3-15-1308/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1308 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi PROFTRADE GROUP OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.02.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021859-3 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – PROFTRADE GROUP OÜ, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
2. Jätta PROFTRADE GROUP OÜ kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 23.12.2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliamet (maksuhaldur, MTA) viis 25.03.2014 korralduse nr 12.2-3/21859-1-1 alusel läbi PROFTRADE GROUP OÜ (kaebaja) maksumenetluse, kontrollides maksustamisperioodide september ja oktoober 2011 tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust.
5. Maksuhaldur tegi 09.10.2014 kontrollakti nr 12.2-3/21859-2, milles asus seisukohale, et kaebaja ei ole Sunyard OÜ-lt september ja oktoober
6. a arvetel kajastatud kaupa soetanud. Sellest tulenevalt puudus vastustaja hinnangul kaebajal ka alus arvetel kajastatud sisendkäibemaksu maha arvamiseks summas 98 961,85 eurot. Kaebaja ei nõustunud maksuhalduri eeltoodud seisukoha ja kontrollaktis esitatud põhjenduste ja lõppjäreldustega ning esitas 10.11.2014 kontrollaktile põhjaliku eriarvamuse.
7. 10.02.2015 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/021859-3, mille kohaselt kohustas maksuhaldur kaebajat tasuma täiendavalt käibemaksu 98 961,85 eurot. 12.03.2015 esitas kaebaja maksuotsuse peale vaide, mis 21.04.2015 vaideotsusega nr 6-1/2694-3 jäeti rahuldamata.
8. 21.05.2015 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse 10.02.2015 maksuotsuse nr 12.23/021859-3 tühistamise nõudes. 25.05.2015 võttis kohus määrusega PROFTRADE GROUP OÜ kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
9. 07.10.2015 määrusega kohus otsustas lahendada asi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti kuni 28.10.
10. 16.10.2015 esitas kaebaja oma seisukoha vastustaja vastuse osas ja menetluskulude nimekirja (tl 203-209). 28.10.2015 esitas vastustaja vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl 210-211). KAEBAJA VÄITED
11. Kaebaja hinnangul on maksusumma määramine toimunud aegumistähtaega rikkudes, kuna MTA hinnangud väidetud tahtluse osas on kaebaja arvates sisuliselt põhjendamata. Kaebaja arvates on tegu hoolsuskohustuse täitmata jätmisega, millele kohaldub kolmeaastane aegumine. Kaebaja soovi õigusvastase tagajärje saabumisele ei olevat MTA maksuotsuses põhjendanud. Samuti ei nõustu kaebaja maksuhalduri hinnanguga tema pahausksuse osas järeldades maksuotsusest puuduvaid põhjendusi maksusumma tahtliku tasumata jätmise osas ja leides seetõttu, et vaidlusalune maksuotsus on temale mõistetamatu, lähtuvalt ka viidetest hoolsuskohustusele ja ebaselge mõiste „fiktiivsed arved“ kasutamisele. Kaebaja hinnangul on Sunyard OÜ-ga tehingud reaalselt toimunud, korrates oma vastuväidetes selleks 10.11.2014 eriarvamuses juba esitatud õigustusi. Samuti leiab kaebaja, et MTA on täitnud puudulikult uurimiskohustust ja et hoopis Sunyard OÜ on käitunud pahauskselt, mistõttu olevat Marko Järva ütlused usaldusväärsemad VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist, siis puudub tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-173-
13. Vastustaja leiab, et kaebus ei sisalda asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda maksuotsuses kajastatust erinevale lõppjäreldusele. Vastustaja poolt välja toodud faktilised asjaolud on erinevalt kaebaja arvamusest tõendatud ja põhjendavad veenvalt maksuhalduri kahtlusi kaebaja maksuarvestuses teadlikult kajastatud tehingute fiktiivsusest. Vastustaja jääb ka maksuotsuses eriarvamusele esitatud vastuväidete juurde ning on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud ning kaebajale maksukohustuse määramine on olnud seaduslik ja põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
14. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksusumma määramine on toimunud aegumistähtaega rikkudes. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 99 lg 1 p 5 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asja materjalidest nähtuvalt on MTA uurimisosakond alustanud
15. a kriminaalmenetlust nr 11760000164, milles kaebaja juhatuse liige Marko Järva on samade episoodide osas (PROFTRADE GROUP OÜ september ja oktoober 2011 fiktiivsete Sunyard OÜ arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaks) 13.01.2012 kahtlustatavana üle kuulatud. Kuna nimetatud kriminaalmenetlus ei ole jõustunud kohtuotsuseni veel jõudnud, siis on aegumistähtaeg kriminaalmenetluse tõttu peatunud ja ka kolmeaastane aegumistähtaeg ei ole tänaseks veel möödunud.
16. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel rikkunud eelnimetatud sätet, kuna tegu oli kaebaja teadliku tegevusega mis oma iseloomult saab olla vaid tahtlik ja millele kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-62-06 kohaselt saab maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehing või toiming olla oma olemuselt ainult tahtlik. Seega on vastustaja tuvastanud kaebaja tahtluse pärast seda, kui leidis, et maksukohustuslane on teinud tehinguid ja toiminguid maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil.
17. Kohus ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et maksuhaldur ei ole sisuliselt põhjendanud ka viieaastase aegumistähtaja kohaldamise argumente, kuna MTA olevat läbivalt viidanud vaid põhjendustele, mis viitavad kaebajapoolsele hoolsuskohustuse täitmata jätmisele, mitte teadlikule ja tahtlikule tegevusele. Vaidlustatud maksuotsuse p-des 2.2.2, 2.2.3, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.11 on kohtu arvates välja toodud põhjendused, mis ei anna alust maksuotsuse motiveeringu vääriti mõistmiseks. Ka kontrollaktis, mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu lisa, on lahti selgitatud maksukohustuslase teadlik käitumine, mis oma iseloomult saab olla vaid tahtlik. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur jõudnud väidetavalt meelevaldselt järeldusteni, et maksukohustuslane käitub pahauskselt ja M. Järva teadlikkusest, vaid maksuotsuses on piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, miks maksuhaldur jõudis veendumuseni maksukohustuslase pahausksest käitumisest ja M. Järva teadlikkusest.
18. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja ei ole ei maksuhaldurile ega kohtule esitanud mingeid kassadokumente, siis on kaebaja kaebuse p-s 2.1.5 esitatud väited tõendamata ja asjakohatud.
19. Kaebaja arvates on maksuotsus ebaselge ja mõistetamatu, kuid kohtu arvates on maksuhaldur maksuotsuses kaebajale lahti selgitanud kaebaja tahtluse varjata Sunyard OÜ näiliku tehingu abil varjatud tehingu (mittekäibemaksukohustuslastelt kokkuost) tuuma. Kohus on seisukohal, et tegeliku tehingu näitamisel oma maksuarvestuses puudunuks kaebajal niikuinii legaalne alus sisendkäibemaksu arvestada. Kuna kaebaja on ka ise kaebuse p-s 2.2.3 viidanud Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-23-12 p-s 17 märgitule, kus Riigikohus on sidunud mõiste "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" näiliku tehingu mõistega, siis ei väära kohtu arvates kaebuse vastupidine veendumus maksuotsuse väidetavast mõistetamatusest maksuhalduri poolt esitatud seisukohti kaebaja teadlikkusest tegelikest tehingutest. Kuna kaebaja ise on kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile, siis ei saa kohtu arvates maksuotsuses kasutatud fiktiivse tehingu mõiste tõttu olla maksuotsus sedavõrd ebamäärane või mõistetamatu, mis annab kaebajale põhjendatud aluse väiteks ebaefektiivsest õiguskaitsest või maksuhalduri segastest seisukohtadest või järeldustest.
20. Kaebaja väidab, et tema tehingud Sunyard OÜ-ga on reaalselt toimunud. Kuid asja materjalidest nähtub, et Sunyard OÜ arved ei vastanud käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele ning et vastustaja möönis tulumaksu hindamise kaalumisel kauba olemasolu (Tavid AS-ile müük oli usaldusväärne). Seega ei väära kohtu arvates maksuhalduri lõpphinnanguid, et Sunyard OÜ-lt kaebaja kaupa ei ostnud ning et suurtes summades sularaha väljamaksed ja maksukohustuslase kassadokumentide vormistamata jätmine võimaldasid kaebajal fiktiivseid tehinguid paremini varjata ja viitasid seetõttu ka kaebaja teadlikule, mitte hooletusest tingitud tegevusele. Kohus on seisukohal, et ka M. Järva varasem ja analoogne käitumine teiste äriühingute (OÜ Vegalia Group, OÜ Turboteenic Group ja Bioküte OÜ) puhul toetas vaid maksuhalduri järeldust M. Järva teadliku käitumist ja pahausksust, mis oli suunatud õigusvastase tagajärje saabumisele. Ka Tartu Ringkonnakohtus leidis asjas nr 3-08-2346, et korrektselt äri ajaval isikul puudub alus anda maksumenetluses ebaõiget ja ebatäielikku informatsiooni toimunud majandustehingute osas. Seega oleks kaebuse p-s 2.3.2 väidetud heauskselt käitunud kaebaja esitanud maksumenetluses kõik olemasolevad andmed ja tõendid toimunud tehingute kohta, kuid ka kaebaja ise möönab kaebuse p-s 2.3.2, et seda siiski tehtud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja tuvastanud mh ka kauba kohale toonud isiku isikusamasust ega vormistanud kauba üleandmise akte, mida tavapäraselt sellise väärtusega kauba puhul tehti. Näiteks Tavid AS-ga vormistatud tehingute puhul on kaup kaalutud ja mõlemapoolselt vastu võetud ja üle antud aktidega, ilmselt edaspidiste vaidluste vältimiseks. Kaebaja ja Sunyard OÜ tehingute puhul seda täheldada ei saa. Anomaalia on ka kaebaja ja Sunyard OÜ arvete ja Tavid AS ja kaebaja kauba vormistamise aktidega (tl 179-198 pöördel) võrreldavalt, mis välistab samuti maksuhaldurile kirjeldatud viisil väidetud (kotiga Tartu parklates) kauba vahetuse. Seega viitab Tavid AS kõigil kauba vastuvõtuaktidel kaebaja poolt märgitud suurem kaal ja Sunyard OÜ arvetele märgitud Tavid AS kaalumise erinev lõpptulem (tl 179-198 pöördel), et tegelikult vormistati Sunyard OÜ arved tõenäoliselt tagantjärele, pärast Tavid AS kauba poolset kaalumist ja müüki. Eeltoodu viitab kohtu arvates otseselt M. Järva teadlikkusele, et mingit saatedokumentidega kulla üleandmist A. Mazuriksi poolt Tartu parklas (Sunyard OÜ arvetel märgitud kauba kaal ja kogus ilmnes alles Tavid AS-is üle kaalumisel) ei saanud toimuda, millega on seletatav loogiliselt ka vastuolu, miks M. Järva teadmine kauba kogusest oli pea alati erinev Tavid AS-ile kauba üleandmise momendil (M. Järva ei teadnud siis veel Sunyard OÜ arvetele märgitud õiget kogust) teatatust ning kuidas just Tavid AS kauba kaalumise tulemused said Sunyard OÜ arvetele, kui kauba väidetava üleandmise momendil Sunyard OÜ-lt oli M. Järva teadmisel kauba kogus sootuks erinev sh ka Sunyard OÜ arvetel märgitust, mis pidanuks ju sellisel juhul ühtima M. Järva teadmisega.
21. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ega kohtule kulla saatelehti ega muid dokumente, mille alusel toimus kulla Sunyard OÜ poolne üleandmine või kaebaja poolne vastuvõtmine, siis on nimetatud asjaolu tõendamata.
22. Kohtu arvates on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja ebaselged, vastuolulised ja ebausaldusväärsed seletused tehingu kohta ning tehingu vähene dokumenteeritus viitavad selgelt tehingute mittetoimumisele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-06 märkinud, et kauba saatja tehakse eelkõige kindlaks saatedokumendist tulenevalt. Samuti Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 leidnud, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist muuhulgas tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. Sunyard OÜ juhatuse liige on selgitanud, et ei tunne kaebaja nimelist isikut ning ei ole kaebajale kulda müünud. Seega puuduvad nii kauba müüja kinnitus tehingu toimumise kui ka tõendid kauba üleandmise kohta. Kohtu hinnangul ei ole tegu maksuhalduri „meeleheitega“, vaid ilmestusega M. Järva varasemast maksekäitumisest, millele olid iseloomulikud ja tüüpilised variäriühingute kasutamise tunnused ja soov vastutustest vabanemiseks äriühing võõrandada.
23. Kõik kaebaja etteheited maksuhaldurile seoses Sunyard OÜ-ga, et maksuhaldur ei ole tuttav Sunyard OÜ äriregistri aadressiga või et äriühingu kättesaamiseks ei ole tehtud reaalseid pingutusi, on kaebaja poolt selgelt otsitud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja tuttav Sunyard OÜ äriregistri aadressidega ning teinud reaalseid pingutusi äriühingu kättesaamiseks, sh on teostanud äriühingu ettevõtluse kontrolli, mille tulemusel selgus, et äriühing ei tegelenud Eestis ettevõtlusega. Sama alusetu on kohtu arvates ka kaebaja viide, et MTA ei olevat pöördunud Läti kolleegide poole, kuna just Läti kolleegid kuulasid MTA Uurimisosakonna palvel A. Mazuriksi 04.02.2013 üle. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja hinnang ei ole pädev, et maksuhalduri uurimistoimingud ja neist tehtud järeldused ei tõenda Sunyard OÜ reaalse majandustegevuse puudumist. Kaebaja ignoreerib A. Mazuriksi ütlustest nähtuvat, et tegu oli siiski sisuliselt variisiku ja variäriühingu õigusvõime ärakasutamise olukorraga kaebaja poolt, mistõttu puudub kohtul alus vastupidisteks eeldusteks, kuna A. Mazuriksi ütlused olid asjas usaldusväärseteks hinnatud tõenditega kokkulangevad ja seetõttu usaldusväärsemad kui M. Järva vastuolulised tehingukirjeldused.
24. Ka Riigikohus on oma lahendites nr-d 3-3-1-83-13, 3-3-1-73-10, 3-3-1-32-09 ja 3-1-1-61-08 korduvalt märkinud, et vastuolulisi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja otsustada, millised tõendid on veenvad ja tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning millised tõendid jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed, tehtud valikut seejuures ka ratsionaalselt põhjendades. Riigikohus on ka rõhutanud vajadust ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Kohtu hinnangul on maksuhaldur oma seisukohti piisavalt põhjalikult nii kontrollaktis kui ka maksuotsustes põhjendanud, viidates M. Järva ütluste kulla üleandmise versiooni elulisele väheusutavusele, millele kaebaja ei ole aga sisuliselt vastu vaielnud, nagu ka M. Järva poolt kaebaja arvetel ja deklaratsioonides kajastatud käibemaksu arvutusvigade osas.
25. MKS § 57 lg-te 1, 2 ja 3 järgi tuleb maksukohustuslasel pidada raamatupidamisarvestust, kusjuures arvestus peab olema korraldatud nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest, samuti maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Riigikohus on oma lahendites nr-d 3-3-1-43-09 ja 3-3-1-57-13 leidnud, et tehingute dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel tehingute toimumist tõendada. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-65-13 leidnud, et maksukohustuslane peab oma ettevõtlust ja maksuarvestust korraldama nii, et põhjendatud kahtlusteks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on järginud hoolsusnõudeid. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on alusetult sisendkäibemaksu maha arvanud, kuna tehingute toimumine arvel näidatud isikuga ei ole tõendatud. Käesolevas asjas usaldusväärseteks hinnatud tõendid ja asjaolud kogumis näitavad kohtu arvates veenvalt, et kaebaja on teadlikult kajastanud maksuarvestuses tegelikkuses mitte toimunud tehinguid. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-32-09 leidnud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu.
26. Kaebaja väide, et maksuhaldur on puudulikult täitnud uurimiskohustust, ei vasta tõele. Kohus nõustub vastustajaga, et nii uurimis- kui ka põhjendamiskohustus on 15 lehekülje pikkuse maksuotsuse ja 17 lehekülje pikkuse kontrollakti puhul täidetud ning kaebaja etteheide kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamisest ja nendest väidetult nö eelotsusliku seisukoha kujundamisest on asjakohatud. Kohtu arvates on maksuhaldur piisaval määral välja selgitatud asjaolud, mis põhjendavad veenvalt MTA tõstatatud kahtlusi kaebaja teadlikkuse osas Sunyard OÜ nimel fiktiivsete tehingute kajastamisest kaebaja maksuarvestuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-73-10 leidnud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist, siis puudub tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Antud juhul jõudis maksuhaldur järelduseni, et arvetel näidatud müüjad ei saanud kaebajale olla kauba müüjaks ja et kaebaja oli sellest teadlik. Kohus on seisukohal, et kaebus ei sisalda asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda maksuotsuses kajastatust erinevale lõppjäreldusele.
27. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud, kaebajale maksukohustuse määramine summas 98 961,85 eurot on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodud põhjendused ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik