KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 7.november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1951 Haldusasi R. N., R. H., E. A. ja A. V. kaebus Kohila
§ 142
lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringut muutva DP menetlemisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust. Siiski ei tähenda see, et sellel juhul oleks sarnaselt üldplaneeringu menetlusele KSH kohustuslik, kuna planeerimisseaduses sisalduv erisäte (
§ 142
lg 6) sätestab vaid eelhinnangu andmise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumise kohustuse. Ka Riigikohus on 17.11.2011 määruses nr 3-3-1-64-11 selgitanud, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte.
§ 142
lg-s 6 sätestatu näol ei ole otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Kuivõrd
§ 142
lg-st 6 nähtub selgelt, et tegemist on kaalutlusotsusega, ei ole KSH algatamata jätmine käsitatav ilmse menetlusveana. Vastustaja on käesoleval juhul kaalunud, kas planeeringuga kaasneb oluline keskkonnamõju või mitte ning leidnud, et KSH vajalik ei ole. Tulenevalt sellest, et praegusel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus otse seadusest, vaid see eeldab haldusorgani eelhinnangut („tuleb anda eelhinnang ja kaaluda“ -
§ 142lg 6), ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga.
Kohus rõhutab, et haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH tegemata jätmise õiguspärasust. 8. Eeltoodust nähtuvalt ei saa keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmist ilmselgelt põhjendamatuks pidada ning ennatlik kaebus ei ole seetõttu lubatav. 2
(4)Detailplaneeringu algatamine
- Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleval juhul selliseid olulisi menetlusvigu, mis viitaksid sellele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole enne planeeringu järgnevate etappide läbimist ja kehtestamist võimalik hinnata, kas menetluslikud otsused toovad kaasa vale lõppotsuse. Kuivõrd detailplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum ning praegusel juhul pole põhjust pidada planeeringu algatamist ilmselgelt õigusvastaseks, ei ole kaebeõiguse laiendavaks tõlgendamiseks alust.
- Detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamise võimalikkust võiks jaatada juhul, kui oleks ilmne, et see on vastuolus näiteks Rapla maakonna teemaplaneeringuga (rohevõrgustikku puudutavas osas). Kaebusele lisatud Rapla maavanema 28.06.2016 kirjast nr 12-2/16/1012-2 (tl 11) võiks järeldada, et vastustaja on jätnud tõepoolest tähelepanuta, et planeeritav ala asub nn rohelise võrgustiku koridoris ning algatanud planeeringu, mis oleks ilmses vastuolus Rapla Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Samas on kaebaja jätnud täpsustamata ning kaebusele lisamata Rapla maavanema 30.06.2016 kirja nr 12-2/16/1128-2 (leitav arvutivõrgus: http://da.kohila.ee/dp/DP%202016/002%2016%20Masti%20P%C4HKLIMETSA/DOKUMENDID /Vastus%20petitsioonile%20Rapla%20Maavalitsus%2030.06.16.pdf), millest nähtuvalt on maavanem tunnistanud, et viitas ekslikult asjaolule, justkui asuks Masti küla maakondlikus rohealas. Vastavalt teemaplaneeringule on Kohila vald rohekoridoride paiknemist üldplaneeringuga täpsustanud ning üldplaneeringu lisaks olevalt kaardilt (leitav arvutivõrgus: http://da.kohila.ee/dp/%DCLDPLAANI_MATERJALID/JOONISED/piirangud%2007t.pdf) nähtub selgelt, et Masti küla ning seega ka vaidlusalune kinnistu rohevõrgustiku alasse ei kuulu. Seega ei ole kaebuses nimetatud etteheited selles osas asjakohased.
- Nimetatut arvestades ning kaebuses väljatoodut silmas pidades ei nähtu, et käesoleval juhul oleks tegemist menetlustoiminguga, mis iseseisvalt ja lõpptulemusest sõltumatult kaebaja õigusi rikuks. Iseenesest ei ole välistatud, et detailplaneeringu algatamise korraldus on teatud puudustega või ebapiisavalt motiveeritud, kuid käesoleva vaidluse asjaoludest ei nähtu, et tegemist oleks puudustega, mis annaksid (praegusel juhul) kaebajatele õiguse menetlustoimingut vaidlustada. Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et detailplaneeringutega üldplaneeringute muutmisest tuleks üldjuhul hoiduda, kuid sellest ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse selline tegevus iga kord ilmselgelt põhjendamatu oleks. Tulenevalt sellest, et kohtu hinnangul ei ole menetlustoimingute vaidlustamine enne lõpliku haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsuse) andmist käesoleval juhul lubatav ja kaebajatel puudub seega kaebeõigus, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes tagastada. Kohus selgitab, et kuigi kaebus oli praegusel juhul ennatlik, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et mõned kaebuses esitatud seisukohad oleksid asjakohased võimaliku detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel.
- Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et A. V. puuduks erinevalt teistest kaebajatest kaebeõigus ka põhjusel, et tema kinnistu ei piirne vahetult planeeritava alaga. Kinnistusraamatust (ning ka kaebusele lisatud kaardilt, tl 8) nähtub, et R. N.le ning R. H.le kuuluvad kinnistud külgnevad Pähklimetsa tn 4 kinnistuga ning E. A.le kuuluv kinnistu asub teiselpool kitsast teemaad. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et Pähklimetsa tn 4 detailplaneeringu menetlus nende õigusi puudutab. Kuivõrd A. V.le kuuluvad kinnistud vaidlusaluse kinnistuga ei piirne, ei saa detailplaneeringu menetlus tema subjektiivseid õigusi rikkuda või vähemalt ei nähtu tema õiguste rikkumine kaebusest. Seega tuleks A. V. kaebus ka HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada. 3
(4)13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 4
(4)