Obsah (17)

§ 76§ 184§ 274§ 263§ 63§ 68§ 65§ 69§ 75§ 345§ 121§ 424§ 50§ 329§ 74§ 209§ 73

1-14-4774 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-14-4774 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Teimur Babajev (isikukood 38601214212) Pärnu Maakohtu 29.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Teimur Babajev tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 29.01.
2. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, § 120 lg 1 järgi (teo toimepanemise ajal

§ 274

lg 1) ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, § 121 lg 1 järgi (teo toimepanemise ajal

§ 274lg 1) ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati Teimur Babajev süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi (teo toimepanemise ajal

§ 263

lg 1) ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 63

lg 2, 64 lg 1 alusel mõisteti raskema karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 34 päeva karistusaja hulka ja kandmisele jäi 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 05.04.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 1 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3,4 alusel asendatui mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 689 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud. Ühtlasi määrati, et Teimur Babajev peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 16.11.2015. a määrusega pöörati

§ 69lg 6 alusel Teimur Babajevile Pärnu Maakohtu 29.01.2015.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karisuse kandmise algus 23.09.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 23.09.
2. a ja lõpp on 20.06.
3. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 07.08.
4. a. Teimur Babajevit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 30.04.
5. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega; 2) 20.09.
6. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahviga 40 päevamäära, s.o 2120 krooni; 3) 21.04.
7. a Pärnu Maakohtu poolt

§ 345

lg 1- § 22 lg 3; § 209 lg 2 p 1 -§ 22 lg 3 alusel 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga; 4) 06.08.2008. a

§ 121järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni; 5) 06.10.2008.

a Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära, s.o 15 000 krooni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks; 6) 09.12.2008. a Pärnu Maakohtu poolt

§ 329järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni; 7) 08.01.2009.

a Pärnu Maakohtu poolt

§ 329järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10000 krooni; 8) 05.04.2013.

a Pärnu Maakohtu poolt

§ 121

järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jäi 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et vangistus ei pöörata täielikult täitmisele, kui Teimur Babajev ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollinõudeid.

9) 07.04.2016. a Pärnu Maakohtu poolt

§ 209

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot, § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 160 eurot ja § 199 lg 2 p 7 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 160 eurot.

§ 63

lg 2, 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 eurot.

§ 73

lg 1,3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Teimur Babajev ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab korduvalt kriminaalkorras karistatud Teimur Babajev kolmandat reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Teimur Babajevil vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik, elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik elukoht ja ka töökoht. Teimur Babajev avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Teimur Babajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Üheksal korral kriminaalkorras karistatud Teimur Babajev, kehtivaid karistusi kolm, kannab kolmandat reaalset vangistust liitkaristusena Pärnu Maakohtu 05.04.

1. a otsuse ja 29.01.
2. a otsuse alusel. Pärnu Maakohtu 29.01.
3. a otsusega mõistetud liitkaristus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 16.11.
4. a määrusega, kuna Teimur Babajev ei järginud registreerimiskohustust, ei 2 taotlenud kriminaalhooldajalt luba Eestist lahkumiseks ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Teimur Babajevi puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi tarvitamises ta ise midagi halba ei näe, kuid tunnistab, et kanget alkoholi tarvitades ei kontrolli ta alati oma emotsioone. Motivatsioon loobumiseks on vähene. Teimur Babajev ei pea end narkosõltlaseks, vaid pigem juhutarvitajaks. Peab narkootikume lõõgastumise viisiks. Teimur Babajev sai vabaduses enda sõnul majanduslikult hakkama, samas on ta korduvalt hankinud rahalisi vahendeid kuritegelikul teel. Väidetavalt soovib ta kuritegelikust käitumisest loobuda. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 56%. Positiivne on vabanedes kindla elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu, samuti kõrge motivatsioon oma elu korda seada. Teimur Babajevil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Teimur Babajevi puhul ei ole karistuse eesmärgid veel täidetud. Pole võimalik piisava kindlusega eeldada, et ta ei pane vabanedes toime uut kuritegu. Tema varasemat elukäiku vaadates ei ole alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tema käitumist korrigeerida. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Teimur Babajevi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Teimur Babajev kannab käesolevat kolmandat reaalset vangistust liitkaristusena kahe otsuse alusel kehalise väärkohtlemise, suures koguses narkootilise aine kokaiini omandamise ja valdamise eest, samuti vägivallaga toime pandud rahu ja avaliku korra rikkumise ja avalikku korda kaitsva muu isiku ähvardamise ja löömise eest. Käesoleva vangistuse kandmise ajal karistati teda 07.04.
5. a Pärnu Maakohtu poolt rahalise karistusega
6. a ja
7. a toime pandud kelmuse, võltsitud dokumendi kasutamise ja grupis toime pandud varguse eest. Varem on teda karistatud nii varavastaste kui ka vägivallakuritegude toimepanemise, samuti joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Positiivne on, et Teimur Babajevil ei ole distsiplinaarkaristusi, samuti vabanedes toetava sotsiaalvõrgustiku ja kindla elu- ning töökoha olemasolu. Teimur Babajevil on XXXX. Perekonnasisesed suhted on õe sõnul armastavad ja soojad. Vabanedes on Teimur Babejevil võimalik elama asuda abikaasa juurde XXXX, elukohas elavad ka peres kasvavad kaks last. Tegemist on heas seisukorras korteriga, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanikud ja abikaasa on andnud nõusoleku Teimur Babajevi elukohta elama asumiseks ning elektroonilise valve rakendamiseks. Teimur Babjevil on vabanedes olemas kindel töökoht ettevõttes XXXX. Ettevõte on väljastanud garantiikirja. Tööandja ei karda, et Teimur Babajeviga võiks tööalaseid probleeme tekkida, iseloomustades Teimur Babejevit kui südamest toredat isikut, kellel on soov muutuda. Samas ei saa jätta arvestamata, et Teimur Babajev oli ka enne vangistust valdavalt tööga hõivatud ja sai enda hinnangul majanduslikul hästi hakkama, see aga ei hoidnud ära rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel. Seega ei välista isegi majandusliku abi saamine abikaasalt ega kindla töökoha olemasolu, et Teimur Babajev ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Eriti arvestades, et tal oli 11.07.
8. a seisuga täitmata nõudeid üle 5000 euro. Seda enam, et majanduslike raskuste tekkimist ja enda mõjutada laskmist teiste isikute poolt on ka vangla riskihindamise kohaselt pidanud uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendavateks faktoriteks. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi Teimur Babjev ise ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks ja tema motivatsioon tarvitamisest loobumiseks on vähene, on ta tunnistanud, et ei suuda alkoholi tarvitanuna oma emotsioone alati kontrollida. Peale selle on ta varem pannud alkoholijoobes toime 3 vägivallakuriteo ja joobes juhtimise. Lisaks alkoholi tarvitamisele on olemas andmed, et Teimur Babajev on tarvitanud narkootikume. Tarvitamist alustas ta enda sõnul umbes XXXX. Hiljem, s.o umbes 18-aastaselt hakkas ta tarvitama kokaiini. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS alusel, samuti kannab ta käesolevat liitkaristust muu hulgas kokaiini suures koguses omandamise ja valdamise eest. Positiivne on individuaalprogrammis „Jõud muutuda“ osalemine. Samas ei saa jätta arvestamata, et vangistustingimustes ei ole Teimur Babajevil võimalik oma motivatsiooni ja tahet narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks proovile panna. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Teimur Babjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 56%, s.t väga kõrgeks. Oht seisneb nii rahvatervise kahjustamises, ühiskonna turvatunde ohustamises ja võimalikus füüsilises ründes, samuti kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui Teimur Babajev jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist ning kui tunnetab, et rünnatakse kas teda või tema pereliikmeid. Samuti, nagu juba märgitud, majandusliku kitsikuse tekkimisel ning enda mõjutada laskmisel. Kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et kuigi Teimur Babajev soovib väidetavalt kuritegelikust käitumisest loobuda, on keeruline hinnata, kas see motivatsioon realiseerub edaspidi seaduskuulekas elamises, kuivõrd tema varasem elukäik näitab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja tema varasem probleemide lahendamise viis pigem enesekesksusele ja enda vajaduste esiplaanile seadmisele. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud Teimur Babajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamist elektroonilise valvega ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4