Obsah (8)

§ 184§ 424§ 64§ 74§ 68§ 50§ 75§ 83

1-16-10198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-10198 (16230104277) Kohtunik Li

§ 184

lg 1, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Marko Luik – isikukood 39103026013, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXXX OÜ, kokk, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marko Luik

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada Marko Luik

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marko Luik ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. ei suhtle talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 9. osaleb sotsiaalabiprogrammides; 10.läbib katseaja vältel narkomaanide rehabilitatsiooni-programmi, milleks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud. Raviga tuleb alustada esimesel võimalusel ning sobiv rehabilitatsiooniprogramm leitakse koostöös kriminaalhooldajaga;

§ 74

lg 1 alusel määrata Marko Luik katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 11.09.2016.a., s.o. 1 päev karistusaja hulka. Marko Luik suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marko Luigelt (Luik) KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 875 eurot riigituludesse. Kohustada Marko Luike tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 162.50 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marko Luik, kriminaalasi 1-16-10198, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisi kulu summas 627 eurot riigi kanda.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Marko Luigelt mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Marko Luik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - metallist karp, plastikust tops, kilepakendid, kiletükid, fooliumtükid (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Marko Luike süüdistatakse selles, et ta omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja marihuaanat, mida hoidis enda juures kuni 11.09.2016 kella 16.17-ni, mil ta Tallinnas Sõle 25A juures sõiduauto BMW reg-märgiga XXXX juhikohalt kinni peeti ning leiti sõiduki läbivaatuse käigus sõidukis olevast ja Marko Luigele kuuluvast seljakotist kolm fooliumpakendit, milles oli kokku 58,67 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 15%; plastikust karp, milles oli 0,66 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega oli 12% ning metallist karp, milles oli neli kilepakendit, mis sisaldasid kokku 186,5 grammi tumepruuni kristalset ainet, mis sisaldas 94% ehk 147,7 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) ning MDMA kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist ning MDMA puhul 1,4 grammist. Seega piisanuks Marko Luige poolt käideldud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 1134-le inimesele. Seega pani Marko Luik toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Marko Luike selles, et tema juhtis tahtlikult 04.09.2016 kella 12.00 paiku Tallinnas Paldiski maanteel, Sõle tänava ja Merimetsa tee vahelisel alal suunaga Merimetsa tee poole, mootorsõidukit BMW reg-märgiga XXXX, olles joobeseisundis (narkojoove). Seeläbi rikkus Marko Luik liiklusseaduse § 69 lõike 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. (LS § 69 lg 2 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Marko Luik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Marko Luik, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.11.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Marko Luik karistamist

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Marko Luige karistamist vangistusega 9 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, saades liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 11.09.2016 ehk 1 päev, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 2 aastat, 10 kuud ja 29 päeva.

§ 74

sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 5 alusel läbima katseaja vältel narkomaanide rehabilitatsiooni-programmi, milleks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud. Raviga tuleb alustada esimesel võimalusel ning sobiv rehabilitatsiooniprogramm leitakse koostöös kriminaalhooldajaga;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Marko Luigelt ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - metallist karp, plastikust tops, kilepakendid, kiletükid, fooliumtükid (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 875 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemus on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Samuti kuuluvad välja mõistmisele joobeseisundi tuvastamise kogukulu, kuivõrd ka see on käesoleval juhul kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik