← Eesti

3-14-53230/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 68 lg 4 mõttes. MTA eksis, et kütust soovitakse importida Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil.

§ 68

lg 6 kohaselt tohib aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Maksukorralduse seaduse (MKS) §1552 lg 1 kohaselt mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kaebaja leiab, et tolliametnikud on ilma põhjuseta ja ebaseaduslikult pumbanud kaebaja veokilt diislikütust välja mahutisse ja selle ladustanud. Toll on rikkunud oma toimingutega

§ 68

lg 6 ja pannud toime MKS §1552 lg 1 ettenähtud väärteo, ehk teostas aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslikke toiminguid. Toll on kaebajale väljastanud veoki läbivaatuse aktid, mille kohaselt läbivaatamise käigus ei ole midagi lisatud ja midagi võetud. Kaebaja arvates puudus tollil õigus kütuse 2 äravõtmiseks ja selle ladustamiseks. Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud, vaid tolliametnikud on ise sooritanud väärteo. Kaebaja arvates väljuvad MTA vaidlustatavad toimingud oluliselt MKS § 10 lg-s 2 nimetatud ülesannete piirist, sest MTA poolt kasutatud sunnivahend (mis on üheaegselt ka karistus) kütuse standartpaagist äravõtmine ja ladustamine ei ole Eestis kehtivate seadustega ette nähtud. Ka ei ole toll oma toiminguid põhjendanud. Seetõttu nõuab kaebaja RVastS § 2 lg 2 ja HMS §-de 106-109 alusel kohustavate ettekirjutuste tegemist – tagastada kaebajale äravõetud diislikütus, kuna tolli toimingud kütuse äravõtmisel ja ladustamisel olid ebaseaduslikud. Kaebaja viitas ettevõtlusvabaduse rikkumisele tolli poolt. Kaebaja soovis tulevikus tekkiva kahju hüvitamist ja esitab kaebuse ka preventiivsel eesmärgil. 7. Vastustaja palus kaebustele esitatud vastustes (tl 25-28; 3-14-52910 tl 32-35; 3-14-52911 tl 33-36; 3-14-52965 tl 34-37; 3-14-53229 tl 21-24) jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja põhjendas, et tolliseaduse (TS) § 40 lg 1 alusel võib toll Eesti Vabariiki saabuva transpordivahendi peatada ja läbi vaadata. Vastavalt

§ 27

lg 1 p-le 20 on aktsiisist vabastatud kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse

§ 68

lubatud koguses ja

-s sätestatud tingimustel. Veoauto DAF (reg.nr 489BBD) läbivaatuste eesmärgiks oli selgitada välja, kas kütusele kohaldub

§ 68lg 4 ettenähtud aktsiisivabastus või mitte.

Tollil tekkis vaidlusalustel juhtudel kahtlus, et sissetoodavale kütusele ei kohaldu

§ 68

lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastus ning et kütust soovitakse importida ärilisel eesmärgil. Aktsiisivabastuse kontrolliks kinni peetud kütused 210; 281,2; 277,58; 1140; 1165,38 liitrit diislikütust hoiustatakse aadressil Ravila 57a, Tartu. MTA on edastanud kaebajale teavituskirjad, milles on selgitanud, et kinnipeetud kaupa ei ole võimalik vabastada enne, kui kaebaja on täitnud vajalikud tolliformaalsused või esitanud tõendid aktsiisivabastuse kohta. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väited, et tolli poolt veoki läbivaatusel kütuse välja pumpamine ning kinnipidamine toimus ebaseaduslikult ning oli põhjendamata. Nii veoki läbivaatused, kui ka kütuse väljapumpamised toimusid tolliseadusest tuleneva kontrolli raames ning

-st tuleneva aktsiisivabastuse kohaldumise kontrollimiseks. Kontrolli käik on kajastatud läbivaatuse aktides. MTA selgitas kaebajale 29.12.2014. a vastuskirjas täiendavalt, et kütust pole ära võetud ning kütus pole aktsiisivabalt Eestisse toimetatud, sest kütus peeti selle toimetamisel kontrollitoimingu käigus kinni, et välja selgitada kinnipeetud kütusele aktsiisivabastuse kohaldumine. Tõhusamate ja täiendavate kontrollitoimingute vajaduse on tekitanud olukord kus MTA-l on teabeanalüüsile tuginedes tekkinud põhjendatud kahtlus, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust võetakse ebaseaduslikult sõidukitest välja ja antakse tasu eest üle kolmandatele isikutele (

§ 68lg 6).

Seoses täiendavate kontrolltoimingutega on läbiviidavatest kontrollidest ja aktsiisivabastuse põhimõtetest ka veokite ja busside juhte piiril tolliametnike poolt aktiivselt teavitatud ning MTA on teinud teavitustööd ka erinevate autovedusid koondavate organisatsioonidega kohtumistel (näiteks Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, koduleht www.eraa.ee).

  1. Tartu Halduskohus jättis 11.03.
  2. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: Halduskohus leidis, et vastustaja toimingud kaebaja kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ja kütuse kinnipidamisel olid õiguspärased. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kontrollimine ei olnud juhuslik ja on arvestanud varasemalt sama veoki suhtes teostatud läbivaatuste tulemusi. MTA-l tekkis põhjendatud kahtlus, et sisse toodavale kütusele ei kohaldu

§ 68

lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastus ning et kütust soovitakse importida ärilisel eesmärgil. Kahtluse põhjendusena on läbivaatuse aktis (3-14-53229 tl 41-41p) hinnatud veoki hinnangulist keskmist kütusekulu ja veoki läbisõitu ning leitud, et veoki kütusepaakides oleks pidanud olema üle 200 liitri diislikütust enam, kui mõõtmiste tulemustel tuvastati. Veokijuht deklareeris tollile, et veoki keskmine kütusekulu on 3 38 l 100 km kohta. Veokijuht kinnitas, et tankis Venemaal diislikütust. Kütusepaakides olnud kütus pumbati koguste kontrollimiseks välja ning paigutati mahutitesse, veo lõpetamiseks vajalik kogus ning väljudes deklareeritud kütus pumbati veoki paaki tagasi. Aktsiisivabastuse kontrolliks peeti kinni (so 210; 281,2; 277,58; 1140; 1165,38 liitrit), diislikütust 3074,16 liitrit, mis hoiustati aadressil Ravila 57a, Tartus. Tolli poolt on kaebajale 10.12.2014 edastatud teavituskiri tolliformaalsuste teostamise kohustuste kohta, milles toll viitab, et kinnipeetud kaupa ei ole võimalik vabastada enne, kui kaebaja on täitnud vajalikud tolliformaalsused või esitanud tõendid aktsiisivabastuse kohta. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, et tolli poolt veoki läbivaatusel kütuse välja pumpamine ning kinnipidamine toimus ebaseaduslikult ning oli põhjendamata. Nii veoki läbivaatus, kui ka kütuse välja pumpamine toimus tolliseadusest tuleneva kontrolli raames ning

-st tuleneva aktsiisivabastuse kohaldumise kontrollimiseks. Kontrolli käik on kajastatud läbivaatuse aktides. Lisaks eeltoodule selgitati kaebajale ka 29.12.2014 edastatud vastuskirjas täiendavalt, et kütust pole ära võetud ning kütus pole aktsiisivabalt Eestisse toimetatud, sest kütus peeti selle toimetamisel kontrollitoimingu käigus kinni, et välja selgitada kinnipeetud kütusele aktsiisivabastuse kohaldumine. Alates 2014. aasta sügisest on Eesti Vabariigi-Venemaa Föderatsiooni maismaa piiril tõhustatud kontrolli veokite ja busside standardsetes paakides toodava kütuse üle. Kontrolli eesmärk on tagada, et veokite ja busside standardses kütusepaagis imporditava kütuse aktsiisivabastus vastaks aktsiisivabastuse eesmärkidele (

§ 68lg 4) ning sisse veetavat kütust kasutataks üksnes aktsiisivabastuse eesmärkide.

Halduskohus luges üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Halduskohus nõustus vastustajaga selles, et tolliametnikud A.M. , V.L. , R.K. ja A.P. ei ole haldusmenetluses esinenud kui füüsilised isikud, vaid kui ametnikud, kes täitsid MTA-le pandud ülesandeid ning teostasid kinnipeetud kütuse suhtes kontrolli, mille eesmärgiks on välja selgitada kas kinnipeetud kütusele kohaldub aktsiisivabastus või mitte. Läbivaatusaktides on selgelt kirja pandud kontrolli läbiviimise asjaolud ning ka põhjendused kütuse kinnipidamise põhjuste kohta. Samuti on aktide lõpus teavitatud, et kaebajale kui kütuse omanikule väljastatakse teavituskiri tolliformaalsuste teostamise vajaduse kohta, mida ka tehti. Õige on ka MTA seisukoht, et kaebaja ei tahagi käesoleval juhul aru saada asjaolust, et kütust pole ära võetud, vaid, et kütus on kinni peetud, sest kinnipeetud kütuse osas ei ole kaebaja poolt tõendatud, et kütus oleks vajalik rahvusvahelise veo teostamiseks. Aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid ei osanud põhjendada ei tollipunktis küsitletud veoki juht ega pole ka aktsiisivabastust tõendavaid põhjendusi esitatud ka kaebaja poolt ei kütuse suhtes läbiviidavas kontrollmenetluses ega ka kohtumenetluses. Väär on kaebaja väide, et vormistatud läbivaatusaktide lõpust selgub, et läbivaatuse käigus ei ole midagi lisatud ega võetud, kuna viidatud aktides on väga täpselt kajastatud kontrollitud kütusega tehtavad toimingud, sealhulgas kaebaja veokisse tagastatud kütusekogus kui ka kinnipeetud kütusekogused. Väär ja põhjendamata on ka kaebaja väide, et kaebaja poolt vaidlustatavad toimingud väljuvad MTA pädevusest ning kütusele kohaldub

§ 68lg 4 aktsiisivabastus.

Halduskohus nõustus vastustajaga selles, et TS § 14, § 18 ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul.

§ 68

lg 4 ja lg 6 sätestatud aktsiisivabastuse asjaoludest pidi kaebaja teadlik olema (ka ise tituleerib kaebuses, et on pikaaegne vedude teostaja, seega vastustaja hinnangul peavad ka kaebaja teadmised tollieeskirjadest ning aktsiisivabastust reguleerivatest sätetest olema head) ning pidi arvestama sellega, et olukorras kus temale kuuluva veoki paagist on tuvastatud 4 kütuse puudujääk (mis on aluseks põhjendatud kahtlusele, et see on paagist eemaldatud näiteks ärilisel eesmärgil) siis tekib tal täiendav vajadus tõendada Venemaal tangitud kütuse ja selle Eesti Vabariiki importimisel aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. Antud juhul tuvastati piiril, et kaebaja oli andnud veoki juhile korralduse Venemaa tanklas paagid täis tankida, samas tollile esitatud dokumentide kohaselt teostati vedu üksnes Muugale ning veoki juht ei osanud veenvalt põhjendada sellise suure kütusekoguse tankimise eesmärki ning vajadust (MTA märkus, et Tallinn asub tollipunktist kuskil 200 km kaugusel ning kui arvestada veokijuhi selgitusi veoki keskmise tarbitava kütusekoguse, 38 l 100 km kohta, siis vajalik kogus kütust rahvusvahelise veo teostamiseks Tallinna ja tagasi Vene Föderatsiooni oleks ligikaudu 150 liitrit, millest suurem kogus jäeti ka kaebaja veoki paaki). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud põhjendusi kütuse kasutamise kohta, vaid on asunud seisukohale, et

§ 68lg 4 annab kütusele maksuvabastuse selle pinnalt, et kütus asub sõiduki paagis.

Aktsiisivabastus on

§ 68

lg 4 kohaselt selgelt seotud rahvusvaheliste vedude teostamisega mitte üksnes asjaoluga, et kütus asuks veoki standardses paagis. Kohtupraktikas (vt näiteks haldusasi nr 3-12-1408, milles Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsiooni menetlusse) on kohus lugenud üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik (kütuse hind on pea poole odavam kui Eesti Vabariigis) ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kui eesmärgiks on aktsiisivaba kauba toomine Vene Föderatsioonist, siis on halduskohtu hinnangul üheks isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et Vene Föderatsioonis tangitakse paakidesse rohkem kütust kui on vajalik rahvusvahelise veo teostamiseks. Seega on läbivaatusaktide järgi veoki paakidest puudu arvestatav kogus kütust, mis viitab sellele, et see eemaldati paagist ning koostoimes eeltooduga on eluliselt usutav, et seda tehti ärilisel eesmärgil. Kaebaja suhtes on käimas väärteo- ja maksumenetlused (kahtlus, et kaebaja ei impordi kütust Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki üksnes rahvusvahelise veo teostamiseks, vaid kütuse impordil on äriline eesmärk, vt K.L. tunnistajana ülekuulamise protokoll tl 33p jne). Vastustaja on vajaliku kütusekoguse väljaselgitamisel arvestanud kaebaja veokijuhi ütlustega, et keskmiseks kütusekuluks on 38 l. Seega on vastustaja käitumine igati proportsionaalne ning diislikütuse kinnipidamine täiendavaks kontrolliks on igati õiguspärane ja kohane meede. Kinnipeetud kütuse osas ei tõendatud tollile piisavalt aktsiisivabastuse kohaldumist ning tollil on kaebaja suhtes tekkinud põhjendatud kahtlused aktsiisivabastuse kuritarvitamise kohta, mistõttu ei lubatud kütuse importi Eesti Vabariiki. Vastustaja pole rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust ega tema ärakuulamisõigust. Pole tõendatud, et vastustaja oleks takistanud kaebajal rahvusvaheliste autovedude teostamist. Ka on vastustaja läbivaatusaktide kohaselt veoki valdaja saanud anda ütlusi, mille kohaselt kuulub veoki paakides olev kütus kaebajale ning kaebajalt selgituste saamiseks koostati kaebajale ka täiendavalt teavituskiri, milles palutakse teostada tolliformaalsused või esitada seisukoht aktsiisivabastuse kohaldumise kohta koos seisukohta kinnitavate tõenditega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja esitas 10.04.2015 apellatsioonkaebuse (tl 73-77), milles ta palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebaja väidab, et vastustaja loob sihilikult tema majandustegevusele (rahvusvaheline kaubavedu) piiranguid ja rikub omandiõigust. Kaebaja on autovedajana täitnud kõiki seadusega pandud kohustusi. Kütuse äravõtmisel ei pöördunud keegi kaebaja poole nõudmisega selgitada Venemaal tangitud kütuse ja selle Eesti Vabariiki importimisel aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. Nagu 5 nähtub veoki läbivaatamise aktide tekstidest, autojuhi V.K. suhtes algatati väärteomenetlus MKS § 1552 lg 1 alusel. Kohus ei ole algatatud väärteomenetluse kohta informatsiooni küsinud. Rahvusvahelise autoveo teostamisega tegelevad äriühingud ei saa teostada veoteenust ühe veo põhimõttel (nt Venemaalt Muugale). Ei ole keelatud sõita Venemaal tangitud kütusega Eestisse (nt Muugale) ja siis sama kütusega Saksamaale, Lätti, Leetu või Venemaale. Kütuse kasutamist teistel eesmärkidel, nt ärilisel eesmärgil on võimalik tuvastada alles pärast kasutamist, aga mitte enne kasutamist. Kütuse olemasolu veoauto standardses kütusepaagis ei ole ühegi seadusega keelatud. Keelatud on kütusepaagis asuva kütuse äravõtmine (v.a remondi teostamiseks). Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et kuna veokijuht ei ole osanud veenvalt põhjendada suure kütusekoguse eesmärki ning vajadust, siis kütust kavatsetakse kasutada teisel eesmärgil peale rahvusvahelise autoveo teostamise. Veoauto tankimist tehakse selleks, et veoauto käivitada ja kasutada kauba transportimiseks. Autoveo marsruudid annab juhile logistik, kes määrab veoauto liikumissuunad. Autojuht ei ole kursis, kuhu ta liigub pärast kauba mahalaadimist. Halduskohtu poolt tehtud viite osas kohtupraktikale (nr 3-12-1408), märgib kaebaja, et viidatud otsusega otsustati rahuldada kaebus osaliselt, tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, s.o sõiduki Volkswagen Transporter kinnipidamine 05.–15.07.
  2. Kaebus oli esitatud eraisiku poolt eraisiku autos piiri kaudu viidud kütuse suhtes. Eraisikutele kuuluvate ja rahvusvahelist autovedu teostavate autode suhtes on Eestis erinevad regulatsioonid. Otsuse tegemise ajal kaebaja suhtes ei olnud väärteomenetlusi kahtluses, et kaebaja ei impordi kütust Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki üksnes rahvusvahelise veo teostamiseks, vaid ärilisel eesmärgil. Ainus väärteomenetlus, mis oli algatatud kaebaja suhtes, oli väärteoasi nr
  3. Antud menetluse raames Viru Maakohus rahuldas kaebaja kaebuse ja lõpetas väärteomenetluse. Kaebaja ei ole nõus keskmise kütusekulu arvestamise metoodikaga. Igal sõidul on erinevad keskmised kütuse kulud, mis sõltuvad veo teostamise asjaoludest, s.h ilmast, tee tingimustest, peatamise ajast ja kütuse kvaliteedist. Iga sõidu puhul kütuse keskmist kulu tuleks arvestada erinevalt. Autojuhi arvestused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ei ole nõus kohtu arvamusega, et MTA-l oli õigus mitte lubada veoauto standardpaagis asuvat kütust Eesti Vabariiki. Juhul, kui vastustaja arvates tuleks tasuda aktsiisi, peaks MTA aktsiisi määrama. Halduskohus kohaldas TS § 14, § 18 ja § 40 lg 1 valesti. TS § 14 kohaselt tollieeskirjade rakendamisel on MTA ülesanneteks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. MTA ülesandeid reguleeritav TS § 14 on blanketne norm, mida konkretiseerivad teised õigusaktid (tollieeskiri). Kaebaja arvates tõlgendab kohus TS § 14 liiga laialt, kui järeldab et TS § 14 „annab vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul“ ja annab MTA-le võimaluse õigusaktides sätestamata karistusmeetmete rakendamiseks. Tollieeskirjades ettenähtud normidele viitamata jätmisega rikkus kohus oluliselt kaebaja õigusi. TS § 18 järgi MTA võib tolliseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. MTA õigusi reguleeriv TS § 18 on blanketne norm, mida konkretiseerib korrakaitseseadus. Halduskohus ei ole nimetatud korrakaitseseaduse sätetele viidanud. Korrakaitseseaduse nimetatud sätted ei ole rakendatavad kaebaja suhtes. Ainus säte, mis võiks antud juhul rakenduda, on KorS § 52, mis reguleerib vallasasja hoiulevõtmist. Seadusega ettenähtud õigust tuleks rakendada ainult KorS §-s 52 sätestatud juhtumite ilmnemisel. Veoauto kütusepaagis asuva kütuse äravõtmise puhul ei ole KorS § 52 kohaldatav. TS § 40 lg 1 kohaselt võib toll Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi peatada ja läbi vaadata. Kaebaja ei vaidle vastu MTA õigusele Eestis viibiva 6 ja Eestist lahkuv transpordivahend peatada ja läbi vaadata. Antud sätte kohaldamine seoses kütuse äravõtmisega ei ole põhjendatud.
  4. MTA vastuses apellatsioonkaebusele (tl 86-89p) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuse põhjendused: MTA leiab, et vaidlusalune halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja pidas vaidlusaluste toimingutega piiril kinni äriühingule kuuluvas sõidukis oleva kütuse, mille osas on sõiduki juht kinnitanud, et tegemist on äriühingule kuuluva kütusega ning kinnipidamise põhjus seisneb selles, et MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing kuritarvitab

§ 68lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastust.

Kaebaja ei ole ei maksuhaldurile ega ka kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks kütuse kasutamist rahvusvaheliseks veoks. Vastustaja ei ole keelanud äriühingul rahvusvaheliste kaubavedude teostamist ega pidanud kinni veo teostamiseks vajalikku sõidukit. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest saaks teha järelduse, et MTA takistab äriühingu majandustegevust. Vaidlusaluses kohtuotsuses pole halduskohus asunud teistsugusele seisukohale ega heitnud kaebajale ette ka mõnda autoveoseaduse sätte rikkumist. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et viited autoveoseadusele on käesolevas vaidluses asjakohatud ja tuleks jätta tähelepanuta. Vastustaja pole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla asjaolu, et äriühing tegeleb kaubavedudega. Kütuse kinnipidamise põhjuseks on asjaolu, et MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing kuritarvitab aktsiisivabastust ning soovib ebaseaduslikult importida Eesti Vabariiki aktsiisikaupa ärilistel eesmärkidel (st mitte rahvusvahelise veo teostamisega seoses). Vastustaja märgib, et aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud on sätestatud seaduses ning kaebaja tegeledes rahvusvaheliste autovedudega ja ületades regulaarselt piiri peaks vastava ala seadustega selgelt kursis olema. Lisaks on MTA sõiduki kinnipidamisel nii sõiduki juhile kui ka kaebajale saadetud teavituskirjades aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid selgitanud. Seoses täiendavate kontrolltoimingutega piiril on läbiviidavatest kontrollidest ja aktsiisivabastuse põhimõtetest ka veokite ja busside juhte piiril tolliametnike poolt aktiivselt teavitatud ning MTA on teinud teavitustööd ka erinevate autovedusid koondavate organisatsioonidega kohtumistel. Piiril teostatavatest täiendavatest kontrolltoimingutest on teavitatud ka MTA kodulehel. Vastustaja pole kunagi väitnud ega ka halduskohus oma otsuses, et kütuse kinnipidamise aluseks oleks algatatud väärteomenetlus. Kütuse kinnipidamise aluseks on asjaolu, et kinnipeetud kütuse osas ei ole apellandi poolt tõendatud, et kütus oleks rahvusvahelise veo teostamiseks vajalik ja eeltoodud eesmärgil sooviti kütust Eesti Vabariiki importida. Algatatud väärteomenetlus on eraldiseisev menetlus, kuid fakt väärteo algatamisest saab olla aluseks põhjendatud kahtluseks, et apellant soovib kütust importida ärilisel eesmärgil. Info tankimise kohta oli antud sõiduki juhi poolt ning vastav info on fikseeritud läbivaatusaktides, mille ka sõiduki juht on allkirjaga kinnitanud. Arvestades kaebaja poolt apellatsioonkaebuses toodud seisukohti, siis kinnitab ka kaebaja ise kaudselt, et tangib enne Vene Föderatsiooni Eesti Vabariiki sisenedes sõiduki paakidesse kütust. Kaebaja pole esitanud ei tollile piiril ega ka peale teavituskirjade saamist tõendeid mis kinnitaks, et piiri ületanud veok oleks teostanud vedu mõnda muusse Euroopa Liidu riiki. Piiril esitatud tõendite pinnalt teostati rahvusvahelist vedu Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel. Kuna käesoleval juhul ei ole MTA aktsiisivabastust piiranud asjaolu tõttu, et isik teostas rahvusvahelist vedu mõnda teise Euroopa Liidu riiki, siis on kaebaja väide asjakohatu ning käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole vaja hakata analüüsima hüpoteetilist olukorda. Kaebaja esitas piiril veo teostamise kohta andmed, mis näitasid veo teostamist üksnes Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel ning tolliametnikud on sellest infost ka õiguspäraselt lähtunud. 7 Vastustaja kontrollis kohtulahendite otsingusüsteemist haldusasjas 3-12-1408 tehtud lahendeid ning sellest on selgelt leitav Tartu Ringkonnakohtu lahend. Riigikohus on kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätnud 05.06.2014 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-323-

  1. Seega ei vasta kaebaja väited tõele ning kohtumenetluses on igati õiguspäraselt üldtuntud asjaoluks loetud, et aktsiisivabastuse alusel mootorkütuse standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning seda võimalust üritatakse ka kasutada. Halduskohtule esitatud kaebuse vastuse lisadena esitatud tõendid vastustaja hinnangul kinnitavad, et sellist võimalust (importis kütust, mis sõiduki paakidest Eestisse saabudes eemaldati ning ärilisel eesmärgil kasutati) kasutas ka kaebaja. Veidi eksitav on halduskohtu väide käimas olevast väärteomenetlusest, kuid halduskohtu eksimus võib olla tingitud asjaolust, et kohus pidas silmas tegelikult asjaolu, et apellandi suhtes viidi läbi väärteomenetlus. Teisalt võib asi olla ka selles, et kaebaja on tõendi esitanud 25.02.2015, kuigi halduskohtu 04.02.2015 kohtumääruse kohaselt tulnuks uusi asjaolusid ja taotlusi sisalduvad seisukohad esitada vähemalt 7 päeva enne antud kohtu poolt antud tähtaega (HKMS § 51 lg 3) ning halduskohus on seetõttu asjakohatu tõendi jätnud tähelepanuta. Tõsi, viimasel juhul peaks vastavad põhjendused vastustaja hinnangul nähtuma ka kohtuotsusest, kuid see võimalik puudus ei saa olla aluseks lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tühistamiseks ning esitatud tõendile saab vajadusel hinnangu anda ka ringkonnakohus ning võimaliku halduskohtu menetlusliku puuduse kõrvaldada. Vastustaja märgib, et MTA on keskmise kütusekulu arvestamisel lähtunud kaebaja sõidukijuhi selgitustest, mida tolliametnikud on pidanud tõeseks. On eluliselt usutav, et sõiduki juht, kes sõidukit on pikemat aega kasutanud (läbivaatusaktide kohaselt on kogu aeg olnud sama sõidukijuht piiriületustel), oskab adekvaatselt hinnata sõiduki kütusekulu. Lisaks eeltoodule oli esitatud kütusekulu ligikaudne ka Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni poolt MTA-le antud hinnanguga, mille kohaselt keskmine kütusekulu jääb 35 liitri kanti. Käesoleval juhul ei ole apellant esitanud kohtule selliseid tõendeid, mille järgi saaks asuda seisukohale, et kaebaja sõiduk tarbiks oluliselt rohkem kütust kui apellandi sõiduki juhi poolt läbivaatusaktides avaldatud 38 liitrit 100 kilomeetri kohta. Kaebajalt ei ole kütust ära võetud, vaid kütus on kinni peetud. Teiseks on kaeajale edastatud teavituskiri tolliformaalsuste täitmiseks, mis ei seisne kohustuses deklareerida kütus. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja käsitlus korrakaitseseadusest ning väide, et halduskohus pidanuks kohtuotsuses analüüsima maksuhalduri tegevust korrakaitseseadusest lähtudes ning seetõttu on vastustajal ka keeruline toodud seisukohale vastata. Kaebaja ise ei tee vahet kütuse kinnipidamisel ja kütuse äravõtmisel ning on seetõttu lähtunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse põhistamisel valedest asjaoludest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja halduskohtu otsus tühistamisele. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, tuvastab MTA veoki läbivaatuse aktides nr 14-12.1-5/00/9230, 14-12.1-5/00/9525, 14-12.1-5/00/10134, 14-12.1-5/00/10591 ja 14-12.1-5/00/10887 märgitud toimingute, mis seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) standardsest kütusepaagist kütuse väljapumpamises ja hoiulevõtmises, õigusvastasuse ja kohustab vastustajat tagastama kaebajale 3074,16 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas veoautos DAF (reg.nr 489BBD). Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
  3. Õigusriigis peab haldusorganil olema isiku omandis oleva asja hoiulevõtmiseks piisavalt selgelt määratletud õiguslik alus. Vaidlustatud veoki läbivaatuse aktides on märgitud kütuse hoiulevõtmise eesmärgina aktsiisivabastuse kontroll. Sel alusel sõiduki standardses kütusepaagis oleva kütuse hoiulevõtmiseks ei volita Eesti õiguskorras teadaolevalt ükski 8 õigusnorm. Vastustaja ja halduskohus on pidanud piisavateks alusteks TS § 14, § 18 ja § 40 lg
  4. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
  5. TS § 14 sätestab MTA ülesande. Selle järgi on MTA ülesanneteks tollieeskirjade rakendamisel ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. See norm ei kujuta endast alus- ega volitusnormi, vaid tegu on ülesandenormiga.
  6. TS § 40 lg 1 alusel võib toll Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi peatada ja läbi vaadata. See norm ei anna alust kütuse hoiule võtmiseks, vaid ainult sõiduki peatamiseks ja läbivaatamiseks.
  7. TS § 18 järgi võib MTA tolliseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tegemist on blanketse viitenormiga, mistõttu peab meetme rakendamiseks olema täidetud ka korrakaitseseaduse vastava volitusnormi koosseis. Käesoleval juhul tuleb kõne alla ainult KorS § 52 lg
  8. Selle normi järgi võib MTA vallasasja hoiule võtta järgmistel juhtudel: 1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks; 2) asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi; 3) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub; 4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 5) kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi või 6) kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut. Käesoleval juhul tuleb kõne alla ainult KorS § 52 lg 1 p
  9. Selle järgi peab esinema kas vahetu oht või kaebaja poolne korrarikkumine. KorS § 5 lg 1 järgi on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et korrarikkumist ei esine, sest piiri ületamisel kütuse omamine sõiduki standardses kütusepaagis ei ole keelatud, see ei kahjusta kellegi subjektiivseid õigusi ega ühtegi õigushüve. Vastupidi,

§ 68

lg 4 sätestab sõnaselge loanormi, mille järgi on rahvusvaheliste vedude puhul lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. KorS § 5 lg 5 järgi on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Vastustaja sõnul tekkis tollil kahtlus, et kütust soovitakse importida ärilisel eesmärgil. Samuti on MTA teabeanalüüsile tuginedes väljendanud kahtlust, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust võetakse ebaseaduslikult sõidukitest välja ja antakse tasu eest üle kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus leiab, et sellest ei piisa vahetu ohu põhjendamiseks.

§ 68

lg 6 järgi tohib aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti; kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Vahetu ohuga võib sellest tulenevalt olla tegemist näiteks siis, kui kütust paagist välja pumbatakse või on ilmne, et seda hakatakse kohe tegema. Abstraktsest kahtlusest, et väljapumpamine võib kunagi tulevikus aset leida, ei piisa vahetu ohu põhjendamiseks. 16. Peale eelnimetatud normide tuleb kõne alla

§ 791

lg 1, mille kohaselt võib MTA jätta aktsiisikauba järelevalve alla, kui selle aktsiisikauba mitte-eesmärgipärane kasutamine 9 toob kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise. Nimetatud seaduse seletuskirjas on põhjendatud aktsiisikauba järelevalve alla jätmise instituuti järgmiselt: „Seadust täiendatakse järelevalve peatükiga ja paragrahvidega 791 ja 792. Paragrahvis 791 sätestatakse, et toll võib teatud tingimustel jätta aktsiisikauba tolli järelevalve alla. Kui aktsiisikaup on vabastatud aktsiisimaksmisest, siis on põhjendatud selle kauba üle järelevalve teostamine, tagamaks soodustuse sihipärast kasutamist ja soodustuse kuritarvitamise vältimist. Seda rakendatakse näiteks siis, kui on oht, et erimärgistatud diislikütust võidakse kasutada mitte-eesmärgipäraselt. Säte on vajalik erimärgistatud kütuse kasutamise kontrollimiseks. Seni võis kauba tolli järelevalve alla jätta tolliseadustiku alusel, kuid selline võimalus peab olema mitte ainult impordil vaid ka aktsiisilaost tarbimisse lubamisel“ (Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 130 SE, seisuga 24.09.2003). Kuna

ei sisalda eriregulatsiooni juhtumiks, mis saab siis, kui kütus ei ole ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis, võib

§ 791

lg 1 ringkonnakohtu hinnangul olla iseenesest kohaldatav, kui käsitada kütust, millele maksuhalduri kahtluse korral

-is toodud aktsiisivabastus ei laiene, aktsiisikaubana. Ringkonnakohus leiab siiski, et

§ 791

lg 1 ei õigusta kaebaja kütuse kinnipidamist ja hoiustamist käesoleval juhul.

§ 68

lg 4 lubab erinormina rahvusvaheliste vedude puhul tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Esmast tõendamiskoormist, et kütus ei ole ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis, kannab MTA. MTA on teabeanalüüsile tuginedes väljendanud kahtlust, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust võetakse ebaseaduslikult sõidukitest välja ja antakse tasu eest üle kolmandatele isikutele, ja esitanud kohtule ka tõendid (tl 33-42), mis seda kinnitavad. Ringkonnakohus leiab siiski, et

§ 791

lg 1 ei saa olla aktides nr 14-12.1-5/00/9230, 14-12.1-5/00/9525, 14-12.1-5/00/10134, 14-12.1-5/00/10591 ja 14-12.1-5/00/10887 märgitud toimingute, mis seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) standardsest kütusepaagist kütuse väljapumpamises ja hoiulevõtmises, aluseks, sest MTA ei ole ise sellele alusele tuginenud.

§ 791

lg 1 näeb MTA-le ette kaalutlusruumi, mis eeldab vastavat põhjendust ja normis ette nähtud õigusliku tagajärje teadlikku valikut, lähtudes muuhulgas ka proportsionaalsuse põhimõttest. Nähtuvalt vaidlustatud veoki läbivaatuse aktidest on aga toll pidanud kütuse kinni ja hoiustanud aktsiisivabastuse kontrolliks, mitte maksukohustuse tekkimise või suurenemise vältimiseks, nagu näeb ette

§ 791lg 1.

Ringkonnakohus leiab, et deklareeritud eesmärgist nähtuvalt ei olnud toll toiminguid tehes hoolimata kohtule esitatud tõenditest ise kindel, et kaebaja kütusepaagis olevale diislikütusele aktsiisivabastus ei kehti. Toimingute iseloom viitab pigem vallasasja hoiulevõtmise alusele (KorS § 52 lg 1), mille piire on aga ületatud, nagu eespool kindlaks tehtud. Ringkonnakohus ei saa hakata haldusorgani asemel põhjendama haldusorgani kaalutlusotsust, vaid saab anda ainult hinnangu sellele, mida haldusorgan on teinud.

  1. Eelnevast tulenevalt puudus tolli tegevusel alus ja see oli õigusvastane. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Kaebaja on taotlenud kohtult MTA toimingute, mis seisnesid kaebajale kuuluva auto standardsest kütusepaagist kütuse väljavõtmises ja ladustamises, õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud taotlus tuleb rahuldada ja tuvastada MTA veoki läbivaatuse aktides nr 14-12.1-5/00/9230, 14-12.1-5/00/9525, 14-12.1-5/00/10134, 14-12.1-5/00/10591 ja 14-12.1-5/00/10887 märgitud toimingute, mis seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) standardsest kütusepaagist kütuse väljapumpamises ja hoiulevõtmises, õigusvastasus. Sellega muudab ringkonnakohus oma 13.04.
  2. a otsuses asjas nr 3-15-999 väljendatud seisukohta.
  3. KorS § 52 lg 4 järgi luuakse hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Kuna 10 hoiulevõetud diislikütuse puhul on tegemist asendatava asjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 51 mõttes, siis on vastustaja kohustatud tagastama kaebajale hoiulevõetud diislikütusega võrdse koguse diislikütust, so kokku 3074,16 liitrit diislikütust (210+281,2+277,58+1140+1165,38 liitrit). Ringkonnakohus leiab aga, et kohus ei saa välja mõista rohkem, kui kaebajal oleks seaduse järgi olnud õigus ilma MTA sekkumiseta.

§ 68

lg 4 järgi on käesoleval ajal tolli valduses olevat kütust lubatud kasutada ainult kütusena samas mootorsõidukis ehk kaebajale kuuluvas veoautos DAF (reg.nr 489BBD). Seega tuleb rahuldada kaebaja kohustamisnõuded selliselt, et vastustaja on kohustatud tagastama kaebajale 3074,16 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas veoautos DAF (reg.nr 489BBD). Kui seda ei saa teha korraga, siis tuleb seda teha osade kaupa.

  1. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse, puudub alus menetluse peatamiseks. Kaebaja vastavasisuline taotlus jääb seetõttu rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kahe kohtuastme riigilõivud on kokku 30 eurot. Halduskohtus tõendas kaebaja kohtuväliseid kulusid 1200 eurot. Apellatsiooniastmes kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks (24.05.2016) kohtuväliseid kulusid tõendavaid dokumente ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtus kantud kohtuvälised kulud on asja keerukust ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kuna kaebus rahuldatakse peaaegu täielikult, ei oleks käesoleval juhul õiglane ega mõistlik jätta osa kaebaja kuludest kaebaja enda kanda. Seetõttu kuuluvad kaebaja kulud 1230 eurot täies ulatuses välja mõistmisele vastustajalt. Vastustaja ei ole asjas kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.