A.P’l tekkida kaks noahaava. Kui ka üks haav oleks saanud tekkida kannatanu kukkumisel J.Vihrov otsa, siis J.Vihrov poolt kirjeldatu ei selgita kuidagi kannatanul kahe haava tekkimist – J.Vihrov ütles, et võttis lihtsalt noa nende vahelt välja. Ka ekspert on kinnitanud, et A.P vigastused on saadud noaga löömisel. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu A.P noaga löömisele eelnevatest sündmustest praktiliselt midagi ei mäleta, ei muuda tema ütlusi tema loaga löömise kohta ebausaldusväärseks. Tunnistaja K.V on öelnud, et oli aru saada, et A.P on purjus. Kohus leiab, et noaga löömisele eelnenud sündmused olid alkoholijoobes kannatanu jaoks ilmselt tavapärased. Kannatanu ei mäleta ka seda, kuidas ta sai haava vaasaku kaenla alla ja nii ta ka ütleb. Kohus leiab, et see näitab, et kannatanu on rääkinud tõesti seda, mis talle on meenunud. Kuid kannatanu on kõikidel kordadel, kui ta on ütlusi andnud ühetaoliselt rääkinud, et J.Vihrov lõi talle noaga kõhtu, ta tundis tugevat valu, mees tõmbas noa välja ja läks minema. On selge, et noaga kõhtu löömine ja sellele järgnev tugev valu on sellised asjaolud, mis ka joobes isikule meelde jäävad. Kohus leiab, et kannatanu on rääkinud seda, mida ta mäletab. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et teised uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava ütlusi kummagi kannatanu osas. Kõige otsesemalt lükkavad süüdistatava ütlused ümber kannatanutel esinenud terevisekahjustused – J.Vihrov poolt kirjeldatud asjaoludel kannatanutel selliseid vigastusi tekkida ei saanud. Kohus leiab, et kuna sündmus toimus väga lühikese ajavahemiku jooksul, keegi ei ole avaldanud, et kuriteopaigal oleks viibinud veel isikuid, tunnistaja U,N nägi kannatanu A.P’d mõne minuti möödumisel peale rünnakut, siis kannatanutele sai vigastused tekitada vaid J.Vihrov. Seetõttu leiab kohus, et J.Vihrovi ütlused ei ole usaldusväärsed, ta ei eita küll tervikuna sündmuste toimumist, kuid annab ütlusi, mis tema süüd vähendaks. Kohus leiab, et see on arusaadav olukorras, kus ta järgmisel päeval politsei poolt kinni pidamisel andis politseile üle noa ja tunnistas politseinikele, et selle noaga kannatanuid lõi. Seda on kinnitanud tunnistajad V ja R /tl 128-131/. Kohus leiab, et J.Vihrov käitumine vahetult peale kuriteosündmust politseiga kohtumisel näitab samuti, et ta ei pidanud end kannatanuks, pigem püüdis end varjata. J.Vihrov ise ütles, et kui ta koju läks, tuli tee peal politsei talle vastu. Tunnistaja K.V on rääkinud /tl 128-129/, et kui sõitsid väljakutsele Endla 31 maja juurde, kuna tuli väljakutse, et pussitati kahte meest, siis Endla 9 maja vastas põõsastes nägid kükitamas ühte meest, kelle oli nägu verine. Mees ütles, et oli kukkunud ja läheb koju. Seega J.Vihrov tegelikult auto lähenedes varjas ennast ja ka politsei küsimise peale ei avaldanud, et talle on liiga tehtud. Samuti ei kattu J.Vihrov ütlused politseisse minemise kohta järgmisel päeval tegelike sündmustega. J.Vihrov ütles, et hakkas järgmisel hommikul kohe ise politseisse minema, kui politsei poolel teel vastu tuli. Tunnistaja K.V ja J.R /tl 128-131/ on rääkinud, et 07.12.2014 oli kõigil patrullidel ülesanne otsida J.Vihrov`it, keda märkasid umbes kella 17-paiku Haapsalus Niine tänaval. Pidasid ta kinni, ta oli rahumeelne ja andis neile üle ka noa, millega oli enda sõnul kannatanuid löönud. J.Vihrov peeti kahtlustatavana kinni. Kohus leiab, et kannatanute, tunnistajate ütlused, tõendid kannatanute tervisekahjustuste kohta kogumis annavad kuriteosündmusest pildi nii nagu see J.Vihrovile süüdistuses süüks on arvatud. J.Vihrov ütlused teiste kohtule esitatud tõenditega ei riimu. Kohus leiab, et J.Vihrov ütlused ei ole usaldusväärsed, on ennastõigustavad ja tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et J.Vihrov on toime pannud talle süüdistuses süüks ravatava teo – rünnanud kannatanuid A.F’it ja A.P’d ja tekitanud neile oma tegevusega eluohtlikke tervisekahjustusi. J.Vihrov tegu vastab

§ 118lg 1 p 1 sätestatud teo objektiivsele koosseisule.

Kohus on seisukohal, et J.Vihrov ei pannud kuritegu toime kavatsetusega, sest tema tegevuse eesmärk ei olnud kannatanutele eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine. Samas läks ta raha tagasi nõudma, tal oli nuga kaasas ja lõi kannatanuid korduvalt noaga, ka kõhu piirkonda. Kohus leiab, et igale mõistlikule inimesel on aru saadav, et kui teist inimest noaga lüüa kõhu piirkonda, siis tagajärjeks ilmselgelt on tervisekahjustus ja pole alust ka ühelegi elulisele asjaolule toetudes loota, et see tervisekahjustus ei võiks olla elule ohtlik. Seega pani J.Vihrov kuriteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et J.Vihrov poolt A.F’i noaga ühel korral löömine oli tegutsemine hädakaitses ja A.P’ga juhtus lihtsalt õnnetus. J.Vihrov on politsei poolt viidud haiglasse 07.12.2014 kell 17.30 /tl 41/ ja patsiendikaardilt nähtub, et näo peal parema ja vasaku kulmul kriimustused, paremal põsel umbes 1 cm lahtine pindmine haav. Vasakul käel hematoomid. Politsei on J.Vihrovi 08.12.2014 läbi vaadanud /tl 42-48/ ja tuvastanud, et J.Vihrov`il olid näol, parema silma juures oimukohal 1 cm läbimõõduga vigastus, ninal, paremal pool 0,5 cm läbimõõduga haav, vasaku silma kulm on paistes ning on näha punaseks tõmbunud hematoom. Vasaku silma peal kulmul vigastus, mis kaetud plaastriga, vasakul põsel näha punetust. Paremal käeseljal, väikese sõrme juures on kolm vigastust läbimõõtudega 2mm, 7mm ja 10 mm. Vasaku käe laba paistes. Vasaku käe randmel kriimustused ja käsivarre tagaosas, küünarnuki juures hematoom. J.Vihrov on rääkinud, et osa vigastusi sai siis, kui A ja A temalt päeval raha röövisid. Ütles ka, et sai kaikaga vastu pead, kui A sellega vehkis. Siis ütles, et suutis A kaikaöögi tõrjuda käega, käel olnud kell läks katki. Tunnistaja J.K /tl 135-136/on rääkinud, et kui Jevgeni 06.12.2014 kella 16-17 ajal tema korteri ukse taha tuli, oli tal pea verine. Kohus leiab, et esitatud tõenditega ei saa täpselt kindlaks teha, mis ajal konkreetsed vigastused J.Vihrovil on tekkinud, J.Vihrov ei osanud seda ka ise täpselt öelda. Teisest küljest kohus eespool leidis, et J.Vihrov ütlused ei ole usaldusväärsed ja seeläbi kohus leiab, et J.Vihrov versioon, et ta lõi A.F’i noaga kuna A teda tõukas, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kannatanu on rääkinud, et J.Vihrov ründas teda ootamatult. Seega ei ole tõendamist leidnud, et oleks olnud J.Vihrov vastu vahetu rünne või isegi ründe oht enne kui J.Vihrov A.F’i noaga kolmel korral lõi. Kaitsja leidis, et J.Vihrov tegevus oli õigustatud, kuna ta läks oma raha tagasi nõudma ja võib-olla sündmused eeskaleerusid. Kohus ei nõustu kaitsja sisukohaga, sest selline lähenemine õigustab omakohut. Tõepoolest on leidnud kinnitust, et samal päeval eelnevalt oli konflikt, kus käesoleva kriminaalasjas kannatanud ründasid J.Vihrov`it. Kuid on ka üheselt kinnitust leidnud, et seejärel J.Vihrov lahkus sündmuskohalt ja läks J.K juurde abi otsima. Tunnistaja J.K on rääkinud /tl 135-136/, et J.Vihrov tuli tema kodu ukse taha kella 16-17 ajal. Jevgeni oli tarvitanud alkoholi. Jevgeni rääkis talle, et kuskil surnuaia juures olevas majas olid kaks meest talle peksa andnud ja raha ära võtnud. Jevgenil oli pea verine, samuti olid käed verised. Jevgeni kutsus teda appi raha tagasi saama, tema ei läinud, oli õhtu, ütles et järgmisel päeval võib minna. Soovitas Jevgenil kiirabisse ja politseisse minna. J.Vihrov aga ei võtnud nõu kuulda ja läks tagasi ning ründas kannatanuid ootamatult noaga. Kohus on seisukohal, et kannatanute võimalik õigusvastane käitumine ei anna õiguse neid tunde hiljem, kui ilmselgelt enam mingit vahetut rünnet ega ründe ohtu ei ole, rünnata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Jevgeni Vihrov süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine J. Vihrov poolt. J. Vihrov poolt toime pandud tegu täidab

§ 118lg 1 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja J.

Vihrov on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 118lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

J.Vihrov on toime pannud ühe esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. J.Vihrov ründas noaga kahte inimest, lüües mõlemaid noaga korduvalt ja tema tegevuse tagajärjel said mõlemad isikud tervisekahjustusi, mis olid elule ohtlikud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.Vihrov on varem kriminaalkorras karistatud isik /tl 29/ – 16.04.2013 karistas kohus J.Vihrov`it

§ 120

, § 121 järgi vangistusega 3 kuud (ära kandmata karistus 2 kuud 28 päeva), mille kandmiselt kohus vabastas J.Vihrovi

§ 74

alusel tingimuslikult 18 kuulise katseajaga, määrates J.Vihrovi katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid /tl 3033/. Katseaeg lõppes 15.10.2014. Kohtuotsusest on näha, et J.Vihrovit on karistatud selle eest, et ta tekitas ühele isikule noaga tervisekahjustuse ja teist isikut ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega, hoides kööginuga tema kõril. Seega näitavad nii eelmine kohtuotsus kui käesolevas kriminaalasjas arutusel olev sündmus, et J.Vihrov konfliktsituatsioonide tekkimisel asub neid lahendama noaga. J.Vihrov avaldas kohtus, et nuga oli tal kaasas, sest nuga on kogu aeg töö juures kaasas. Kohtuistungil aga leidis tõendamist, et J.Vihrov oli terve päeva süüdistatavatega alkoholi tarvitanud, ta ei tulnud töölt ja nuga oli ikka kaasas. Eelmisel korral teised isikud raskeid vigastusi ei saanud, seekord on aga J.Vihrov noaga löömisega tekitanud kahele inimesele elule ohtlikke tervisekahjustusi. Uus kuritegu ei ole toime pandud katseajal vaid vähem kui kahe kuu möödumisel katseaja lõpust. Kohus leiab, et seega eelmine karistus oma eesmärke ei saavutanud, J.Vihrov ei ole oma käitumist muutnud ja seekord on toime pandud veel raskem tegu. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk J.Vihrovile karistuse mõistmise puhul on oluline. J.Vihrov avaldas kohtuistungil, et tal on nuga kogu aeg kaasas ja kuna temale omane käitumisviis on konflikte lahendada noaga, siis selline isik on kaaskodanikele ohtlik. Samas arvestab kohus ka seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pea kaks aastat ja selle aja jooksul ei ole J.Vihrov uusi kuritegusid toime pannud. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et J.Vihrovit on võimalik karistada sanktsiooni alammääras, kuna kannatanud olid temalt eelnevalt samal päeval raha röövinud. Kohus põhjendas juba eespool, et kannatanute eelnev käitumine ei andnud J.Vihrovile olukorras, kus vahetut ründe ohtu enam polnud, mingit õigustust kannatanuid noaga rünnata. Sisuliselt oli tegemist omakohtuga. Kohus leiab, et J.Vihrovit ei ole võimalik karistada vangistusega miinimummääras ja seda lähtuvalt süü suurusest. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel J.Vihrov`ile mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra. Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (kahele isikule eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine), karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, et seekord ei ole võimalik J.Vihrovit karistuse kandmisest täielikult tingimuslikult vabastada nagu prokurör seda taotles. Kohus leiab, et J.Vihrov suhtes tuleb kohaldada nn. šokivangistust. Kohus leiab, et mõistetava vangistuse osaline ärakandmine peaks J.Vihrov suhtes avaldama ka edaspidisel katseajal distsiplineerivamat mõju, sest siis ta on kogenud, milliste tegelike vabaduspiirangutega vangistus seotud on. Kohus leiab, et ülejäänud karistusest on J.Vihrov võimalik vabastada tingimuslikult ja seda just seetõttu, te J.Vihrovit on vaatamata tema vanusele kairistatud kahel korral, nende kuritegude toimepanemise vahe on olnud külalt pikk. Eelmisel katseajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud, ei ole uusi õigusrikkumisi toime pannud ka kahe saasta jooksul peale käesoleva kuriteo toimepanemist. TÕKEND Jevgeni Vihrov on kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2014 kell 17.00-08.12.2014 kell 14.00, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

J.Vihrov suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI Kannatanu A.P on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi /tl 108/, milles ta nõuab, et J.Vihrov`ilt mõista välja talle kuriteoga tekitatud varaline kahju kogusummas 107,50 eurot. Kahju on tekkinud seoses sellega, et 06.12.2014 tungiti talle * juures kallale ja löödi noaga kõhtu. Hagiavalduses on viidatud, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Kannatanu on avaldanud /tl 104-105/, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil viibimise eest pidi maksma voodipäevatasu kokku 25 eurot ja SA Läänemaa Haiglas ravil viibimise eest pidi maksma voodipäevatasu 2.50 eurot. Sel ajal, kui 06.12.2014 noaga löödi, olid seljas kombinesoon (traksipüksid) ja nahkjope. Nendel pükstel on paremal pool kõhu piirkonnas rebend, milline on tekitatud noaga löömisel. Samuti on nahkjopel näha vasakul pool alumise tasku juures rebend, milline on samuti tekitatud noaga, sest enne 06.12.2014 jopel sellist rebendit ei olnud. Kuna mõlemad riideesemed on rikutud, siis soovib nende eest saada rahalist hüvitust. Pükste rikkumisega tekitati kahju 30 eurot ja nahkjope rikkumisega 50 eurot. Kaitsja leidis, et tsiviilhagi ei ole võimalik rahuldada, kuna hagis on üksnes sündmuse kirjeldus, ei ole faktilisi asjaolusid, ei ole öeldud, mis kahju on tekkinud. Kohus ei saa kontrollida kas väited vastavad tõele, kui neid ei ole esitatud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju on kirjas ka süüdistuses. Kannatanu ise on esitanud tsiviilhagi tema ülekuulamise lisana. Tsiviilhagis on selgelt kirjas, et kahjunõue on esitatud J.Vihrov vastu seoses sellega, et 06.12.2014 löödi A.P’le * juures noaga kõhtu. Kahju kokku 107,50 eurot. Kannatanuna ülekuulamisel on ta selgitanud, milles kahju seisneb. Ülekuulamisele on lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arve, mille kohaselt A.P voodipäevatasu arve 19.12.2014 -26.01.2015 on 25 eurot ja lisatud on ka tasumist tõendav maksekorraldus /tl 106/. Samuti on kannatanu esitanud tõendi /tl 107/, et on tasunud Läänemaa Haiglale voodipäevatasu 2,50 eurot. Kannatanu kahjunõude kujunemine on aru saadav tema ütluste ja esitatud tõendite pinnalt: rikutud riided – püksid 30 eurot, nahkjope 50 eurot, voodipäevatasud 27,50 eurot, kokku 107,50 eurot. Seega on kannatanu nõude alus ja nõude kujunemine selge ja kontrollitav. Nii tsiviilhagi kui selle põhjenduste ja sellele lisatud tõenditega on süüdistataval olnud võimalus tutvuda juba kohtueelse menetluse käigus. Seega kaitsja esitatud põhjused, miks tsiviilhagi tuleks rahuldamata jätta, on paljasõnalised. Kohus leiab, et tsiviilhagis esitatud nõue on põhjendatud, A.P’l on kahju tekkinud J.Vihrov õigusvastase tegevuse tagajärjel ja tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 127 lg 1,§ 128 lg 2, 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel. Eesti Haigekassa on seoses A.P’le ja A.F`ile 06.12.2014 tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest seisuga 23.02.2015 tasunud kokku 931,55 eurot /tl 103/. Kohtuotsus tuleb peale jõustumist saata Eesti Haigekassale teadmiseks. ASITÕENDID Asitõendina on vaadeldud rohelist värvi käepidemega nuga – noa pikkus 19,5 cm, tera pikkus 8,3 cm, laius 1,3 cm /tl 49-50/. Nuga on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi (akt nr 85/14 15.12.2014) /tl 52/. Nuga, mis on kuriteo toimepanemise vahend tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Asitõendina on vaadeldud pükse ja nahkjopet /tl 111-117/. Asitõendid on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi (akt nr 6715 18.02.2015) /tl 119/. Püksid ja nahkjope (riided rebenditega) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuuslikud asjad, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Asitõendina on politsei hoiuruumi üle antud kolm mobiiltelefoni (akt nr 85/14 15.12.2014) /tl 52/. 2 mobiiltelefoni on tagastatud A.F`ile /tl 119/ ja 1 mobiiltelefon A.P’le /tl 11/ MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb J. Vihrov’ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 2,5x430=1075 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M. Gaver J. Vihrov kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 398,16 eurot /tl 170-175/, 24 eurot /tl 176-179/, 631,20 eurot /tl 200-204/, kokku 1053,36 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 ja käesolevas kriminaalasjas on isiku ekspertiiside tasud 61 eurot (akt nr 15E-LäI0003 03.03.2015) /tl 88/ ja 84 eurot (akt nr 15E-LäI0004 24.03.2015) /tl 99/, kokku 145 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik