← Eesti

1-16-1030/28

KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg 19.september 2016, Rapla Kriminaalasja number 1-16-1030 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne Remo Klimovi kohta. Süüdimõistetu Kohtuistungi toimumise aeg Remo Klimov, isikukood 38911014910, elukoht xxxxxx maakond xxxxxxx alev xxxxxxxxx vald xxxxxxx tn xxxxxxxx, viibib Rapla arestimajas, kohaldatud tõkend vahistamine 06.09.2016. 19.09.2016 RESOLUTSIOON Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörata kriminaalhooldusametniku Piret Jaakbergi erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 28.03.2016 kohtuotsusega Remo Klimovile mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Remo Klimovi karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamisest 06.09.2016.a. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu 2 kaudu. Asjaolud Remo Klimov on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 28.03.2016.a. Remo Klimov kuriteos KarS § 199 lg. 2 p.p. 7 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus üks

(1)aasta, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 02.-03.06.2015.a., 05.-07.08.2015.a. ja 06.-08.10.2015.a. loeti kaheksa
(8)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi üksteist
(11)kuud ja kakskümmend kaks
(22)päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt ei pööratud vangistust täitmisele, kui Remo Klimov kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt esmakohtumine R. Klimoviga toimus 27.04.2016, talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi ning selgitati korralduslikku poolt. 09.06.2016 koostati R. Klimovi suhtes erakorraline ettekanne lisakohustuse määramiseks. Pärnu Maakohtu 14.06.2016 määrusega kehtestati isikule lisakohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Vestluste tulemusel leiab kriminaalhooldaja, et R. Klimov ei mõista täielikult enda õigusvastase käitumise ning alkoholi tarvitamise vahelisi seoseid. Samas mõistab ta, et peab alkoholi tarvitamist vähendama ning sellest lähtuvalt lasi isik endale teha 03.08.2016 alkoholi vastase süsti. Hoolimata teostatud alkoholi vastasest süstist on isik alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Lisaks on isiku suhtes algatatud katseajal kaks kriminaalasja, mis on mõlemad isikuvastased teod ning toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes pani isik toime katseajal ka ühe väärteo 20.05.2016 avaliku korra rikkumine. Remo Klimov on senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid ja teinud koostööd, ühel korral on esinenud registreerimiseaja muutmist. 13.07.2016 ilmus R. Klimov kriminaalhooldusesse alkoholi lõhnadega ning 05.09.2016 tuvastas kriminaalhooldusametnik reidi käigus isikul alkoholijoobe. Lisaks tuvastati politsei poolt R. Klimovil alkoholijoove, kui politsei ta kuriteos kahtlustatavana kinni pidas 06.09.2016.a. Kriminaalhooldusametnik taotleb R. Klimovi suhtes kandmata jäänud karistuse osas, s.o 11 kuud ja 22 päeva vangistuse täitmisele pööramist, sest isik ei ole suutnud lisakohustust täita ning hoolimata enda poolt valitud ravist ei ole suutnud alkoholist loobuda. Isik on alkoholijoobes ohtlik ning võib teisi isikuid väiksemagi konflikti korral rünnata. 19.09.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Remo Klimov rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust, s.o katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et Remo Klimovi suhtes on algatatud kaks kriminaalasja kehalise väärkohtlemise eest, lisaks tuvastati politsei poolt Remo Klimovil kahtlustatavana kinnipidamisel 06.09.2016.a. alkoholijoove. 13.07.2016 ilmus Remo Klimov kriminaalhooldusesse alkoholilõhnadega ja 05.09.2016 tuvastas kriminaalhooldusametnik reidi käigus samuti alkoholijoobe. Alkoholijoobes olles pani R. Klimov toime katseajal väärteokorras 20.05.2016 avaliku korra rikkumise. 3 Lisaks kriminaalkaristustele on Remo Klimovil karistusregistri kohaselt 7 kehtivat ja 19 arhiveeritud väärteokaristust. Seega on ta korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kusjuures viimased kriminaalasjad on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Pärnu Maakohtu 14.06.2016 kohtumäärusega määrati Remo Klimovile lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Kuigi käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on isik psühhiaatri vastuvõtule pöördunud ning ka ravile allunud, tarvitab Remo Klimov jätkuvalt alkoholi ning on seega rikkunud kohtu määratud lisakohustust. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ta katseajal toime pannud kaks isikuvastast vägivallategu, mis viitab asjaolule, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta Remo Klimovi käitumist ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tingimisi karistusest vabastamine mõjutanud Remo Klimovit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalse täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustusega ei ole olnud Remo Klimovi puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Remo Klimov ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.