KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12810 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2016. a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. D. hagi V. N. ja V. N.i vastu va

tja1: V. N. (isikukood xxx, elukoht: xxx, Kohtla-Järve, e-post: xxx)

tja 2: V. N. (isikukood xxx, elukoht: xxx, Kohtla-Järve, e-post: xxx)

tja 1 ja

tja 2 esindaja: Raivo Edala, volikirja alusel, e-post: raivo1936@gmail.com

1. Välja mõista V. N.lt ja V. N.ilt solidaarselt A. D. kasuks 602 (kuussada kaks) eurot 40 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUS
2. A. D. esitas 28.08.
3. a kohtule hagi (I kd tl 3-7) V. N. ja V. N.i vastu solidaarselt varalise kahju hüvitamiseks summas 2 432,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal

tjate vastu nõue seoses asjaoluga, et juunis 2015. a sai hageja korter veekahjustusi, mille põhjustasid

tjad. Hageja ainuomandisse kuulub korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve.

tjatele kuulub hoones asukohaga Estonia pst xx kaks korteriomandit: xxx ja xxx. Korterelamus on asutatud korteriühistu Päike. Hageja ise viibib Venemaal, mistõttu korteri ülalpidamisega ning sellele järelevalve teostamisega tegeleb I. Ž. (hageja tütar). 12.06.2015. a avastas I. Ž., et hageja korteris on toimunud ulatuslik uputus, mille tagajärjel on olulisi veekahjustusi saanud nii korteri põrand, seinad kui mööbel. Hageja korteris veeavariid toimunud ei olnud. Kuivõrd füüsikaseaduste järgi liigub vesi suunaga ülevalt allapoole, pidi veeavarii põhjustaja asuma hageja korteri kohal. Hageja korteri kohal asub

tjate korter nr xx. Veeuputuse ja –kahjustuste fikseerimiseks kutsus I. Ž. korteriühistu juhatuse liikmed J. T. ja S. R. ning korterite xx ja xx omaniku N. A., et nemad objektiivsete kõrvaltvaatajatena saaksid veenduda ja kinnitada kahjustuste olemasolu ja nende ulatust. Selleks koostati korteri ülevaatuse akt, milles fikseeriti kahjustuste iseloom ja ulatus. Ülevaatuse aktist nähtub, et hageja korteri köögi, koridori ja elutoa põrandaparkett on seebise veega üle uhutud, kusjuures veekahjustuse tõttu on parkett juba paisunud. Samasuguseid kahjustusi said ka korteris asunud mööbli (laud ja voodi) puidust jalad. Lisaks oli kahjustada saanud ka gyprocist köögiseinad. Lisaks hageja korteri ülevaatusele õnnestus teostada ülevaatus ka

tjate korteris nr xx, milles avastati selgeid märke toimunud uputuse põhjuste koha. Nähti, et köögis asunud pesumasina äravoolu voolik oli põrandal ning terve põrand oli kaetud seebise veega. Korteri sanitaarne seisukord andis tunnustust sellest, et korteris elav isik on asotsiaalsele eluviisile kalduv. Seega on eluliselt usutav ja loogiline eeldada, et

tjate korteris nr xx asuvast pesumasinast tulnud seebine vesi sattus esmalt

tjate korteri põrandale, kust see hakkas allapoole vajuma, kahjustades hageja korterit ja selles asunud mööblit.

tjatele kuuluvat korterit kasutab elukohana R. A., kes hagejale teadaolevalt on V. N. poeg. See asjaolu aga ei vabasta

tjaid vastutusest. Nii on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 märkinud, et korteriomaniku vastutusest vabanemise aluseks on vaid

§ 11

lg 3 (rikkumise vabandatavus) ning sellena ei kvalifitseeru asjaolu, et korterit kasutab omaniku asemel keegi teine. Korteriomanik on sellisel juhul kohustatud tagama, et korterit faktiliselt kasutav isik järgiks

§ 11lg 1 järgseid kohustusi.

Seega on nõue suunatud õigete

tjate vastu.

§ 11

lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud korteriomandi 2 reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja arvates on veeuputuse põhjustamine ja kahjustuste tekitamine käsitletav tegevusena, mille toime ületab tavakasutuse mõjud.

tjad rikkusid

§ 11

lg 1 p 1 järgset kohustust sellega, et nad ei taganud korteri faktilise kasutaja poolt

§ 11lg 1 p 1 järgse nõude täpset täitmist.

Kui

tjad oleks käitunud õiguspäraselt, mille tagajärjel oleks korteri faktiline kasutaja hoidunud tegevusest, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, oleks kahjujuhtum jäänud saabumata ning hageja õigused rikkumata. Seega on

tjate õigusvastase teo ja hagejal saabunud kahju vahel põhjuslik seos. Kahju ulatust reguleerivaks normiks on VÕS § 132 lg 3, mis näeb ette reeglid kahju hüvitamise ulatuse kohta asja kahjustamise korral. Osundatud sätte kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja asja väärtuse võimaliku vähenemise. Asja parandamise mõistlikke kulusid soovib hageja tõendada OÜ Valsnera poolt 17.06.2015. a tehtud hinnapakkumisega, milles on detailselt esitatud kuluartiklid kahju kõrvaldamiseks ning kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Majandustegevuse registrist nähtub, et OÜ Valsnera tegevusaladeks on omanikujärelevalve ning ehitustööde teostamine. Seda arvestades saab eeldada, et tehtud hinnapakkumine on objektiivne ning kajastab VÕS § 132 lg 3 järgset kahjuhüvitist õiglaselt. Hinnapakkumise järgi tuleks hagejal teha kulutusi summas 2432,40 eurot, et kõrvaldada

tjate poolt põhjustatud veekahjustused.

TJATE VASTUS 2. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 44-47 ja 66-70)

tjad hagi ei tunnistanud.

tjad märkisid, et ei ole olnud sündmusi, milles kohta kohtule on esitatud hagi, hagejale ei ole tekitatud kahju, hageja mõtles selle välja. Hageja ja

tja vahel tekkisid ebasõbralikud suhted. Uputuse fakti 12.06.2015. a korteris nr xx ei olnud. Hageja esitab kulud remondi jaoks summas, mis võrduvad kahekordse korteri hinnaga, antud juhul on olemas sihilikus ja kasuhimu. 12.06.2015 a N.i perekonda süüdistati kahju tekitamist korteris nr xx.

tjat V. N.t kutsuti korterisse nr xx ja nr xx Estonia pst xx Kohtla-Järve. Korteri ülevaatuse juures olid naabrid N. A., S. R. ja I. Ž., korterisse kohe ei lastud sisse, sest olid pestud põrandad ja V. N.lt paluti jalatsid ära võtta – ei ole ju mõistlik uputuse jälgi eemaldada ja mitte näidata kus ja kust kohast oli veejooks. Ruum ja kõik asjad, sein ja lagi olid kuivad, ei olnud veeplekke. Mingisugust akti reaalselt kohapeal ei kirjutatud. Selles aktis 12.06.

1. a on sisse kantud juhatuse liikmed, kes ei olnud korteri ülevaatamisel. Esitatud akt ei ole kehtiv, sest see oli koostatud 12.06.
2. a peale ülevaatamist ja kirjutatud 13.06.
3. a, aktis ei ole märgitud ülevaatamise aja algust ja lõppu. Hageja kirjutab põranda uputamisest, aga faktiliselt pesi parketti puhtaks, muidu vastasel juhul oleks näidanud kõikidele veeloike - millises ruumalas ja mastaabis. Hagis on juttu paisunud voodi jalgadest, kuid kui palju peab olema vett, et nad paisuksid ja ei vesi ei imbunud korterisse nr xx, mis on allpool ja ühtse veetorustikuga. Sündmused, mis püütakse suruda korteri uputamise faktiks on väljamõeldud ja tõendid on võltsitud. Estonia pst xx korterite nr xx ja nr xx ülevaatuse akti allakirjutanud isikud ei olnud korterite ülevaatamise juures. Korteriühistu Päike Korter esimees J. T. ei olnud korterite ülevaatamisel ja akti kirjutas alla tagumise kuupäevaga. Dokumendi võltsitust võib tõestada N. A. akti alla kirjutamisega (korter nr 21). N. A. ei valda eesti keelt, kuid kirjutab alla võltsitud dokumendi, kus on märgitud tohutu suur kahjum. Samas tal ei ole pretensioone

tjate vastu ja ta kuulutab kõikidele avalikult, et tema korteris nr xx ei ole kahju, aga samas aktis on kirjutatud paisutatud voodi jalgadest ja muudest veekahjudest korteris number xx. Dokumendi võltsitust tõendatakse 12.06.2015. a 3 aktiga, kus kinnitatakse, et

tjale olid esitatud dokumendid tutvumiseks, kuid need on valelikud väited. Ülevaatuse akti

tjatele ei esitatud. Hageja korterisse on paigaldatud dušinurk. Vesi võis hageja korterisse joosta ka dušinurgast. Tunnistajate seletused, millised

tjad oma vastusele lisavad, tõendavad, et

tjad ei ole uputuses süüdi. MENETLUSE KÄIK

1. 09.06.
2. a esitatud seisukohas (I kd tl 89-95) märkisid

tjad, et kohus peaks arvesse võtma asjaolu, et hageja oleks pidanud koheselt peale väidetava kahju tekkimist 12.06.

1. a koheselt kutsuma asjatundja kahju tekkimise ja kahju tekkimise põhjuste kindlaksmääramiseks. Hageja kutsus väidetava asjatundja OÜ Valsnera väidetava kahju suurust kindlaks tegema alles 17.06.
2. a, so viis päeva hiljem. Seega hageja pole tõsikindlalt tõendanud, et hageja veekahju lähtus otseselt väidetavate

tjate korterist, või oli see tekkinud hoopis hageja enda tegevuse tulemusena.

tja on seisukohal, et hageja pole kindlaks teinud, kuskohast täpselt ja kas üldse veeleke tekkis. Kas veeleke tekkis korteri osaks olevas veeülekandesüsteemis või korteriomandite ühisosaks olevas veetorustikus, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Hageja ei ole täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevat tõendamiskoormust ja tõendanud asjaolu, et teda kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus just tema peal oleva korteri nr xx reaalosa piiridest. Hageja ei saa tõsikindlalt väita, et veekahju lähtub just korterist xx. 12.06.2016. a aktis väidetavas asjaolus, et korteris xx oli pesumasin, et pesumasina veevoolik oli põrandal ja et põrandal oli paar seebivee väikest loiku ei tõenda veel, et veeuputuse korteris xx põhjustas korteri xx omanik. Tegemist on akti alla kirjutanud mittespetsialistide subjektiivse arvamusega. Samas on kahju tuvastamisel jäetud üldse tähelepanuta asjaolu, et korteris xx käis samal ajal remont ja paigaldati dušinurk ja et veekahju võis tekkida hoopis sealt, so hageja enda tegevuse tulemusena.

tja palub kohtul arvesse võtta asjaolu, et natuke hiljem, kui ta pääses xx korterisse polnud seal lael näha vee läbijooksu jälgi ja samuti polnud põrandal näha veeloike. Seega puudusid jäljed, mingisugusegi veeavarii kohta.

1. Kohtuistungil 14.06.
2. a (kohtuistungi protokoll I kd tl 140-143) hageja esindaja selgitas, et käib hageja korterit kontrollimas kolm korda nädalas. Ühel korral avastas hageja esindaja, et korter oli seebise veega üle ujutatud. Hageja esindaja kutsus kohale korteriühistu liikmed. Alguses kontrolliti alumise naabri korterit, seal oli kõik kuiv. Siis mindi ülemise naabri korterisse. Ülemises korteris oli köögi põrandal pesumasina veevoolik. Põrand oli märg. Peale seda vormistati akt. V. N. vaatas ka üle hagejale kuuluva korteri, kuid väitis, et ülemisest korterist uputust ei olnud, vaid vesi voolas korterisse hageja korteri vannitoas olevast dušikabiinist. R. A., kes seda korterit kasutab, ütles, et ta saab kahju hüvitada ning nõustus sellega, et tema on uputuse tekitanud. Vesi sattus hageja korterisse seina ja gyproci vahelt, seinad olid niisked, parkett, voodi ja laua jalad olid kahjustatud. Laelamp oli vett täis.

tja V. N. selgitas, et 12.06.2016. a oli ta tööl. Tema abikaasa käis hageja korteris, seal oli kõik korras, põrandad olid pestud.

tjale pole akti tutvustatud ega antud. Kohus kuulas vande all üle

tja V. N.. 4

1. Kohus korraldas vaatluse Estonia pst xx-xx korteris 28.06.
2. a (vaatluse protokoll II kd tl 49-50). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
4. Hageja on esitanud kohtule alljärgnevad tõendid: * 12.06.
5. a akt (I kd tl 14); * OÜ Valsnera 17.06.
6. a hinnapakkumine (I kd tl 15); * fotod (I kd tl 152-205). 8.

tjad on kohtule esitanud alljärgnevad tõendid: * O. A. ja A. A. kirjalik tunnistus (I kd tl 50); * R. A. kirjalik tunnistus (I kd tl 51); * N. A. seletuskiri (II kd tl 28); * fotod (II kd tl 41-46).

1. Hageja tugineb oma nõudes asjaoludele, et 12.06.
2. a avastas tema tütar Estonia pst xx korteris veeuputuse ning veeuputus ja veekahjustused on fikseeritud objektiivselt korteriühistu juhatuse liikmete ja korterite xx ja xx omaniku N. A. osavõtul, mille kohta on koostatud akt. Veeuputus tulenes korterist xx, kust pesumasina pesuvesi valgus hageja korterisse.
3. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-186-12 (p 11) märkinud, et maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et

tja pani toime viimasele etteheidetava teo ning sellest tulenevalt hagejale kahju põhjustamist. Maakohtu käsitlus on vastuolus Riigikohtu varasema praktikaga, mille kohaselt korteriomandiseaduse (

) § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

§ 11

lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. 11. Käesolevas vaidluses tuleb kohaldada

§ 11

. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena

§ 11kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10;
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15).

§ 11

lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on 5 kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

1. Korterelamutes veeuputustega tekitatud kahju vaidlustes on tavapärane ja levinud praktika selline, et veeuputuse fakt ja kahjud fikseeritakse aktis, mis koostatakse tavapäraselt korteriühistu juhatuse liikme(te) osavõtul. 12.06.
2. a akti (I kd tl 14) kohaselt fikseeriti Estonia pst xx-xx korteris veeuputus: korteri köögi, koridori ja toa parkett oli üle ujutatud seebise veega, mööbli (voodi ja laud) jalad olid vees ja punsunud. Suure tõenäosusega sattus vesi korterisse ülemisest korterist läbi betoonseina, mis on kaetud cyprociga, gyprocseinad olid köögis niisked. Korteri xx köögis oli pesumasin, pesumasina veevoolik oli põrandal ja vett täis, põrandal oli seebine vesi.
3. Lähtudes kohtuotsuse punktis 12 nimetatud aktist, on eluliselt usutav, et vesi valgus korterisse xx ülemisest korterist xx ning veeuputuse põhjustas kraanikausist vee surve tõttu põrandale kukkunud pesumasina veevoolikust põrandale sattunud vesi. Antud asjaolu kinnitab kohtus vande all üle kuulatud V. N. ütlused selle kohta, et talle kuuluvas korteris oli pesumasina veevoolik kinnitatud scotchiga kraanikaussi (I kd tl 143).
4. 12.06.
5. a aktist nähtub, et R. A. ütles, et ta saab mingi osa maksta toimunud uputuse eest. Aktis soovitati korteri xx omanikule ühendada pesumasina veevoolik statsionaarselt kanalisatsiooni ning korterite xx ja xx omanikel leppida kokku hüvitise maksumuses. Aktile on alla kirjutanud kaks korteriühistu juhatuse liiget (T., R.), korterite xx ja xx omanik N. A., A. D. esindaja (tütar) I. Ž. (Z.). Aktis on märgitud, et V. N. ja tema poeg keeldusid allkirja andmisest.
6. Kohus ei nõustu

tjate seisukohtadega, mille kohaselt hageja on veeuputuse välja mõelnud, hageja on endale ise kahju tekitanud (vee läbijooks korterisse dušinurgast, läbi avatud akna (vt I kd tl 142p), voodijalgade kahjustamine hageja poolt vee punktvalamisega, lambipirni pikemat aega veeämbris hoidmine, laminaatparketi ülespunsumise tahtlik esilekutsumine märja käterätikuga (vt II kd tl 22, 23, 24, 35, 42, 49)). Ükski mõistlik inimene ei mõtle välja olematut veeuputust ega tekita oma varale tahtlikult kahju (sh ei vala voodi jalgadele teekannust vett).

tjate seisukohad on oma olemuselt absurdsed, oletusliku laadi ning otsitud, et vabaneda kahju hüvitamisest. Hageja esindaja selgituste kohaselt hageja korteris keegi ei ela, veekraanid on suletud ning vett ei kasutata. Nimetatu on märgitud ka 12.06.

1. a aktis.
2. Kohus ei näe asjaolus, et hageja esindaja kuivatas põrandal olnud vee ära, midagi imelikku. Mõistlik inimene tavaliselt nii toimibki, et ära hoida vara kahjustamist. Asjaolu, et N. A. ei viibinud korteri xx vaatluse juures ja ei valda eesti keelt (vt II kd tl 28), ei muuda 12.06.
3. a akti tõendina väärtusetuks, sest vaatluse juures viibisid korteriühistu liikmed.
4. Hageja vara kahjustamine on lisaks 12.06.
5. a akti ja 17.06.
6. a hinnapakkumisele Estonia pst xx-xx korteri endise seisukorra taastamiseks peale uputust (I kd tl 15) tõendatud ka fotodega (I kd tl 164-165, 172-193, 196-201) ning kohus on teostanud ka korteris vaatluse. 18.

tjate väited parketi ebaõigest paigaldusest (II kd tl 34), odava põrandakatte halvast kvaliteedist (II kd tl 35), puitlaastplaadist esemete valmistamise tehnoloogia rikkumine (II kd tl 35) on paljasõnalised ning tõendamata. 19. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-129-13 (p 33) märkinud, et korteriomaniku vastutusest vabanemise aluseks on vaid

§ 11

lg 3 (rikkumise vabandatavus) ning sellena ei kvalifitseeru asjaolu, et korterit kasutab omaniku asemel keegi teine. Korteriomanik on sellisel 6 juhul kohustatud tagama, et korterit faktiliselt kasutav isik järgiks

§ 11lg 1 järgseid kohustusi.

20.

§ 11

lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veeuputuse põhjustamine ja kahjustuste tekitamine on käsitletav tegevusena, mille toime ületab tavakasutuse mõjud.

tjad rikkusid

§ 11

lg 1 p 1 järgset kohustust sellega, et nad ei taganud korteri faktilise kasutaja poolt

§ 11lg 1 p 1 järgse nõude täpset täitmist.

Kui

tjad oleks käitunud õiguspäraselt, mille tagajärjel oleks korteri faktiline kasutaja hoidunud tegevusest, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, oleks kahjujuhtum jäänud saabumata ning hageja õigused rikkumata. Seega on

tjate õigusvastase teo ja hagejal saabunud kahju vahel põhjuslik seos.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja asja väärtuse võimaliku vähenemise. OÜ Valsnera poolt 17.06.
2. a tehtud hinnapakkumises (I kd tl 15) on märgitud kulutused kahju kõrvaldamiseks ning kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Hinnapakkumise järgi tuleks hagejal teha kulutusi summas 2432,40 eurot, et kõrvaldada

tjate poolt põhjustatud veekahjustused. Kohus nõustub

tjatega, et hinnapakkumises toodud kulutused on üle paisutatud. 28.06.2016. a vaatlusel veendus kohus, et veeuputusest tulenenud kahjustused ei ole sedavõrd suured, et kogu korteri laminaatparkett vajaks väljavahetamist. Võrreldes hageja poolt esitatud fotodega laminaatparketi kahjustuste kohta (plaatide vahed ja servade punsumised), on laminaatparketi olukord ilmselt seoses parketi kuivamisega suuremas osas taastunud. Kohtu arvates piisab endise olukorra taastamiseks kulutustest, mis on seotud köögis oleva parketi väljavahetamisega ning voodi ja laua jalgade väljavahetamisega (materjal ja tööga kaasnevad kulud). Kohus ei tuvastanud vaatlusel, et köögis olev gyprocist sein ja selle soojustus (kivivill) on kahjustatud. Kohus ei nõustu

tjaga, et kahju suurust saab tõendada vaid ekspertiisiga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõuded ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus käsitleb OÜ Valsnera hinnapakkumist dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1).

1. OÜ Valsnera hinnapakkumise kohaselt on korteri endise seisukorra taastamise kulud kokku 2 432,40 eurot, sh laua ja voodi jalgade väljavahetamine 195 eurot, uue samaväärse laminaatparketi (30 m2) maksumus 597 eurot, uue DSP (parketi alusplaat, 20 m2) maksumus 150 eurot, töö maksumus (parketi demonteerimine ja mööbli ümberpaigutamine) 100 eurot, töö maksumus (DSP mahavõtmine ja uue paigaldamine) 85 eurot, töö maksumus (uue parketi ja selle aluse paigaldamine) 175 eurot, töö maksumus (mööbli tagasi paigaldamine) 125 eurot, töö maksumus (köögis veega kahjustatud seina mahavõtmine (2 m2) koos kivivill soojustusega ja uue paigaldamine) 350 eurot, prügi utiliseerimine 250 eurot, kokku 2 027 eurot, koos käibemaksuga (405,40 eurot) 2 432,40 eurot.
2. Kohus leiab, et põhjendatud kulutused endise olukorra taastamiseks on järgmised.

tjate kanda. 26. Kohus ei määra käesolevas lahendis kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg 4 ja 177 lg 2, vaid teeb seda mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8