2-15-16303/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-16303 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi JV avaldus lapse ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks IT-V vastuavaldus lapse ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuli 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IT-V määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja JV (isikukood XXXXXXXXXXX), nende Avaldaja: lepinguline esindaja Monika Meerents Puudutatud isik I: JV (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II: IT-V (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev Eestkosteasutus I: Pärnu linn Eestkosteasutus II: Tallinna linn Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. juuli 2016 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku II IT-V kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
7. Määrata vandeadvokaat Leino Biini riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 48 eurot (koos käibemaksuga) ja vandeadvokaat Ilya Zuevi riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 168 eurot (koos käibemaksuga). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
8. JV esitas 30.10.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palus temale üle anda otsustusõigus alaealise lapse JV elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise ning haridusasutuse valiku osas.
9. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja IT-V abielust kaks last: XX.XX.XXXX tütar JV ja XX.XX.XXXX poeg I-TV. 23.08.2015 lahkus laste ema koos lastega teadmata põhjustel pere senisest ühisest elukohast Pärnus. Avaldaja sai sellest teada, jõudes Soomest töölt koju. Laste ema keeldus avaldajaga suhtlemast ning keelas avaldaja ja tema sugulastega suhtlemise ka lastel.
10. Pere viibimisest Tallinnas sai avaldaja teada tänu tütrele, kes otsis avaldaja üles suhtlusvõrgustiku kaudu ja palus abi seoses koduse olukorraga. Lapse sõnul oli ema närviline, röökis ja karjus ning käskis tal minna isa juurde elama. Laps on tulenevalt kodusest olukorrast häiritud, emotsionaalselt rusutud ega suuda keskenduda õppimisele. YYY
11. klassi lõpetas laps vaid ühe neljaga, ülejäänud hinded olid viied. CCC
12. klassis on hinnete hulka lisandunud kolmed, kahed ja ühed. E-kooli andmetel teeb käsitööõpetaja korduvalt märkusi seoses töövahendite puudumisega, millele ema ei ole ilmselt tähelepanu pööranud. Lisaks kaebas tütar elamistingimuste üle. Korterit köeti ema toas asuva elektriradiaatori kaudu, millest saadav soojus lapse tuppa ei jõua.
13. Avaldaja kohtus tütrega 15.10.2015-24.10.2015 tänu koostööle Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse ja Tallinna Linnavalitsuse lastekaitsega. Tütar avaldas isa juures viibides soovi asuda elama koos isaga. Kuna laste ema keeldub kontaktist avaldajaga, ei ole olnud võimalik lapse elukohta puudutavaid küsimusi arutada.
14. Kuna avaldaja töötab Soome Vabariigis, eeldab lapse avaldaja juurde elama asumine tema kolimist Soome, kus tal on võimalik õppima asuda BBB kooli, kus mh tegeletakse mujalt Soome elama asunud lastele hariduse andmisega ja nende Soome koolisüsteemiks ettevalmistamisega (sh soome keele õpetamisega). Laps on sellega nõustunud. Lapse Soome elama asumisel on avaldajal võimalus asuda elama 2-toalisesse korterisse, kus lapsel on omaette tuba. Avaldaja tööandja kinnitas, et leiab avaldajale korteri ühe nädala jooksul. Avaldajal on piisav sissetulek, mis tagab ja võimaldab last Soomes kohaselt ülal pidada. Samas teeb avaldaja endast kõik oleneva, et lapsel säiliks sidemed ja suhted oma Eestis elavate lähikondsetega. Seisukohad avalduse suhtes
15. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et olemasoleva informatsiooni põhjal ei saa avalduse rahuldamist toetada, sest avalduse vastavus lapse huvidele ei ole leidnud kinnitust. Peale lapse tahte ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks avaldus tuleks rahuldada. 2 Tõele vastab avalduses esitatu vanemate kooselu lõppemise aja ja asjaolude kohta. Laste ema sõnul tingis kooselu lõppemise aastaid kestnud vägivaldsus. Ühtegi tõendit emal esitada ei olnud. Avaldaja sõnul on vägivald laste ema väljamõeldis. Avaldaja on aastaid töötanud Soomes ja ei ole kunagi kodus olles abikaasa vastu vägivalda tarvitanud. Tütar oli vestlusel kinnine. Lapse sõnul on tal koolis tekkinud sõpru, kuid kool talle ei meeldi. Enda sõnul elaks tütar parema meelega isa juures Soomes kui ema juures Tallinnas. Põhjusi ei osanud laps esile tuua. Lapse sõnul on ema närviline ja tõstab iga asja pärast häält. Ta ei osanud vastata küsimusele, kas on mõelnud, et Soome koolis tuleks ära õppida võõras keel ja kas ta saaks sellega hakkama. Samas väljendas laps kindlat ja selget tahet minna elama isa juurde. Ema koos tütre, kolmeaastase poja ja 22aastase tütrega elavad Tallinnas üürikorteris. Korteris on lapsele normaalsed elutingimused. Laps käib kodulähedases koolis. Esindajal ei olnud võimalik kontrollida, millised oleksid lapse elu- ja koolitingimused Soomes. Esindaja ei julge kinnitada, kas elukohariigi, kooli ja õppekeele vahetus vastaks lapse huvidele ning kas see oleks tema arengule kasuks. Samuti kahtleb ta selles, kas laps suudab objektiivselt hinnata muudatuste olulisust ja kaasnevaid tagajärgi. Lapse isa ainult töötab Soomes ja lapse Soomes viibimine on seega sõltuvuses isa töösuhtest Soomes. Seega ei ole välistatud, et mõne aja pärast tuleks ette võtta jälle õpikeele, keskkonna ja elukohamaa vahetus. Avaldaja ise kinnitab, et ta lähimatel aastatel töösuhet Soomes lõpetada ei soovi.
16. Eestkosteasutus I on seisukohal, et avaldus ei ole hetkel teadaolevatel asjaoludel põhjendatud ega alaealise lapse huvides. Laste ema pöördus esmakordselt eestkosteasutuse poole kevadel
17. Ema soovis asuda lastega abikaasast eraldi elama seoses mehe vägivaldusega. Lastekaitsespetsialist nõustas ema ja määras talle toimetulekutoetuse. Avaldaja pöördus eestkosteasutuse poole 29.09.2015 seoses murega oma laste heaolu ja turvalisuse pärast. Mehe sõnul ei ole peres füüsilist vägivalda esinenud. Esines küll abikaasade vahelist sõimlemist ja joobes olles muutub ta enda sõnul agressiivseks. Isa on Soomes tööl käinud 15 aastat ja viibib pere juures üle 3-4 nädala 4 päeva. 20.10.2015 käis isa koos tütrega lastekaitseteenistuses vastuvõtul. Vestluses tõi laps välja, et igatseb isa ja koera ning ema on kuri. Isa ei ole ta näinud ligi 2 kuud ja soovib edaspidi elada isa juures, kuna temaga on parem. Täpsemaid asjaolusid oma sooviga seoses laps selgitada ei osanud. Lapsele ei meeldi Tallinnas elada. Ema on keeldunud koostööst eestkosteasutusega ja ühiskohtumistest laste isaga, tuues välja enda emotsionaalse seisundi ja puuduliku valmisolu mehega kohtumiseks. Ema hetkel sissetulekut ei oma, kuid plaanib hakata aktiivselt tööd otsima, kui tekib võimalus poeg Tallinnas lasteaeda panna. Majanduslikult toime tulla aitavad ema vanemad ja laste igakuine elatis. Ema sõnul on tütre käitumine viimasel ajal muutunud. Varasemalt olid ema ja tütre suhted lähedased ja head. Tütar ise pooldas Tallinnasse kolimist ja ka üks tema klassikaaslane tuli Pärnust samasse Tallinna kooli samasse klassi. Tütar käib nädalavahetustel Pärnus külas. Ema arvamuse kohaselt on tütar isa poolt mõjutatud. Eestkosteasutuse hinnangul ei suuda vanemad keskenduda laste heaolule, vaid esindavad eelkõige enda isiklikke emotsioone ja õigusi, mitte ei lähtu lapse heaolust ja otsuse mõjust lastele. Eestis olles säilivad lapsel kõige paremini olulised suhted venna, vanema õe, sõprade ja vanavanematega. Oluline on ka venna ja õe suhe, mida kumbki lapsevanem praegu esile ei too, kuigi lapsed on koos kasvanud. Lapse huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine. Pidev muutuv kasvukeskkonna ja korrapäratus mõjutab lapse arengut negatiivselt ja on palju segadust tekitav. Laps ei olnud suuteline lastekaitsespetsialistile adekvaatselt põhjendama oma arvamust. Kaheldav on lapse arusaam tegelikkusest ja otsuse tagajärgedest, kuna puudub reaalne võrdlus teise riigi, sealse süsteemi ja keelekeskkonnaga. Samuti puudub lapsel kogemus igapäevaselt koos isaga elada. Lapse igatsus ja soov olla isaga on mõistetavad. Välja tuleb selgitada nii Soome elukorraldus kui lapse tegelik valmisolek uueks muutuseks. 3
18. Eestkosteasutus II leiab lähtuvalt teadaolevast informatsioonist ja vajadusest tagada vaidluses lapse huvid ning lapse vajadus stabiilse elukorralduse järele, et lapse huvides ei ole käesoleval ajal otsustusõiguse üleandmine lapse isale. Eestkosteasutuse hinnangul on ema pühendunud laste hoolitsemisele ja on lastega hingeliselt seotud. Ema ei tööta, kuid tuleb majanduslikult toime oma võimaluste piires. Ta plaanib asuda tööle. Ema elamistingimused vastavad laste vajadustele. Käesolevaks ajaks isa ja lastevaheline suhtlemine toimib, isa helistab tütrele tihti ja kohtub nii tütre kui pojaga regulaarselt. Tütar kinnitas korduvalt lastekaitsetöötajale, et soovib kolida isa juurde Soome. Ta ei ole harjunud uue elukorraldusega Tallinnas. Tütar ei ole isa juures Soomes külas käinud. Eestkosteasutuse hinnangul vajab tütar aega uue elukorraldusega harjumiseks ja isaga suhtlemise taastamiseks. Lapse Soome elama asumiseks peab isa tegema eelnevalt ettevalmistusi. Ema sõnul põgenes ta Tallinnasse oma vägivaldse abikaasa eest, ta on korduvalt viibinud Pärnu varjupaigas, pöördunud oma murega Pärnu lastekaitsetöötaja ja ohvriabi poole. Ema sõnul töötab laste isa Soomes ja Eestis olles tarvitab rohkelt alkoholi ning muutub ettearvamatuks ja agressiivseks, mistõttu on ema tütrega olnud sunnitud põgenema akna kaudu. Ema elab hetkel koos lastega oma täisealise tütre juures, sest nii on soodsam. Ema on nõus, et lapsed isaga kohtuvad. Laste isa eitas lastekaitsetöötajale alkoholiprobleeme ja vägivaldsust. Vestlusel lapsega teatas laps, et talle ei meeldi elada nende uues korteris, kuna seal on külm. Uues koolis on raske õppida ja tal ei ole sõpru. Tütar igatses väga oma vana kooli ja sõpru. Laps teatas lastekaitsetöötajale, et soovib elada koos isaga. Ema ei ole nõus lapse kolimisega isa juurde Soome. Ema on kogu aeg lapsi kasvatanud ja nende eest hoolitsenud. CCC toimus seoses tütre õpiraskustega ümarlaud, pärast mida hinded paranesid. Tütre sõnul ei soovi ta emaga elada, kuigi on nüüd uue kooliga harjunud ja tekkinud on sõbrad.
19. Puudutatud isik II, lapse ema palub jätta avalduse rahuldamata. Lapse kasvatamisega on pidevalt tegelenud lapse ema ja ta kursis sellega, mida lapsele on vaja. Lapse elamine isaga Soomes ei vasta lapse huvidele. Laps on harjunud emaga Eestis elama, tal on siin sugulased ja harjumuspärane keskkond. Seoses Tallinnasse kolimisega on edasi arenemiseks veelgi suuremad võimalused. Laps tunneb end turvaliselt. Soomes ei ole lapse isal oma korterit (isa elab üürikorteris) ja tema viibimine seal sõltub töö olemasolust või selle puudumisest. Lapse isal on õigus lapsega isiklikult suhelda. Vastuavaldus
20. Puudutatud isik II esitas 17.02.2016 vastuavalduse, milles palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus puudutatud isiku I suhtes ja anda otsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), tervishoiu ning hariduse küsimustes emale.
21. Avalduse kohaselt peab emal olema otsustusõigus lapse olulistes küsimustes, st viibimiskoha (sh elukoha), tervishoiu ning hariduse küsimustes järgmistel põhjustel. Lapse isa elab ja töötab Soomes. Pidev kontakt lapse ja isa vahel sisuliselt puudub. Kuivõrd isa elab teises riigis, võib tekkida olukord, milles lapse ema ei saa isalt nõusolekut lapsega seotud küsimuse lahendamiseks või oleks vaja operatiivselt lahendada lapsega seotud küsimusi. Lapse kasvatamisega on kogu aeg tegelenud ema ja on kursis sellega, mis lapsele on vaja. Isa ei ole lapsega nii palju tegelenud ja tema eest hoolt kandnud. Samas on isal probleeme alkoholiga, mistõttu ei saa ema lubada lapsele isaga elamist. Laps nägi isa vägivaldset käitumist. Laps on harjunud emaga elama, mistõttu peab lapse elukohaks olema ema elukoht ja emal peab olema õigus seda määrata. Emotsionaalselt on laps rohkem emaga seotud. Haridus- ja terviseküsimuste lahendamine on otstarbekas jätta emale, kuna laps elab emaga ja tema peab neid küsimusi lahendama. 4 Maakohtu määrus ja selle põhjendused
22. Maakohus rahuldas avalduse, jättis vastuavalduse rahuldamata ja andis alaealise lapse isikuhooldusõiguse tema elukoha ja igakordse viibimiskoha määramiseks, samuti haridust ja tervist puudutavas osas üle avaldajale. Ülejäänud osas jättis kohus vanematele lapse suhtes ühise hooldusõiguse. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
23. Määruse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul II kaks last: 12-aastane tütar ja 4-aastane poeg. Perekond elas alaliselt Pärnus, kuid isa töötas Soomes, ema oli kodune. Ema kolis augustis 2013 oma alalisest elukohast Pärnus koos lastega Tallinna. Laste isa sai sellest teada Soomest töölt koju puhkusenädalale saabudes. Isa sai perekonna asukohast teada läbi Pärnu ja Tallinna lastekaitseteenistuste. Samal ajal selgitas tütar välja isa kontaktid ja palus temalt abi, sest toad olid külmad. Lastekaitsetöötajate sõnul avaldas laste ema, et lahkus Pärnust abikaasa vägivaldsuse tõttu. Isa eitab vägivaldsust. Isa väitel ei teinud ema tema äraolekul midagi, ei hoolitsenud laste eest, ei koristanud ega teinud süüa. Tööle ei tahtnud ta minna. Seetõttu tekkisid kodus sõnelused. Lastekaitsetöötajate sõnul ei ole vägivaldsus tõendamist leidnud. Ema selgituste kohaselt oli ta 2010.a sunnitud pöörduma turvakodusse, kuid politsei käskis tal koju tagasi minna. Pärast seda leppisid abikaasaga ära, kuid nüüd ta enam leppida ei soovi. Kohtuistungil selgitas ema abikaasa vägivaldsust selliselt, et tegemist on tema kontrollimatu käitumisega: keelud, käsud, ähvardused. Viimane skandaal oli ainuüksi sellepärast, et ema sõi lapse toidu ära.
24. Laste ema, tehes otsuse kolida elama Tallinna, ei arvestanud üldse laste huvidega ega kaalunud, kuidas elukoha vahetus võiks lastele mõjuda. Pere oli alati elanud Pärnus. Ärakuulamisel väitis ema, et tunneb Tallinna vähe ja ei tea, kas oskab tütrega kohtumajja tagasi tulla. Ka tütar ütles ärakuulamisel, et ta linna ei tunne, vahel õpetab teda telefoni teel isa. Tütar õppis YYY, kus neljanda klassi lõpetas vaid ühe neljaga, ülejäänud olid viied. Uues koolis hakkas lapsel halvasti minema, hinded langesid, mitmes aines oli seis negatiivne. Tööõpetuses on lapsel 4 märkust, et puuduvad töövahendid. Ema vahendeid ei muretsenud ja isaga puudus septembris igasugune kontakt. Eeldatavasti oli kehalises kasvatuses probleem riietega, kuid laps ei julgenud seda öelda. Pärast isa-tütre taaskohtumist väitis ema, et isa oli lapsele asju ostnud ja küllap ostis riietega lapse ära, et tütar soovib nüüd isa juurde minna.
25. Tütar selgitas ärakuulamisel, et Tallinnas muutus ema närviliseks ja pidevalt ainult karjus. Kui laps soovis rääkida kooliprobleemidest, siis lükkas ema ta kõrvale, väites, et ei taha teda kuulata. Kui laps vajas koolitöödes abi, oli vastus - saa ise hakkama. Sellest on tütar teinud järelduse, et emal ei ole teda vaja, emal ei ole tema vastu huvi ja ta ei taha teda. Vahel ütlevat, mine isa juurde ära. Laps väitis kohtule, et kõige halvem asi on Tallinnas elamine.
26. Tõenditest nähtuvalt ei suuda ema laste eest hoolitseda. Lapse väitel ema süüa ei tee, ostab midagi poest. Vahel hommikuti ütleb ema, et ära täna hommikul söö, sest muidu ei jää temale süüa, küll sa koolist ikka midagi saad. Ema pangaväljavõttest nähtub, et pärast üüri tasumist on laste ema igapäevased toidupoe arved olnu 1-4 eurot, väga harva 10-20 eurot, mis näitab, milline sai olla laste igapäevane menüü. Isa sõnul on tütar sageli haige ja puudub koolist. Puudumised on kirjas hinnetelehel. Ärakuulamisel nägi kohus, et laps on ilmsete alatoitumise tunnustega: äärmiselt kõhn, tumedate silmaalustega ning väsinud ja jõuetu olemisega. Käesoleval ajal on tütar Soomes isa juures, kes väitis hoolitsevat lapse korrapärase ja tervisliku toitumise eest ning selgitas, et enne kooli vormistamist peab laps käima ka arsti juures. Laps rääkis õnnelikult ajast, kui sai olla isaga Pärnu korteris ja kirjeldas, et tegi isaga kordamööda süüa. Jaanuaris 2016 kolis ema koos lastega uude 5 elukohta vanema tütre poiss-sõbra isa majja. Ema kirjeldas lastakaitse töötajale uut elukohta ülivõrdes ja väitis, et valmistab toidud ette majaomanikuga ühises köögis ning hiljem saab seda ülemisel korrusel soojendada. Hiljem aga väitis, et viimasel ajal ta ei valmista enam palju süüa, sest laps ostab isa antud taskuraha eest kommi-pähkleid. Laps selgitas, et tegelikult ei olegi võimalik süüa teha, kuna majaomanikule ei meeldi, et all köögis käiakse. Talle ei meeldi väikesed lapsed ja väikevend teeb kisa. Isa sõnul otsib ema internetis koos vanema tütrega uut elamispinda. Mõlemad omavalitsused on seisukohal, et vanemad peaksid laste hooldusõiguse lahendama vastastikusel kokkuleppel, seda on toetanud ka lapsele määratud esindaja. Samas kinnitasid omavalitsuste töötajad, et vaatamata ema korduvale keelitamisele ja nõustamisele on ta alati keeldunud laste isaga kohtumisest.
27. Menetlusosaliste ärakuulamisel leppis kohus emaga kokku, et ema toimetab lapse ärakuulamiseks kohtusse kas
28. või
29. aprillil pärast kooli. Kuna ema seda ei teinud, püüdis kohus emaga ühendust saada, kuid ema telefonile ei vastanud. Pärast mitmendat katset tuli sõnumina vastus, kuidas saan teid aidata? Sõnumitega suheldes selgus, et ema arvates ajas ta midagi segamini, sest ta viibib Eestist väljas puhkusel ja lapsed on isaga. Laste isa ema puhkusel viibimisest ei teadnud. Ema sissetulekuks on isa poolt makstav elatis, lastetoetus ja linnaosa valitsuse poolt määratud sotsiaaltoetus. Sellest ei piisanud laste toitmiseks, samas võimaldas kokkuhoid laste arvelt sõita välismaale puhkusele. Lapse toimetas kohtusse ärakuulamisele isa.
30. Kohus püüdis
31. juunil ühendust saada mõlema vanemaga. Ema päeva jooksul telefonile ei vastanud. Isa vastas telefonile Soomes. Isa selgituste kohaselt on tütar viibinud nädala Soomes koos omavanuse lähisugulasega, on igati rahul ja kinnitanud korduvalt, et tahab sinna jääda. Tütar lõpetas Tallinnas
32. klassi. Lapse viimiseks Soome andis ema allkirja, kuid soovis selle eest saada raha, mille isa ka maksis.
33. Tütar kinnitas ärakuulamisel, et tema suurim soov oleks elada isaga Pärnus, siis jääksid ka sõbrad alles. Ta usub, et soome keele õppimine ei ole kerge, ta ei oska ette arvata, milline on seal kool ja kuidas ta hakkama saab. Seepärast on mõistetav, miks lastekaitsetöötajate ja esindajate küsimustele võõral maal toimetuleku kohta laps vastas „ei tea“. Vestlusest nähtub, et laps on sellele mõelnud ja on jõudnud järeldusele, et tal ei ole midagi kaotada, Tallinna elama jääda ta kindlasti ei taha ja Soomes isa aitab teda. Isa käitub temaga teisiti kui ema. Isa hoolib temast, on huvitatud tema kõigist asjadest, temaga saab kõike arutada. Kui laps viibis nädalavahetustel üksinda Pärnus, siis isa kogu aeg helistas: kuidas läheb, kas sain ikka bussile pileti, kas sõidan ikka valges ja ei jää pimedaks ajaks tänavatele. Isa kandis tütre arvele ka bussiraha. Kohtu küsimusele, kes on tema jaoks kolm kõige lähedasemat inimest, vastas laps, et isa, sõbranna ja pikema mõtlemise peale teatas, et kolmandat ei olegi. Seepärast väited, et tütar on emaga hingeliselt seotud, ema on kursis lapse vajadustega, laps on eluga ema juures rahul või ema ja tütar käivad ühistel üritustel, on tõendamata.
34. Ema materiaalne seisukord ei ole kiita, kuid ta ei kavatse tööle minna ega tööd otsida. Noorem laps on juba nelja-aastane. Aasta jooksul on ema kinnitanud eranditult kõigile menetlusosalistele, kes temaga suhtlesid, et ta otsib tööd ja läheb kohe tööle, kui saab lapse lasteaeda. Tema eesmärk on luua kõigile kaunis pilt enda ja laste elust. Tegelikult ei ole ema kunagi töötanud, ei otsi tööd ega lapsele ka lasteaia kohta.
35. Vestlustest isaga ilmneb, et ta võtab oma üksikisa rolli väga tõsiselt, armastab oma lapsi ja soovib neid igati aidata. Kuigi isa veidi pelgab uut olukorda, kinnitab ta, et peab toime tulema ja on selleks astunud mitmeid praktilisi samme. Isa on rõõmus, et Pärnus lastega üksinda veedetud aeg oli tore ja ta tuli toime. Isa on nördinud, et poeg on üle kolme aasta vana, kuid ei räägi normaalselt ja ei oska potil käia. Nõmme Linnaosa Valitsus selgitas, et poeg, kes on varsti 4-aastane, vajab võõraste inimestega suhtlemiseks tavapärasest rohkem 6 aega. Näitab raamatust tegelasi ja nimetab neid. Potil ei käi ja ema tegeleb õpetamisega. Isa kinnitab, et kui tütrega saavad kõik asjad Soomes paika, siis soovib ta ka poja enda juurde võtta, sest ei soovi, et lapse areng peatuks. Isa tööandja tõendi kohaselt hinnatakse teda töötaja ja kollektiivi liikmena väga positiivselt. Tööandja kinnitusel leitakse tütre elama asumisel isa juurde neile Soomes sobiv elamispind.
36. Lähtudes kõigi menetlusosaliste seletustest ja kirjalikest tõenditest, tuleb alaealise lapse huvides määrata tütre edasiseks elukohaks isa elukoht, s.o anda isale õigus otsustada tütre elu ja viibimiskoha üle. Kuna alaealine hakkab edaspidi elama Soome Vabariigis, siis peab isal olema hooldusõigus ka lapse hariduse ja tervishoiuküsimustes. Lapse emal puudub kindel elukoht, töökoht, vaimne ja ka majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks ning laste huvidele pühendumiseks. Määruskaebus
37. Ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus tütre suhtes ja anda lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), tervishoiu ning hariduse küsimustes emale. Menetluskulud palub ta jagada vastavalt seadusele.
38. Kohus rahuldas ekslikult isa avalduse ja jättis ema avalduse rahuldamata, kuna lapsel on parem elada ema juures ja see vastaks lapse huvidele.
39. Perekond ja ema olid lapse isa ohvriks, kuna lapse isa kasutas lapse ema suhtes füüsilist vägivalda ja tarvitas liigselt alkoholi. Kohus võttis aluseks lapse isa versiooni, et lapse ema ei ole täitnud koduülesandeid ja ei hoolitsenud perekonna heaolu eest. Perekonna vägivald on kolmandatele isikutele tihti nähtamatu ja ema ise ei soovinud viimase ajani pöörduda õiguskaitseorganite poole oma perekonna heaolu kaitseks. Seetõttu on isal võimalik perevägivalda eitada. Olukorra lahendamiseks pidi ema vajalikuks lahkuda perekonna elukohast Pärnus ja asuma elama Tallinna.
40. Kohus tegi oma otsustuse lapse isa kasuks, lähtudes eeskätt lapse selgitustest. Laps on veel liiga noor (12-aastane), et tema ütluste alusel oleks võimalik teha objektiivseid järeldusi. Laps ei saa hinnata, mis on tema jaoks kõige parem variant. Laps nägi, et Soomes võiks tal olla kõik, mida ta tahab. Ilmselt lubas ka isa lapsele väga palju. Laps võrdleb elu ema juures eluga isa juures ja lähtub eelkõige materiaalsetest kriteeriumitest. Kuigi ema varaline olukord on mõnevõrra halb, hoolitses ema oma lapse eest, kui isa töötas Soomes või mujal.
41. Maakohus tuvastas ebaõigesti kulu laste toidule kontoväljavõtte alusel. Ema ostab toitu ka sularaha eest turult. Maakohus jättis arvestamata, et ka lapse advokaat sisuliselt toetas kohtuistungil lapse ema avalduse rahuldamist.
42. Kohus ei arvestanud määruse tegemisel isa elutingimuste ja tema võimalustega lapsega tegeleda, samuti ei analüüsinud, kuidas muutub lapse elu, kui ta hakkab elama Soomes isa juures. Isa loob üksnes hea mulje, et laps hakkaks tema juures elama. Vastused määruskaebustele
43. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud poolte endi kanda ja lapse menetluskulud riigi kanda. Maakohtu määrus on põhjendatud ja lähtub õigesti lapse huvidest.
44. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole kindlat veendumust, et maakohtu määrus vastab parimal viisil lapse huvidele. Järjekordne kooli vahetus koos elukohariigi ja 7 õppekeele vahetusega võib tuua kaasa lapsele uusi kohanemisprobleeme, seda enam, et laps kaugeneb veelgi senistest sõpradest ja tuttavatest.
45. Eestkosteasutust I ei ole tsiviilasja menetlusse pärast detsembrit 2015 kaasatud, mistõttu ei ole võimalik määruskaebuse osas seisukohta anda.
46. Eestkosteasutus II leiab, et määruskaebus on põhjendamatu, maakohtu määrus vastab lapse parimatele huvidele. Menetluse edasine käik
47. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
48. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata.
49. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Vanemate hooldusõiguse lõpetamise ja ühele vanemale üleandmise avalduse lahendamisel hindab kohus seda, kas avalduse esitanud vanem on PKS § 137 lg-s 3 nimetatud asjaolusid arvestades võimeline edaspidi üksi hooldusõigust teostama.
50. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohtu määrusest nähtuvalt hindas kohus kõiki asjas esitatud tõendeid ja seisukohti igakülgselt, lõi seejuures vahetu mulje nii avaldajast, puudutatud isikust II kui ka lapsest ja jõudis järeldusele, et isa avaldus on põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsust muuta. Vastuseks määruskaebustele märgib kohus järgmist.
51. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus tegi oma otsustuse lähtudes eeskätt lapse selgitustest. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas lapse selgitusi koos teiste asjas esitatud tõendite ja menetlusosaliste seisukohtadega. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 viimase lause kohaselt tuleb lapsele anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks ja lg 3 sätestab, et lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted lapse ärakuulamise kohta on kooskõlas ka lastekaitseseaduse § 5 p-ga 4, mille kohaselt on igal lapsel õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Sama põhimõtte sätestab lapse õiguste konventsiooni artikkel
52. Seejuures lastekaitseseadus ja lapse õiguste konventsioon ei kehtesta vanuselist alammäära, vaid lähtub põhimõttest, et lapse arengutaset ja tema võimet avaldada arvamust teda puudutavas küsimuses hindab last puudutavat küsimust otsustav asutus või isik igal konkreetsel juhul eraldi. Nii sätestab ka TsMS § 5521 lg 1, et kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. 8 Käesoleval juhul on laps 12-aastane. Maakohus oli kohustatud lapse ära kuulama ja määruskaebuses toodud väide, et laps on liiga noor ega ole võimeline tema elukorraldust puudutavates küsimustes arvamust avaldama, ei arvesta lapse õigustega. Määruskaebuse väide selle kohta, et laps lähtub üksnes materiaalsetest kriteeriumitest, on selgelt vastuolus menetluses esitatud tõendite ja seisukohtadega. Seega oli maakohtul õigus ja kohustus laps ära kuulata ja vastavalt oma hinnangule lapse arengutaseme kohta õigus teiste tõendite kõrval arvestada ka lapse arvamusega.
53. Paljasõnalised on määruskaebuse väited, et isa loob endast üksnes hea mulje. Samuti ei ole õige väide, et maakohus jättis arvestamata isa võimalustega lapsega tegeleda ja isa elutingimustega. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus kuulas isa isiklikult ära ja oli temaga ühenduses ka telefoni teel. Kohus on seega kontrollinud isa väiteid ja loonud temast vahetu mulje. Isa võimalusi ja võimekust last kasvatada ei ole menetluses sisuliselt kahtluse alla seatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on ema käinud isa juures Soomes külas. Seega peaks emale olema teada, kui isa elamistingimused või võimalused ei vastaks lapse huvidele. Selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda isa elamistingimuste lapsele sobivuses, ei ole ema välja toonud. Maakohus võttis õigesti arvesse isa tööandja kinnituse, millest nähtub, et isal on olemas kindel töökoht, kus ta on hinnatud töötaja ja tal on tööandja poolt olemas üürikorter, kusjuures lapse Soome elama kolimisel tagab tööandja isale uue korteri. Määruskaebuse menetlemisel esitatud seisukohtade ja selgituste kohaselt elab isa koos lapsega uues korteris, laps käib Soomes koolis ja on Soome kolimisega rahul. Seega on määruskaebuses toodud etteheited isa võimaluste kohta otsitud ja paljasõnalised.
54. Kuigi õige võib olla määruskaebuse väide, et ema ostab toitu ka sularahas turult ja maakohus lähtus seetõttu ebaõigesti ainult pangaväljavõtetest nähtuvatest toidule tehtavatest kulutustest, leiab ringkonnakohus, et see asjaolu ei anna alust hinnata ema majanduslikku olukorda teisiti, kui seda tegi maakohus. Maakohus võttis oma järelduste tegemisel arvesse ka muud asjaolud, seejuures vahetu mulje lapse ilmsest alatoitumusest.
55. Asjaolu, et lapse ema maakohtu järeldustega ei nõustu ja et lapse esindaja avaldas kahtlust isa avalduse põhjendatuse üle, ei tähenda, et maakohus oleks otsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulud
56. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. Riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
57. Alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt tegi ta määruskaebemenetluses toiminguid kokku 1 tunni ulatuses, millest 30 minutit kulus määruskaebusega tutvumisele ja 30 minutit seisukoha koostamisele ja esitamisele. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 40 eurot (lisandub käibemaks).
58. Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt tegi ta määruskaebemenetluses toiminguid kokku 3 tundi ja 30 minutit, millest 3 tundi kulus määrusega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ja kliendiga kooskõlastamisele ning 30 minutit määruskaebuse osas menetlusosaliste seisukohtadega tutvumisele. Vastavalt 9 eelviidatud korrale on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 140 eurot (lisandub käibemaks).
59. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlused on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 48 eurot (koos käibemaksuga) ja puudutatud isiku II esindaja tasu suuruseks 168 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaatidele korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10