lg 2 p 6, § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav ERO AMIROV, isikukood: 38309160022; elu- või asukoht: viibib vahi all Vanglas (XXXX), elukoht enne vahistamist: XXXX; kodakondsus: EV; haridus: põhiharidus; emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vene keelt; töökoht või õppeasutus: ei tööta, ei õpi; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 09.08.2011.a. Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1, § 69 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 1110 tundi, tähtajaga 2 aastat. 12.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega pöörati
lg 6 alusel täitmisele karistuse ärakandmata osa, s.o 630-le üldkasuliku töö tunnile vastavad 10 kuud 15 päeva vangistust, alates 08.11.2012.a. Väärteokorras karistatud korduvalt: Tõkend: vahistamine alates 18.06.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 17.06.2015.a. 1 Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON Õigeks mõista Ero Amirov süüdistuses
kuni 26.04.2015.a. toimepandud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada Ero Amirov
toimepandud kuriteos ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat. Süüdi tunnistada Ero Amirov
lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Ero Amirov’i kinnipidamisest, s.o alates 17.06.2015.a. Ero Amirov’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ero Amirov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot; - DNA-ekspertiisi kulud summas 1026 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1176 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700041781 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-1510208, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - nokamüts, püksid, kingad ja nahktagi (saadetud Vanglasse Ero Amirov’i isiklike asjade juurde lisamiseks) – jätta Ero Amirov’ile; - kogutud proovid ning ümbrik, milles kolm klaasi proovidega (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu 2 Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Ero Amirov’ile selles, et tema ajavahemikul 20.04. kuni 26.04.2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeva ööl s XXXXasuvas mahajäetud majas, kasutades füüsilist vägivalda, pani toime XXXX vägistamise: Olles äratanud magava XXXX, hakkas Ero Amirov tegema naisele lähenemiskatseid, mida kannatanu püüdis tõrjuda. Kannatanu vastupanu mahasurumiseks lõi Ero Amirov kannatanule tuvastamata raske esemega vastu pead, parema kulmu piirkonda, tekitades sellega kannatanule tugevat füüsilist valu ning veritseva haava parema kulmu kohale. Seejärel riietas Ero Amirov jõuga kannatanu riidest lahti ja viies oma peenise kannatanule tuppe, astus viimase tahte vastaselt temaga vaginaalsesse suguühtesse. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vägistamise, 03.05.2015 öösel, viibides XXXX asuvas mahajäetud majas, pärast seda kui oli rünnanud samal aadressil viibivaid XXXX ja XXX, hakkas peksma XXXX , lüües teda korduvalt rusikatega vastu nägu ja keha ning tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused: hematoomi vasaku kaenlaaluse piirkonnas ning hematoomi vasakul käel, diameetriga 3,5 cm. Seejärel nõudis Ero Amirov käskival toonil XXXX lahti riietumist, mida viimane ka tegi, püüdes samal ajal joosta majast välja tänavale, kuid Ero Amirov haaras temast kinni ja paiskas ta jõuga selili voodile. Kui XXXX hakkas karjuma, ütles Ero Amirov kannatanule, et kui too hakkab karjuma ja vastupanu osutama, siis tapab ta viimase lihtsalt ära. Arvestades Ero Amirovi varasemat käitumist, tundis kannatanu reaalselt ohtu enda elule. Pärast seda võttis Ero Amirov endal riided seljast, heitis kannatanu peale, hakkas teda suudlema, seejärel lükkas oma suguelundi kannatanule tuppe ja astus temaga vaginaalsesse suguühtesse. Seejärel pööras Ero Amirov kannatanu kõhuli ning pani oma suguelundi tema pärakusse, astudes selliselt kannatanuga anaalsesse suguühtesse, samal ajal surudes kaks näppu kannatanu tuppe. Pärast seda pööras Ero Amirov XXXXuuesti selili ja hõõrudes oma suguelundit vastu kannatanu nägu, nõudis, et kannatanu võtaks tema suguelundi suhu. Kuna kannatanu osutas seejuures vastupanu, keeras Ero Amirov ta uuesti kõhuli, hakkas vastupanu mahasurumiseks väänama kannatanu käsi ning seejärel surus talle pärakusse mingi suure kõva eseme, mille tulemusena kannatanu tundis tugevat füüsilist valu pärakus ja kogu kehas. Umbes minuti pärast võttis Ero Amirov eseme kannatanu pärakust välja ning pani kannatanu pärakusse oma suguelundi, astudes tema uuesti anaalsesse suguühtesse. Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani Ero Amirov toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise, so
Samuti on Ero Amirov’ile esitatud süüdistus selles, et tema 02.05.2015 õhtul, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, viibides mahajäetud majas aadressil XXXXTallinn, lõi tekkinud konflikti käigus XXXX’i korduvalt jalgade ja rusikatega näkku, seejärel tõukas Ero 3 Amirov XXXXühe korra lahtise käega rindu, mille tulemusena kannatanu põrandale kukkus. Oma tahtliku tegevusega tekitas Ero Amirov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastused: hematoomid parema silma piirkonnas ning punetuse parema silma silmamunal. Samuti tema, 02.05.2015 õhtul, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, viibides mahajäetud majas aadressil XXXX, Tallinn, pärast XXXX peksmist, haaras XXXX’il juustest ning hakkas teda juukseidpidi jõuga erinevates suundades tirima. Kui XXXX püüdis end vabastada, lasi Ero Amirov ta vabaks ning haaras jõuga kannatanu paremast käest ja hakkas seda väänama, seejärel tõukas kannatanu endast eemale. Sellise tegevusega põhjustas Ero Amirov kannatanule füüsilist valu ning hematoomid paremal käel. Seega, süüdistuse kohaselt, selliselt pani Ero Amirov oma tahtlike tegudega korduvalt toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatav kohtuistungil kannatanute XXXXja XXXX suhtes vägivalla kasutamist ning kannatanu XXXXvägistamist eitas, seda mõlemas episoodis. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanud XXXX, XXXX, XXXX, tunnistajad XXXX, XXXX ning süüdistatav Ero Amirov. Prokurör loobus XXXX tunnistajana ülekuulamisest. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /tl 6-8, kd KI lk 126-128/; - isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /tl 34-38, kd KI lk l36-140/; - isiku läbivaatuse protokoll (koopia) fototabeliga /tl 52-56; kd KII lk 129-133/; - äratundmiseks esitamise protokollist, millele lisatud väljavõte tunnistaja märkmikust /tl 7779, 84, tõlge tl 80-83; kd KI lk 157-159, 160-163, 164/; - Ero Amirovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 100-105, kd KII lk 22-27/; - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /tl 165, kd KII lk 28/; - läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga /tl 169-176, kd KII lk 29-36/; - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 178-193, kd KII lk 37-52/. Muu iseloomustav materjal: - karistusregistri teatis /tl 116-121, kd KII lk 53-58/; - 09.08.2011.a. Harju Maakohtu otsus kohtuasjas nr 1-11-6424 /tl 122-126, kd KII lk 59-63/; - õiend ekspertiisi maksumuse kohta /lk 219, kd KII lk 64/ - kaitsjatasu puudutava dokumentatsioon /tl 232-233, 237-239, kd KII lk 65-66, 67-69/. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. 4 Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kaitsja taotles lisada kriminaalasja materjalidele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti 23.09.2015.a /tl 211-218, kd KII lk 70-77/. Prokurör nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus võttis nimetatud tõendi vastu ja see avaldati. Kaitsja taotles lisada kriminaalasja materjalidele Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku tõendid /tl 12-13, 57-58, 114C, kd KII lk 78-79, 80-81, 82/. Prokurör nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus võttis nimetatud tõendi vastu ja see avaldati. Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu kannatanu XXXX’i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (tl 31) laused alates „Mõne päeva pärast“ kuni „tema tahte vastaselt.“ Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (tl 27-33; kd KI lk 129-135) laused: „Mõne päeva pärast, täpset päeva ei oska öelda, tuli XXXX juurde külla tema sõber, kelle nimi on Emil. Nägin siis Emilit esmakordselt. Hakkasime koos Emiliga samuti jooma alkohoolseid jooke ja vestlema. Emil rääkis meile, et kunagi ta teenis Tšetšeenias. Emil jäi tol päevaks ööseks XXXX juurde. Emil käitus täiesti rahulikult. Järgmise päeva hommikul, kui ma üles ärkasin, polnud Emilit enam XXXX juures majas. Hommikul nägin, et XXXXparem kulm on katki. Ma küsisin, mis temaga juhtus. XXXXrääkis mulle, et öösel, kuni mina ja XXXX magasime, andis Emil XXXXpeksa ning astus temaga suguühtesse tema tahte vastaselt, st vägistas ta.“ Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXXpoolt kohtueelses menetluses antud ütlustest,
lg 2 p 3 ja
lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokuröri hinnangul süüdistatava E. Amirovi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör taotles Ero Amirov’i süüdi tunnistamist
lg 2 p 6 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 aastat 6 kuud, samuti süüditunnistamist
lg 2 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud, mõistes
lg1 alusel liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 17.06.2015.a. Asitõendite osas taotles prokurör kogutud proovide hävitamist ning märkis, et Ero Amirovi esemed on juba saadetud vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Kaitsja leidis, et süüdistatav tuleks talle esitatud süüdistustes õigeks mõista. Ta viitas, et ükski otsene tõend ei viita sellele, et E. Amirov need teod toime pani. DNA-ekspertiis ei tuvastanud ka E. Amirovilt pärineva bioloogilise materjali leidumist kannatanul. Esimest vägistamise episoodi puudutavalt tõi kaitsja välja asjaolu, et kannatanu ei pöördunud politseisse ja oli teo ajal väga tugevas joobes, välistatud ei ole ka see, et selle teo pani toime mõni teine isik. Teist vägistamisepisoodi puudutavalt märkis kaitsja, et tunnistaja Ž. XXXX suhtus E. Amirovisse halvasti ja lisas, et eluliselt ebausutav on vägistamise toimepanemine tunnistajate juuresolekul. Kaitsja viitas, et kannatanu vastupanu peab olema kohane ja mõistlik. Kaitsja hinnangul on E. Amirovi ütlused usaldusväärsed, vastuolud olid väikesed. Kuna E. Amirovit ei ole varem selliste tegude toimepanemises kahtlustatud, siis on ka usutav, et ta oli ülekuulamisel šokis. Alternatiivselt, kui kohus ei mõista E. Amirov’it õigeks, palus kaitsja süüditunnistamist üksnes 6 teises vägistamisepisoodis ja vastavalt mõista kergem karistus. Kehalise väärkohtlemise osas märkis kaitsja, et kummagi kannatanu vigastused ei olnud tõsised. Kaitsja rõhutas, et kannatanu XXXXon ise kinnitanud, et ta on üles ärgates agressiivne ja sündmusest rääkides kasutas ta korduvalt väljendit „algas kaklus“. Kaitsja palus määrata menetluskulude hüvitamine ühe aasta peale. Süüdistatav kohtuistungil end talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta rõhutas, et tema suhtumine kodututesse on lugupidav, asjas kogutud tõendid tema süüd ei kinnita ja isikud on andnud tema kohta valeütlusi. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunu osas ega arvesta neid tõendina. Seda esmalt põhjusel, et süüdistava E. Amirovi ütlused olid vastuolus kohtueelsel uurimisel tema poolt väidetuga. Nii avaldati prokuröri taotlusel ristküsitluse käigus tema poolt varem antud ütlused (kd KII lk 7, avaldati ütlused tl 90, samuti lk 12 avaldati ütlused tl 91), mis erinesid sündmuskohal, XXXXmajas, viibinud külastajate nimede, tema antud majas viibimise kuupäevade ja seal viibimiste ajalise kestuse osas. Nii näiteks väitis süüdistatav kohtus, et esimesel korral viibis ta antud XXXXmajas, 26.04.2015, teist korda 03.05.2015 ja kolmas kord 20.04.2015.a. (kd KII lk 6-7). Kohtueelsel uurimisel tema poolt antud ütlustest nähtus, et varasemalt on ta külastuskordade kohta andnud teise selgituse (kd KII lk 90-91). Samuti väitis ta kohtus, et 26.
Süüdistus XXXX suhtes toimepandus Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on kohtus tõendamist leidnud kannatanu XXXX poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et see oli 2015.a mais, kui ta asus XXXXmajas XXXX (XXXX) juures ja seal viibis ka süüdistatav. Kannatanu oli tugevalt purjus, jäi magama. Süüdistatav ajas ta põhjuseta üles ja kannatanu toimunut täpselt joobe tõttu ei mäleta. Ta ei välista, et ta võis süüdisttavale midagi halvasti seepeale öelda, kuid ise ta süüdistatavat esimesena ei löönud. Süüdistatav oli see, kes teda peksis rusikatega, lüües näkku, kehasse (kd KII lk 120). Kuidas täpselt, ta ei mäleta, aga mäletab, et kukkus ja rohkem ei tõusnud. Ta oli kakluses joobe tõttu ebavõrdne partner, ei saanud vastu hakata. Kannatanu XXXXandis ütlusi selle kohta, et XXXX, kes oli purjus ja magas ja mingil põhjusel tal tekkis sõnavahetus süüdistatavaga ja süüdisttav peksis teda nii käte kui ka jalgadega kogu kehasse (KII lk 62), nad proovisid E. Amirovit takistada, aga teda polnud võimalik peatada. XXXXoli väga purjus, ei suutnus vastu hakata. Kannatanu XXXX kinnitas, et õhtul oli XXXX kõik korras, kuid hommikul nägi ta, et XXXX silmad ja silmaalused olid vigastatud ja XXXXrääkis, et E. Amirov oli XXXX käte ja jalgadega peksnud (kd KI lk 88). Ka tunnistaja Ž. XXXX kinnitas, et nägi pealt, kuidas XXXX, kes oli väga purjus, magas ja E. Amirov hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Hommikul oli XXXX nägu paistes (kd KI lk 102). Ka tunnistaja XXXX kinnitas, et nägi hommikul läbipekstud XXXX (kd KI lk 118) ja talle räägiti, et peksa oli E. Amirov. Ise ta öösel magas, oli purjus, ei kuulnud midagi. Kannatanute ja tunnistajate ütlused riimuvad ka XXXX läbivaatuse protokolliga. Siin tuleb arvestada asjaolu, et antud ülevaatus õnnestus läbi viia alles 18.05.2015, seega 2 nädalat pärast vigastuste tekitamist ja seda kannatanu elustiili tõttu, kuid ka siis olid tuvastatavad näol parema silma piirkonnas sinikad ja paremal silmamunal punetus (KII lk 129-133). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et XXXXkohtus kinnitas, et vahepeal, E. Amirovi poolt tema peksmise ja tema suhtes hilisemalt läbiviidud läbivaatuse vahelisel ajal tal täiendavaid traumasid ei esinenud (KII lk 123). Ka riimub isiku läbivaatuse protokoll kannatanu XXXX ütlustega selle kohta, et hommikul oli üks XXXX silm seest tumepunane (kd KI lk 88), punetus oli läbivaatusel tuvastatav veel 2 nädalat hiljemgi. Samuti on süüdistatava süü tõendamist leidnud äratundmiseks esitamise protokolliga (kd KI lk 160-162), milles tunnistaja XXXX tunneb süüdistatavas ära isiku, kes peksis XXXX. Asjaolu, et kannatanu ise ei mäleta täpselt peksmise asjaolusid, on mõistetav, kuna ta kinnitas, et oli väga purjus, antud episoodi pealt näinud XXXXja XXXX, XXXX ütlused kannatanu löömise kohta on kokkulangevad. Eelpool kohus märkis, miks kohus ei arvesta süüdistatava ütlusi tõendina ja neid usaldusväärseks ei pea. Kohus märgib siinkohal täiendavalt vaid seda, et XXXXmainis, et kui E. Amirov hakkas teda üles ajama võis ta talle midagi ka halvasti öelda, ta ei tea ega mäleta seda, lihtsalt oletab. Kuna kõik ülekuulatud kannatanud ja tunnistajad on väitnud, et E. Amirov ei olnud eriti purjus, küll aga oli väga purjus just XXXX, oleks süüdistatav kindlasti nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus mäletanud endale halvasti öeldut ja seda enda kaitseks ka kasutanud ütlusi andes, kui XXXX öeldu olnud peksmise ajend. Süüdistatav aga sootuks märkis, et vigastused olid XXXX juba enne, süüdistatava saabumisel anud majja 02.05.2015.a. Seega ei ole alust arvata ka kannatanupoolset süüdistatava solvamist. 9 Kaitsja märkis, et kuna XXXXkasutas kohtus väljendit „kaklesid“, oli vägivald mõlemapoolne. Tuleb arvestada asjaolu, et XXXXselgitas, et oli väga tugevasti purjus ja ei mäleta sündmust eriti, kuid ta on kindel, et esimesena lõi E. Amirov, temast ei olnud joobe tõttu süüdisttavale mingit vastast. Kõik teised sündmust pealt näinud isikud, nii XXXX, XXXX, kui ka XXXX on kinnitanud, et E. Amirov asus väga purjus XXXX peksma ja kohtul puudub nendes riimuvates ütlusetes kahelda. XXXXkinnitas kohtus ka seda, et tal esinesid vigastused ja ta tundis valu. Süüdistatava tegevusele antud episoodis on antud õige juriidiline hinnang. 2. Süüdistus XXXX suhtes toimepandus Antud kuriteoepisood on tõendamist leidnud kannatanu XXXX poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et süüdistatav tiris teda juukseid pidi, sel ajal olid tal pikemad juuksed ja see oli valus, süüdistatav lükkas kannatanut ja väänas ta kätt. Selliseks tegevuseks puudus igasugune põhjus, kuna temal ei olnud süüdistatavaga mingit konflikti (kd KI lk 87)). Antud süü on tõendamist leidnud ka kannatanu XXXXütlustega selle kohta, et E. Amirov tiris XXXX juustest (kd KI lk 62-63). Kannatanu XXXX ütlustega riimub ka isiku läbivaatuse protokoll (kd KI lk 136-140), millest nähtuvalt tuvastati kannatanuparemal käel, randmel hematoomid. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatava tegevusele eelpool käsitletud kahes episoodis on antud õige juriidiline hinnang. Ta pani toime korduvalt teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, milline on kvalifitseeritav
Kohus on seisukohal, et süüdistatav tegutses mõlemas episoodis kaudse tahtlusega, kuna ta pidi võimalikuks pidama, et tema tegevus võib tekitada valu ja kahjustada tervist ning ta pidi seda ka möönma. B Süüdistuses
lg 2 p 6 järgi Kohus alustab analüüsi teisest kuriteoepisoodist, 03.05.2015 toimepandust. Kohus juba eelnevalt selgitas, miks kohus süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Samuti selgitas kohus, miks on usaldusväärsed kannatanute ja tunnistajate ütlused. Antud episoodis on põhiolemuselt kõik, kannatanu ja sündmust pealt näinud isikute või isikute, kellele kannatanu vägistamisest hommikul rääkis, ütlused riimuvad. Süüdistatav E. Amirov väitis, et ta on süütu, kuna kannatanul ei tuvastatud vägistamisjärgselt temale kuuluvat DNA-d. Antud juhul on oluline märkida lisaks kohtu poolt kohtuotsuses juba eelnevalt käsitlemist leidnud kannatanu ja tunnistajate eluviisist tingitud eripärale, et kannatanu selgitas kohtus, et ta häbenes toimunut, ka politseisse suundumine oli talle vastumeelne ja ebameeldiv, ka kartis ta E. Amirovit ning enne politseisse suundumist tegemist ta pesi end (kd KI lk 98), mistõttu on selgitatav süüdistatavale kuuluva bioloogilise materjali mittetuvastamine. Süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega selle kohta, et E. Amirov ilmus 02.05.2015 õhtul antud XXXXmajja, kus tarvitati alkoholi. Sel korral tarbis kannatanu alkoholi vähe, kuna soovis tarbimistsüklist välja saada. Öösel E. Amirov peksis XXXX, tiris juustest XXXX ja seejärel käskis E. Amirov kannatanul lahti riietada, kui kannatanu keeldus, hakkas teda ise lahti riietema (kd KI lk 61-63) ähvardas, et kui ta seda ei tee, läheb asi hullemaks. Kõik kartsid teda. Kannatanu palus teda, see ei aidanud, E. Amirov paiskas kannatanu voodile, lõi teda vastu pead, väänas kätt, kannatanu rabeles (kd KI lk 64). E. Amirov suudles teda, vägistas vaginaalselt, ka anaalselt ja nõudis oraalsuhet, aga sellest kannatanul õnnestus hoiduda, kuna ta surus suu kinni. Anaalvahekord toimus ka mingi kõva esemega, mida E. Amirov kasutas. Hiljem kuulis kannatanu majas viibinutelt, et seal vedeles 10 kunstpeenis. Kannatanul olid seejärel ka kehal sinikad (kd KI lk 66).Kannatanu ei tea, kas teised magasid või nägid vägistamist pealt, kõik olid joonud. Ka vastas kannatanu kohtule, et E. Amirov pidi aru saama, et kannatanu ei soovi vahekorda, kannatanu püüdis vastu hakata (kd KI lk 97). Hommikul rääkis kannatanu kõigile majas olnutele, mis juhtus (kd KI lk 65). Ka kinnitas kannatanu, et tal esinesid sisemised vigastused (kd KI lk 69). Antud ütlused riimuvad teiste kogutud ja kohtu poolt uuritud tõenditega, esmalt kannatanu läbivaatuse protokolliga, milline toimus vägistamisele järgneval päeval, 04.05.2015 ja kannatanul tuvastati vigastused käel ja kaenlaaugus, erinevad hematoomid, samuti rebend pärakuava ülaservas (kd KI lk 126-128). Süüdisttava süü on tõendamist leidnud ka eelnevate tõenditega riimuva tunnistaja XXXX poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et 03.05.2015 peksis E. Amirov XXXX, seejärel kiusas XXXX (XXXX) ja siis asus XXXX kallale. Tunnistaja kartis ise E. Amirovit, oli oma magamisasemel, ei sekkunud. Kuna E. Amirov oli väga agressiivne, “kuri nagu loom“, kartis tunnistaja sekkuda (kd KI lk 104, 111). Tunnistaja kuulis, kuidas E. Amirov käskis kannatanul lahti riietuda, kannatanu palus ja nuttis, et ei taha seda teha. E. Amirov käskis kannatanul vaikida. Ka nägi ta, kuidas E. Amirov teda vägistas kannatanul peal olles (kd KI lk 110,112). Kannatanu püüdis ära joosta (kd KI lk 111), aga see ei õnnestunud. Tunnistaja kuulis, kuidas E. Amirov nõudis kannatanult oraalselt vahekorda, kannatanu nuttis (kd KI lk 112-113). Kui E. Amirov lõpetas kannatanu vägistamise üritas ta ka tunnistajale läheneda, tema pükse ära tirida, kuid tunnistaja ajas üles tema kõrvel magava XXXX ja E. Amirov lahkus majast. Samuti kinnitavad süüdistatav süüd kohtus üle kuulatud tunnistaja XXXX ütlused selle kohta, et öösel ajas XXXX ta üles ja ütles, et E. Amirov tahab ta pükse ära võtta, tunnistaja sekkus. Hommikul nägi ta, et XXXX oli alasti, ta riided olid laiali loobitud, kannatanu rääkis, et süüdistatav vägistas teda eest ja tagant ja ka fallosega (kd KI lk 119). Ka oli kannatanul katki kulm ja midagi oli käega (kd KI lk 122).Ka teab tunnistaja, et antud ruumis vedeles aknalaual kunstpeenis juba ammu. Tunnistaja XXXX kinnitas kohtus samuti, et 03.05.2015 E. Amirov peksis XXXX, tiris teda juustest, väänas kätt ja kui XXXX ta äratas, rääkis kannatanu, et E. Amirov vägistas teda ja käel olid tal verevalumid (kd KI lk 89). Ka rääkis kannatatu, et teda vägistati anaalselt ja nõuti oraalseksi. Ka rääkis kannatanu, et E. Amirov hoidis vahepeal tal kätt suul. Samuti rääkis XXXX, et leidis sealt ruumist hiljem fallose. Samuti kinnitas kannatanu XXXX kohtus, et E. Amirov peksis teda, ta kukkus jäi magama. Hommikul rääkis XXXX talle, et E. Amirov vägistas teda ja toppis midagi talle sisse. Eelpool analüüsitud riimuvate tõenditega on süüdisttava süü leidnud tõendamist. Kuna kannatanu enda ja ka teiste väite kohaselt sel päeval oli kainem, kui tavapäraselt, oli ta võimeline igati mõistetavalt teada andma E. Amirovile sellest, et ta ei soovi suguühet. Ka leidis tõendamist, et talle tekitati vigastusi, teda hoiti kinni, ta püüdis vahepeal põgeneda. Seega ei olnud antud suguühendus ühelgi viisil ega moel kannatanu vaba tahe. Ka väitis tunnistaja XXXX, et E. Amirov oli agressiivne, oli „kuri nagu loom“ ja ka kannatanu kinnitas, et kartis teda. Ka oli enne vägistamist E. Amirov kasutanud vägivalda nii XXXX kui ja XXXX suhtes, millega demonstreeris oma vägivaldsust ja üleolekut ja seda enam oli põhjust kannatanul teda karta. Vägivald vahetult kannatanu suhtes, eelnev teiste suhtes vägivalla kasutamine oli kannatanu tahte allutamise ja sundimise vahend (RKKK 3-1-1-12-06 p.11, 3-1-1-59-07) ja kannatanu nõusoleku puudumine on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, ka vigastuste fikseeringuga. 11 Antud kuriteo pani E. Amirov toime otsese tahtlusega. E. Amirov tahtlikult eiras kannatanu vastupanu ja seksuaalvahekorda astumise soovi puudumist, seega pidi ta teadma, et paneb toime vägistamise. Kohus ei tuvastanud süüdistatav puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka isiku vaimses seisundis puudub kohtul igasugune alus kahelda (kd KI lk 82). 2. vägistamisepisood, mis pandi toime süüdistuse kohaselt ajavahemikul 20.04-26.04.2015 Antud episoodis leiab kohus, et süüdistatav tuleb õigeks mõista ja seda põhjusel, et kohus on sunnitud kõik kahtlused tõlgendama süüdistatava kasuks. Kohtul ei õnnestunud kõrvaldada antud episoodis esinevaid olulisi vastuolusid. Nimelt, kannatanu XXXX väitis kohtus, et tema suhtes pandi aprillis toime vägistamine, kuid ta ei pöördunud politseisse. Süüdistatav lõi mingi esemega tal kulmu katki ja võttis ta riidest lahti ning vägistas ta. Kannatanu väitis, et ta karjus, aga keegi seda ei kuulnud, kuid ta kinnitas, et toas oli veel isikuid. Paraku ei näinud antud tegevust pealt mitte keegi mitmest isikust, kes sel ajal antud toas viibisid, ka ei kuulnud keegi midagi. Antud sündmuse pealt nägemist ei kinnitanud mitte keegi kohtus üle kuulatud isikutest. Tunnistaja XXXX aga kinnitas kohtus, et kulmuvigastus pärineb kannatanul hoopis teisest vägistamiskorrast 03.05 .2015. Siis hommikul nägi ta kannatanul kulmul värsket verd ja nad puhastasid seda (kd KI lk 119-121). Ka kannatanu XXXX kinnitas kohtus, et kulmuvigastust nägi ta XXXX hoopis siis, kui E. Amirov teist korda tuli (kd 1 tl 82), siis hommikul oli kanatanu kulm katki ja nad puhastasid seda (kd KI lk 82). Samuti tunnistaja XXXX väitis kohtus, et just 03.05.2015 episoodiga seondub katkine kulm (kd KI lk 108-109). Kuna kohus eelnevalt ka märkis, et kannatanu eluviisi tõttu on ta vahest joobe tõttu ka deliiriumis, seega mitteadekvaatne, millist asjaolu kinnitab ka kaitsja esitatud teatis (kd KI lk 78) ja samuti kinnitas kannatanu ise kohtuistungil aprillis 2015 aset leidnud kuriteoepisoodi kohta, et ta ei mäleta sellest sündmusest joobe tõttu suurt midagi ja isegi unustas politseile seda mainida (kd KI lk 74), siis ei saa välistada võimalust, et kannatanu antud sündmuste osas midagi joobeastme tõttu segamini ajab. Ka ei saa välistada asjaolu, et kui ka suguühe toimus E. Amiroviga, et antud joobes suguühtesse astumise ajal oli kannatanu võimeline oma vastupanu soovi piisavalt selgelt ja arusaadavalt väljendama, sel moel, mis oleks mõistetav süüdistatavale. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ja neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas esinevate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdisttava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust (RKK 3-1-1-24-06, 3-1-182-06 p.11). Eelnimetatud põhjustel peab kohus põhjendatuks süüdistatav antud episoodis õigeks mõista. Kuna korduvust E. Amirovi tegevuses ei esine, kuulub tema tegevus ümberkvalifitseerimisele
IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 12 Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Loomulikult olid need seotud prokuröri poolt taotletud süüdisttaav tegevuse kvalifikatsiooniga,
Kaitsja taotles tegevuse ümberkvalifitseerimist, leebemat karistust. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuste mõistmisel. Oluline on esmalt loomulikult arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. Süüdistatava E. Amirovi tegevus vägistamises kvalifitseeriti kohtus ümber
Kohus selgitab, et seadusandja on selle kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 1-5 aastat vangistust. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Tegemist on teise astme kuriteoga. Süüdistatav on toime pannud lisaks antud kuriteole ka kaks vägivallateo episoodi, mis on
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad, mille eest näeb seadusandja ette võimalust kohaldada rahalist karistust või kuni 5 aastast vangistust. Kõik kuriteod on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud kriminaalkorras. Kohtus isik õigustas end, kahetsust ei avaldanud. Seega ei ole ta seni andnud enda õigusvastasele tegevusele kohast hinnangut. Tal on küll laps, aga enda sõnul ei kasvata ta last ise, laps kasvab abikaasa vanemate juures(kd KII lk 9). ka kinnitas süüdistatav, et omas vahepeal sissetulekut, kuid tulusid ei deklareerinud (kd KII lk 19). Antud juhul on karistuse mõistmisel oluline ka õiguskorra huvide arvestamine, kuna on vajalik anda signaal riigi suhtumisest selliste kuritegude toimepanemisse. Ka nendel isikutel, kes on kodutud, tarbivad pidevalt alkoholi on õigus kaitsele ja inimväärsele kohtlemisele. Süüdistatav – noor ja füüsiliselt tugev mees – valis enda ohvriteks isikud, kes ei olnud suutelised adekvaatset vastupanu osutama, koheselt polisteisse pöörduma. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendava asjaoluna on antud juhul käsitletav süüteo toimepanemine (vägistamine) kannatanut alandades ja erilise 13 julmusega. Loomulikult on iga vägistamine ohvri jaoks alandav, kuid antud juhul süüdistatav käskis kannatanul lahti riietuda teiste nähes, alandades sellega kannatanut (kd KI lk 63), ta eiras kannatanu nuttu, palveid, põgenemiskatset ja ka seda, et kannatanu tema enda sõnade kohaselt palus, et kuna ta sobib vanuse poolest süüdistavale emaks, ta lõpetaks selle tegevuse, süüdistatav vägistas teda mitmel erineval viisi, kasutas selle juures ka anaalselt majas vedelenud kunstpeenist, millisega tekitas kannatanule tema sõnade kohaselt anaalselt erilist valu (tuvastatud rebend), mis siiani kannatanu sõnade kohaselt valu tekitab, samuti sundis teda oraalsele vahekorrale, hõõrudes oma suguelundit vastu kannatanu nägu. Antud tegevuses sisalduvad nii eriline julmus kui ka kannatanu alandamine. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK 3-1-1-99-06 p.14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p.14). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades eelkäsitletud isiku süü suurust aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelkäsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse (
lg 1) kuritegudesse, määratledes antud karistuse ühe kuriteo puhul ainsa karistusliigina. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Süüdistatava
lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise määrana 2,5-aastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt rangemat karistusmäära ja seda põhjusel, et süüdistatav pani toime vägistamise mitmel erineval viisil, tekitas kannatanule vigastusi, mis kannatanu sõnul talle seni valu tekitavad (vigastus pärasooles), ka tuvastas kohus raskendava asjaolu. Kuriteo toimepanemise erilise julmusega ja kannatanut alandades. Tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdistatav valis teadlikult isiku, kes ei olnud vanuse, alkoholijoobe, elustiili tõttu suuteline aktiivset vastupanu osutama. Kohus leiab, et on põhjendatud ja karistuse eesmärkide tagamiseks vajalik 4-aastase vangistuse kohaldamine karistusena.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval ei ole töökohta ega sissetulekut, ka on ta kinnipidamisasutuses ja kohus ei pea võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. Kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kuna süüdistatava poolt kannatanutele tekitatud vigastused paranesid kiiresti, enam probleeme ei tekita kannatanute sõnade kohaselt, ka märkis kannatanu XXXX, et ei pea isiku karistamist vajalikuks, leiab kohus võimaliku olevat karistada isikut sanktsiooni keskmises määrast veidi leebemalt 2-aastase vangistusega. Kohus leiab, et
lg 1 alusel on liitkaristusena vajalik mõista süüdistatavale 5 aastat vangistust, tagamaks karistuse eesmärke. 14 Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-11-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul puudub igasugune põhistus süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Antud süüdistatava kuritegusid ja kohtus ilmnenud agressiivsust silmas pidades on oht kuritegude toimepanemiseks reaalne. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks tema suhtes vangistuse kohaldamise. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Ero Amirov’ilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha ja menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 645 eurot. Süüdistatava kaitsja poolt esitanud taotlused riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus menetluses osalemise eest on hüvitatud summas 1176 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine antud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista Ero Amirov’ilt. Ekspertiisiaktiga seonduvate kulude osas peab kohus vajalikuks märkida, et DNAekspertiisi läbiviimine oli tingitud Ero Amirov’i süülisest tegevusest. Seega tuleb Ero Amirov’ilt välja mõista DNA-ekspertiisi kulud summas 1026 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. E. Amirov on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda 15 sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt kohtuistungil kaitsja poolt esitatud taotlusest ning asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks: Ero Amirov’ilt ära võetud nokamüts, püksid, kingad ja nahktagi ning kogutud proovid ja ümbrik, milles kolm klaasi proovidega. Kohus leiab, et Ero Amirov’i esemed, mis on saadetud vanglasse tema asjade juurde lisamiseks, tuleb jätta omanikule ehk Ero Amirov’ile. Kogutud proovid, ümbrik ja klaasid proovidega on väärtusetud esemed, mis kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. Merle Parts Kohtunik Kristina Kams Rahvakohtunik Merle Haruoja Rahvakohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.