← Eesti

2-16-4112/12

Obsah (6)§ 449§ 173§ 162§ 174§ 190§ 179

Tsiviilasi nr 2-16-4112 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2016.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4

§ 449lg 3 alusel vaheotsuse, millega lahendab kostja aegumise kohaldamise taotluse.

5.

  1. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja RxxxxxLxxxxxx on omakäeliselt kirjutanud ja allkirjastanud „võlakirja“ (tl 2), milles tunnistab, et tal on hageja Txxxx Sxxxx ees võlg summas 15 000 krooni ja ta kohustub summa hagejale ära maksma hiljemalt 01.02.
  2. a ning lisaks tasuma summa tasumisega viivitamise eest viivist 10 % päevas. Kohus leiab, et kostja poolt kirjutatud „võlakirja“ saab käsitleda võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõistes. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 2

(4)5.
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on 16.09.
  2. a otsuses nr 3-2-1-79-09 (p 11) asunud seisukohale, et kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et kostja vaatamata hageja nõudmistele kohustust ei täitnud. Kolleegiumi arvates peab sätte kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlikule kohustuste täitmatajätmisele esinema võlgniku tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis (õigusvastane kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega). Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole võlatunnistust täitnud ja selles lubatud tähtajaks hagejale võlga tasunud. Hageja ei ole aga esitanud või tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et lisaks kohustuse rikkumisele oli kostjal tahe hagejat heade kommete vastaselt kahjustada. Seega leiab kohus, et puudub alus kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4 ja hageja nõude aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja antud võlatunnistuses on võlakohustuse täitmise tähtajaks 01.02.
  3. a. Seega TsÜS § 147 lg 1 alusel algas võlatunnistusest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemine 02.02.
  4. a ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta möödumisel ehk 02.02.
  5. a. Hageja esitas oma nõude kohtule 14.03.
  6. a ehk pärast aegumistähtaja möödumist. Seega hageja nõue on aegunud. Kohus märgib, et isegi, kui kohaldada hageja nõudele TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud kümneaastast aegumistähtaega, oleks hageja nõue ikkagi aegunud (aegumistähtaeg lõppenuks 02.02.2012.a). 5.
  7. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus kohaldab hageja nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata.

§ 449lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Kuna nõue on aegunud, siis ei käsitle kohus kostja teisi vastuväiteid. Menetluskulude jaotus 5.4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta hageja kanda.

5.5. Vastavalt

§ 174lg-le 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. 3

(4)Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist menetluses ja kostja ei ole esitanud ka taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt hüvitatavate kostja menetluskulude suurust. 5.
  1. Käesolevas asjas on teadaolevaks menetluskuluks hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv, mis lähtudes hagihinnast on 225 eurot. Kohtu 26.04.
  2. a määrusega anti kostjale menetlusabi ja vabastati ta hagilt riigilõivu maksmisest.

§ 190

lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Antud juhul jättis kohus hagi rahuldamata, seega peab hageja

§ 190

lg 2 alusel kandma ikkagi riigilõivu, olenemata sellest, et ta oli menetlusabi korras selle tasumisest vabastatud.

§ 179

lg 1 alusel mõistab kohus hagejalt riigilõivu riigituludesse käesoleva otsusega.

§ 179

lg 5 alusel peab hageja riigilõivu riigituludesse tasuma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui nõuet nimetatud tähtaja jooksul ei täideta, võidakse saata see sundtäitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.