3-15-1106/54

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1106 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Võru Vallavalitsuse 12.03.2015 korralduse nr 49 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Võru vald Kolmas isik – Ilme Rästas Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
4. Tagastada kaebajale tema poolt kohtule 04.11.2015 saadetud eksperdi arvamus 2-l lehel ja 4 fotot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 14.12.2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Võru Vallavalitsus andis 12.03.2015 korralduse nr 49 väljastada Ilme Rästasele ehitusluba aiamaja rekonstrueerimiseks aadressil Pappjärve 20 (katastritunnus 91805:001:0280), Kose alevik, Võru vald.
6. 28.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles palutakse tühistada Võru Vallavalitsuse 12.03.2015 korraldus nr 49 „Ehitusloa väljastamine“. Kaebusega koos esitas XXX esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Kaebaja palus peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni Võru Vallavalitsuse 12.03.2015 korralduse nr 49 „Ehitusloa väljastamine“ kehtivus ning keelata Ilme Rästasel ehitustööde jätkamine aadressil Pappjärve 20, Kose alevik, Võru vald.
7. Tartu Halduskohus rahuldas 06.05.2015 määrusega XXX esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud korralduse kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
8. 06.05.2015 määrusega kohus võttis XXX kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Ilme Rästase ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 04.06.2015 saabus kohtule Võru valla vastus kaebusele (tl 56-62). 05.06.2015 saabus kohtule I. Rästase seisukoht kaebuse osas (tl 63-65). KAEBAJA VÄITED
9. Kaebaja palub kaebuses tühistada Võru Vallavalitsuse 12.03.2015 korralduse nr 49 „Ehitusloa väljastamine“. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus, millega väljastati ehitusluba Ilme Rästasele aiamaja rekonstrueerimiseks elamuks on ebaseaduslik ja vastuolus Võru valla ehitusmäärusega. Kaebuse kohaselt on väljastatud ehitusloaga lubatud aiamaja ümber ehitada elamuks selliselt, et ehitatav elamu on kahekorruseline ja viilkatusega, mis hakkab suures osas varjama päikese eest kaebaja kinnistut ning see halvendab suurel määral kaebaja võimalust kinnistut kasutada endale vajalike saaduste kasvatamiseks. Kaebaja on seisukohal, et I. Rästase poolt kavandatud aiamaja ja kuuri ümberehitus elamuks tekitab püsivad kahjulikud mõjutused kaebuse esitaja kinnistule. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Võru Vallavalitsuse korraldus nr 49 “Ehitusloa väljastamine“ on õiguspärane, kooskõlas ehitusseaduse, valla ehitusmääruse ning kehtiva seadusandlusega. Vastustaja on seisukohal, et kuna tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimise, mitte uushoonestusega, ei saa naaberkinnistu kirjaliku nõusoleku puudumine olla haldusakti mitteandmise aluseks, kuna ehitusloa taotleja on korduvalt ehitusprojekti ümber teinud ja kõik XXX poolt viidatud selleks tõkestavad asjaolud on lahendatud uue ehitusprojektiga. Arvesse võttes haldusakti andmisele eelnevat menetluskäiku, ehitusprojekti sisse viidud korduvaid täiendusi ning parandusi, on vastustaja välistanud kaebaja huvide kahjustamise. Haldusakti mitteandmisega ei saa vald eirata Ilme Rästase õigusi oma kinnistut vallata, üksnes seetõttu, et piirinaabrid ei suuda saavutada kokkulepet kirjaliku nõusoleku osas Võru valla ehitusmääruse § 7 lg 4 mõistes (ehitamiseks lähemale kui 4 meetrit kinnistu piirist tuleb saada naaberkinnistu omanikult kirjalik nõusolek). Võru Vallavalitsus peab oluliseks märkida, et nimetatud nõue on ehitusmäärusesse sisse viidud tuleohutuse tagamise kaalutlustel ning eelkõige on peetud antud nõudega silmas uusehitiste püstitamist. Rõhutame, et ehitusloa väljamise aluseks olnud ehitusprojekti on kooskõlastanud päästeamet ning seega ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele. Ühtlasi märgib vastustaja, et suvilapiirkondades asuvad ehitised valdavalt lähemal kui 4 meetrit krundi piirist. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
11. Kolmas isik – Ilme Rästas palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja väide, justkui hakkaks kolmanda isiku poolt rekonstrueeritav hoone suures osas varjama päikest kaebaja kinnistul ning halvendama kaebaja võimalust kasutada kinnistut kaebajale vajalike saaduste kasvatamiseks, on läbinisti alusetu. Kolmas isik väidab, et antud juhul on ehitusluba antud mitte uue hoone püstitamiseks, vaid olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks. Luba kõnealuse hoone püstitamiseks saadi juba enam kui 30 aastat tagasi ning hoone asub praeguses asukohas juba viimased 30 aastat. Ehitusloa esemeks oleva hoone rekonstrueerimine ei muuda olemasolevat ehitusjoont. Kolmanda isiku vastuväidete kohaselt on väide rekonstrueeritava hoone kauguse kohta kinnisasja piirist ebaõige. Tegelikkuses ei ole hoone kaugus kinnisasja piirist mitte 0,5 meetrit vaid 0,8 meetrit. Kolmanda isiku hinnangul ei saa igal juhul aga kaebaja nõusoleku puudumine kuidagi olla ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseks. Ehitusloa väljastamisest keeldumise alused on ammendava loeteluna sätestatud ehitusseaduse (EhS) § 24 lg-s 1 ning naaberkinnistu omaniku kirjaliku nõusoleku puudumine nende hulka ei kuulu. Kolmas isik väidab, et antud juhul on vastutaja ehitusloa andmise menetluses kaebaja huvid välja selgitanud ning neid ehitusloa väljastamise otsustamisel kaalutlusõigust teostades arvesse võtnud. Lähtuvalt kaebaja huvidest palus vastustaja kolmandal isikul ehitusprojekti täiendada ning kolmas isik seda ka tegi. Vastustaja ei tuvastanud lõplikus ehitusprojektis mistahes ohtu kaebaja elule, tervisele või varale ega mistahes ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Seetõttu puudus vastustajal mistahes alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks naabri huvidest lähtuvalt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Vaidlust ei ole selles, et Võru Vallavalitsus andis 12.03.2015 korralduse nr 49 väljastada Ilme Rästasele ehitusluba aiamaja rekonstrueerimiseks elamuks Pappjärve tn 20, Kose alevikus, Võru vallas (tl 6). Ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1512239/01120 väljastati 26.03.2015 (tl 40 pöördel-44 pöördel). Seega on tegemist olemasoleva hoone rekonstrueerimise, mitte uushoonestusega.
13. Asja materjalidest nähtuvalt asub Pappjärve 20 (katastritunnus 91805:001:0280) maaüksus Võru valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alal endise aianduskooperatiivi territooriumil, mis ehitusloa taotlemise hetkel oli hoonestatud ning hoone asus juba esialgselt lähemal kui 4 meetrit kinnistu piirist. Tegemist ei ole uushoonestusega ning piirkonnas väljakujunenud ehitustraditsioon on tiheasustusaladele (eelkõige suvilapiirkondadele) omane. Ehitusregistri andmetel asub maaüksusel Pappjärve 20 suvila/ aiamaja (ehitusregistri kood 113030083) ehitusaluse pinnaga 56 m2, suletud netopinda on 42,8 m2, korruste arv on
14. Võru Vallavolikogu 09.04.2008 määrusega nr 42 kinnitatud Võru valla üldplaneeringu edaspidi üldplaneering) seletuskirja kohaselt ei tohi olemasolevate aianduskruntide (väiksemad kui 1000 m²) uushoonestamisel või olemasolevale hoonele juurdeehituse tegemisel krundi täisehitusprotsent ületada 20 % ning kavandatava hoone maksimumkõrgus võib olla kuni 5 m. Taotletav juurdeehitus on olemasoleval ehitisel tühja nurga täis ehitamine paralleelselt naaber kinnistu piiriga ning juurdeehitus asub samal joonel kui olemasoleva hoone välispiir naaberkinnistu krundipiiri suhtes. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Pappjärve 20 krundi suurus väiksem kui 1000 m2 ja ehitusprojekt jääb täisehitusprotsendilt 14,4 %-ga lubatud piiridesse, seega vastab ehitusluba üldplaneeringule.
15. Võru Vallavolikogu 10.11.2010 määrusega nr 20 vastu võetud Võru valla ehitusmääruse § 7 lg 4 kohaselt tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel jälgida ehitusjoont, hoonete vahekaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Ehitamiseks lähemale kui 4 m kinnistu piirist tuleb saada naaberkinnistu omanikult kirjalik nõusolek. Vastustaja väidete kohaselt viidi nimetatud nõue ehitusmäärusesse sisse tuleohutuse tagamise kaalutlustel ning eelkõige on peetud antud nõudega silmas uusehitise püstitamist. Antud juhul ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti on kooskõlastanud päästeamet ning seega ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele. Ühtlasi märgib vastustaja, et suvilapiirkondades asuvad ehitised valdavalt lähemal kui 4 meetrit krundi piirist.
16. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja keeldunud andmast nõusolekut ehitusprojekti kooskõlastamiseks, kuigi valla ehitusmääruse kohaselt tuleb ehitamiseks lähemale kui 4 m kinnistu piirist saada naaberkinnistu omanikult kirjalik nõusolek. Kohus märgib, et kuigi vaidlustatud korraldusest ei nähtu kaebaja kaasamine haldusmenetlusse, nähtub asja materjalidest, et kaebaja oli teadlik naaberkinnistul asuva aiamaja ümberehitustöödest ja kaasatud menetlusse juba alates 05.06.2012, mil väljastati I. Rästasele esmakordselt ehitusluba. Kaebaja pöördumised vastustaja poole olid 16.04.2013 ja 27.05.
17. Kohus nõustub vastustajaga, et naaberkinnistu kirjaliku nõusoleku puudumine ei saa olla haldusakti mitteandmise aluseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt on ehitusloa taotleja korduvalt ehitusprojekti ümber teinud ja kõik kaebaja poolt viidatud selleks tõkestavad asjaolud on lahendatud uue ehitusprojektiga. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 13.06.2003 otsuses 3-3-1-42-03 märkinud, et piirinaabri kooskõlastuse puudumise korral peab kohalik omavalitsus otsustuse tegemisel ja huvide kaalumisel koos muude asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi piirinaabriga kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla põhjus ehitusloa andmisest keeldumiseks.
18. Kaebaja väide, et ehitusprojektis ei ole kavandatud lume tõkkeid ega sadevee kogumise ja suunamise lahendeid ning ehitusloa taotleja ei ole teinud mingeid muudatusi ehitusprojektis, ei vasta tegelikkusele. Asja materjalidest nähtuvalt väljastati esialgne ehitusluba 05.06.2012 Võru Vallavalitsuse korraldusega nr 131 (tl 32), kuid mille Võru Vallavalitsus tunnistas oma 17.06.2013 korraldusega nr 117 kehtetuks seoses ehitise omaniku I. Rästase poolt 01.06.2012 esitatud ehitusloa taotluses teadvalt valeandmete esitamisega (tl 4). Üheks ehitusprojekti puuduseks oli asjaolu, et ei olnud üheselt mõistetav, kuidas katusekonstruktsiooni muutmise (viilkatus lamekatuse asemel) puhul tagatakse sadevee ära juhtimine nii, et see naaberkinnistule ei satu. 01.12.2013 esitas I. Rästas vallavalitsusele täiendatud ja parandatud ehituprojekti koos ehitusloa taotlusega (tl 37). Asja materjalidest nähtuvalt pöördus vastustaja naaberkinnistus omaniku XXX poole kirjalikult 20.06.2014.a. kirjaga nr 7-1.1/866 (tl 36 pöördel), milles teavitas teda Ilme Rästa´e poolt esitatud uuest eramu renoveerimise projektist, mille käigus on muudetud katuse konstruktsioone ning millega lahendatakse sadevete ja lume katuselt ärajuhtimine ohustamata naaberkinnistut. Ühtlasi informeeris vastustaja kaebajat, et ehitusprojekt on kooskõlastatud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse poolt ning soovis saada temapoolset arvamust hiljemalt 30.06.2014, kuid kaebaja esitas omapoolsed seisukohad naaberkinnistu laiendamise ehitusprojektile ja palus vastustajal ehitusluba mitte väljastada (tl 38). I. Rästas esitas vastustajale järjekordse täiendatud ehitusprojekti 08.10.2014 kirjaga nr 7-1.1/1090-2 (tl 39 pöördel). Vastustaja pööras oma 22.12.2014 kirjaga ehitusloa taotleja tähelepanu ehitusprojektis esinevale ebatäpsusele, paludes ehitusprojekt kooskõlla viia valla üldplaneeringuga (tl 40). 05.03.2014 esitas I. Rästas veelkord täiendatud ehitusprojekti ning palus väljastada ehitusloa (tl 40 pöördel). Kohus nõustub vastustajaga, et võrreldes esialgse ehitusprojektiga on ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti sisse viidud olulised muudatused: hoone kõrgus on viidud madalamaks (varasema 5,583 meetri asemel 5,0 meetrile), projekteeritud on vihmavee rennid, vihmavee torud, lumetõkke piirded, välisvooder ja tuulekastid on ette nähtud värvida tulekindlate värvidega.
19. Kaebaja väidab, et juurdeehituse rakendumisel jääb tema krundist 1/6 päikesevalguseta. Kohtu arvates on tavaline, et tiheasustusalal, kus asuvad suvilapiirkonnad, ehitamisel põrkuvad omavahel naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus (AÕS). Selle seaduse § 89 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seda sätet täpsustavad AÕS §-d 143 ja
20. Gaasi, suitsu, auru jms levitamist oma kinnisasjale võib omanik keelata vaid juhul, kui see kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist või kui levitamine on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Asja materjalidest nähtuvalt jääb kaebaja krundist 1/6 päikesevalguseta, järelikult on 5/6 krundist päikesevalgusega, seega ei kahjusta krundi 1/6 osal päikesevalguse puudumine kaebaja kinnisasja kasutamist oluliselt. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et Võru valla üldplaneeringu koostamisel oli suvilapiirkondade ehitustingimuste väljatöötamisel oluliseks küsimuseks hoonete kõrgus ning päikesevalguse tagamine kruntidel. Paljude ekspertide kaasamisel jäädi seisukohale, et hoonete püstitamisel suvilapiirkondades (krundid valdavalt alla 1000 m2) kõrgusega 5 meetrit ei saa kahjustada naaberkruntide huvid. Lähtuvalt eeltoodust on valla üldplaneeringusse nimetatud ehitustingimus - hoone kõrgus 5 meetrit - sisse viidud. Seega ei saa kohtu arvates keeldumise põhjuseks olla naaberkrundi võimalik valgustingimuste halvenemine, mida kinnitab ka juba nimetatud Riigikohtu 13.06.2003 otsus 3-3-1-42-
22. Arvesse võttes vaidlustatud haldusakti andmisele eelnevat menetluskäiku, I. Rästase poolt ehitusprojekti sisse viidud korduvaid täiendusi ning parandusi, asub kohus seisukohale, et Võru Vallavalitsuse 12.03.2015 korraldus nr 49 ei riku kaebaja õigusi, ehitusprojekt vastab kehtivale seadusele, seega on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik taotlust kantud menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud.
24. Tartu Halduskohtu 23.09.2015 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti kuni 08.10.
25. Kuna kaebaja saatis kohtule eksperdi arvamuse 2-l lehel 04.11.2015, seega mittetähtaegselt, siis kohus tagastab nimetatu kaebajale. Kohus tagastab kaebajale ka 4 fotot, mida kohus ei pea vajalikuks võtta asja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik