Tsiviilasi nr 2-16-820 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-820 Tsiviilasi AP hagi VP ja GP vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.05.2016.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses VP apellatsioonkaebuse hind 675 eurot ja GP apellatsioonkaebuse hind 675 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VP ja GP apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AP (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ema GV (endine P) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): GP (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Anna Solomko Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 23.05.2016.a otsus muutmata. 2. Jätta VP ja GP apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud apellantide VP ja GP kanda. Mitte mõista VP-lt ja GP-lt menetluskulusid välja. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1
(6)Tsiviilasi nr 2-16-820 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 19.01.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõlemalt kostjalt mõista välja elatis 107,50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja isalt AP-lt mõistetud välja elatis 177 eurot tsiviilasjas nr 2-
- Lapse isa elatist ei tasu ja ka täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud elatist saada. Kostjad on lapse isa vanemad. Hageja nõue on välja mõista kummaltki vanavanemalt 1/2 alammääras elatist hageja kasuks. Kostjate vastuväited
- Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et täitemenetlus ebaõnnestus. Arvestades kostjate kohustusi ja varalist seisundit ei ole nad võimelised andma ülalpidamist hagejale. Kostja I töötab veoautojuhina alates 12.06.2013.a. Tema igakuine keskmine sissetulek on 349,90 eurot (neto). Kuna kostja I on pidevalt lähetuses, hüvitab tööandja talle töölähetustega seotud kulusid töölepinguseaduse § 40 mõttes, mida ei saa pidada töötasuks. Kostja II on pensionär, kelle invaliidsuse määr on 40%. Kostja II põeb astmat ja muid kopsu- ja hingamishaigusi. Kostja II saab igakuist invaliidsuspensioni Sotsiaalkindlustusametilt 179,35 eurot. Samuti töötab kostja II koristajana XXX ning saab igakuist keskmist töötasu summas 342,61 eurot (neto). Seega kostjate igakuine sissetulek moodustab kokku 871,86 eurot. Kuna kostjad on abielus, kuulub nende sissetulek poolte ühisvara hulka. Kostjatel on ühisvarana korter aadressil XXX, Tallinn, mis on kostjate alaline elukoht. Samuti kuulub kostjate ühisvara hulka 1996.a sõiduk Audi A4, mille turuväärtus ei ole suurem kui 1000 eurot. Autot kasutatakse kostja I töö jaoks. Kostjate igakuised laenukohustused on lepingu nr 08-040909-EL alusel keskmiselt 280,54 eurot kuus. 14.03.2016.a seisuga on laenukohustuste jääk 30981,54 eurot. BigBank AS ees on igakuised laenukohustused lepingu nr SL15-01-1263962 alusel 135,54 eurot ja lepingu nr 0702402/25ST alusel 48,78 eurot. Eesti Energia arved on igakuiselt umbes 33,51 eurot. Kommunaalkulud on keskmiselt 138,79 eurot kuus. Elisa Eesti AS arved on keskmiselt 114,75 eurot kuus. Starman on keskmiselt 49,82 eurot kuus ja Inbank AS järelmaks on igakuiselt 13,65 eurot ja 6,66 eurot kuus, mis lõpeb kahe kuu pärast. Lisaks sellele on Tele2 Eesti AS arved keskmiselt 11,83 eurot kuus. Julianus Inkasso OÜ-le kuulub kuni august 2016.a tasumisele 60 eurot kuus tsiviilasjas nr 2-15-106706 kulude eest. Lisaks on kostjatel igakuised kulutused toidule 200 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, ravimid 30 eurot ja kütus 20 eurot. Seega on ostjate kulutused kokku 1243,56 eurot. Esimese astme kohtu otsus 2
(6)Tsiviilasi nr 2-16-820
- Harju Maakohus tegi 23.05.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis mõlemalt kostjalt kui osavõlgnikult välja igakuise elatise 75 eurot alates 19.01.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt on elatise nõue esitatud alammääras ja seega ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kostjad on hageja teise astme ülenejad sugulased. Kohtutäituri väljavõttest nähtub, et AP elatise võlgnevus hageja ees on 1239 eurot. Elatist on AP tasunud jaanuaris 2016.a kuni aprill 2016.a keskmiselt 49 eurot kuus s.o umbes ¼ määras riiklikust elatise alammäärast käesoleval aastal 215 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on AP hageja ees osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud. AP kannab karistust kuni 05.07.2019.a. Vangistuses viibimise ajal on ta tasunud elatist kokku ligikaudu 120 eurot ja seda alates käesoleva aasta algusest. Elatise võlg on 1239 eurot. Viimase nelja kuu jooksul laekunud elatis keskmiselt 49 eurot kuus ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist PKS § 106 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada piisavalt ning kostjatel tekib ülalpidamise andmise asenduskohustus hageja suhtes. Kostjad väitsid kohtuistungil, et hagejate seaduslik esindaja ei ole nende poole kohtu-eelselt elatise nõudega pöördunud ning neile ei antudki võimalust elatist vabatahtlikult tasuda. Kohus leidis, et kostjad said tsiviilasja menetlusse võtmisest teada kaks ja pool kuud tagasi. Selle aja jooksul nad ei ole hagejale ülalpidamist andnud. Seega puudub alus arvata, et kostjad täidaksid võimalusel ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostjate igakuine sissetulek on 872 eurot. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt saab ta igas kuus lähetuskulusid ligikaudu 650 eurot. Kostjate laenukohus Swedbank ees on keskmiselt 280 eurot kuus ja Bigbank ees keskmiselt 186 eurot kuus. Lisaks peavad kostjad ostma süüa, riideid ja tasuma kommunaalteenuste eest. Kostjate elektrikulud ühes kuus on keskmiselt 33 eurot, korteri muud kommunaalkulud keskmiselt 140 eurot, sidekulud (Elisa ja Starman) keskmiselt 165 eurot kuus. Kohtu arvates on ka lähetuskulu sissetulek. Hinnates kummagi kostja töötasu ja kostja II puudepensioni suurust ja kulutusi ilmneb, et kostjad kasutavad juba käesoleval ajal lähetuskulusid sissetulekuna. Kostjate poolt esitatud andmete põhjal nende sissetulekute ja väljaminekute kohta asus kohus seisukohale, et kostjad on osaliselt PKS § 102 nimetatud olukorras, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest, kui ta pole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Hageja ülalpidamiseks ei ole piisav AP poolt tasutav elatis 49 eurot kuus. Arvestades kostjate osalist võimekust hagejale ülalpidamist anda ning hageja isa AP poolt täitemenetluse käigus tasutavat elatist käeoleval ajal keskmiselt 49 eurot kuus, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot. Kostjad on rõhutanud, et nende sissetulek ja kulutused on ühised. Seega tuleb nende majanduslik seisund hinnata võrdseteks ja elatis võrdsetes määrades välja mõista. Kostjad on hageja ees osavõlgnikud. Kummaltki kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 75 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada kohtuotsuse osas, millega hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme. Maakohtu poolt väljamõistetud elatise summa ei arvesta kostjate vältimatuid igakuiseid kulusid. Lahendites nr 2-14-2246 ja 2-13-27204 leiti, et kui summad, mis jäävad vanavanemale peale kõikide vajalike kulutuste tegemist, on sarnased praeguse olukorraga, siis vanavanem vabastatakse täielikult asenduskohustuse täitmisest. Kohus ei võtnud korrektselt arvesse elatise suuruse määramisel fakti, et kostjatel on igakuine laenukohustus Swedank AS ees keskmiselt 3
(6)Tsiviilasi nr 2-16-820 280 eurot ja Bigbank AS ees keskmiselt 186 eurot. Olemasolevas kohtupraktikas on asutud kindlale seisukohale, et laenu- ja liisingulepingute alusel võetud kohustused võetakse arvesse elatise suuruse kindlakstegemisel. Kohus pidas ekslikult elatise suuruse määramisel vanaisa lähetuskulu tema sissetulekuks. Käesoleval juhul vanaisa töötab veoautojuhina, kelle lähetused võivad mõnikord ka kesta 3-4 nädalat kuus. Ta saab lähetuskulusid oma tööandjalt. Kuid arvestades kehtivaid õigusakte ja seadusandja eesmärki ning olemasolevat kohtupraktikat, on arusaamatu, mille alusel kohus leidis, et vanaisa lähetuskulu on käsitatav sissetulekuna. Kohus pidi elatise suuruse määramisel arvesse võtma, et vanaemal on tuvastatud püsiv töövõimetus 40%. Tsiviilasjas nr 2-15-7897 kohus vabastas vanavanemat täielikult asenduskohustuse täitmisest. Üks põhjus oli see, et temal oli tuvastatud töövõime kaotuse protsent 40%. Samamoodi on see ka praegusel juhul, käesolevas tsiviilasjas. Ka tsiviilasjas nr 2-13-27204 vabastati osalise töövõimega vanaema täielikult asenduskohustuse täitmisest. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta apellandid iseenesest maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et käesoleval juhul on täidetud PKS § 106 lg-s 2 sätestatud eeldus (lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle õigesti tuvastanud. Kostjad leidsid apellatsioonkaebuses, et maakohtu poolt väljamõistetud elatise summa ei arvesta apellantide vältimatuid igakuiseid kulutusi ega kostja II 40%-list töövõimetust ning maakohus on ebaõigesti arvestanud lähetuskulu kostja I sissetulekuna.
- Vanavanemad peavad lapselapse ülalpidamise kohustust täitma vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (RKTKo 3-2-1-7511, p 20). Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks jõudnud ebaõigele järeldusele, et käesoleval juhul vanavanemate varaline seisund võimaldab neil lapsele ülalpidamist anda. Maakohus ei ole jätnud elatise väljamõistmisel arvestamata apellantide igakuiste kulude ega ka kostjate laenukohustustega. Kostjad on enda vastuses välja toonud, et nende igakuised kulutused on keskmiselt 1243,56 eurot kuus, kuhu on sisse arvestatud nii laenu- kui ka liisingukohustused ja samuti igapäevased kulud (sh toidule, ravimitele, riietele jne). Otsusest nähtuvalt on maakohus ka nimetatud kuludega arvestanud, viidates nimetatud kuludele. Maakohus on aga tuvastanud, et kostjate sissetulek igakuiselt on keskmiselt 1522 eurot (872 eurot + 650 eurot), arvestades lisaks vanaisa ja vanaema töötasule ja invaliidsuspensionile juurde ka lähetuse tasud. Seega ei ole elatise tasumine lapselapsele kostjate poolt eeldatavasti üle jõu käiv. Lisaks märgib ringkonnakohus, et pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli vanavanemate keskmine sissetulek 2016.a jaanuarist kuni märtsini keskmiselt 1588,48 eurot ([1100 eurot + 1061,36 eurot + 1000 eurot + 334,77 eurot + (365,62 eurot × 2) + (179,35 eurot 4
(6)Tsiviilasi nr 2-16-820 × 3)] / 3) ehk suurem kui see, mis maakohus tuvastas. See võiks viidata vanavanemata veel suuremale võimekusele elatist tasuda.
- Kostjad ei olnud apellatsioonkaebuse kohaselt nõus sellega, et sissetulekuna arvestati ka vanaisa lähetustasusid. Ringkonnakohus leiab aga, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Määruskaebuses ei ole kostjad toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et lähetustasud ei suurendanud isiku varalist võimekust elatist tasuda. Maakohus on õigesti järeldanud enda otsuses, et kostjate poolt esitatud vanaisa pangakonto väljavõttest nähtub, et komandeeringu tasusid kasutatakse igapäevaste kulutuste eest tasumisel. Vastupidisel juhul ületaks kostjate poolt väljatoodud igakuised kulutused nende igakuiseid sissetulekuid. Seda, et lähetustasu saab käesoleval juhul käsitleda kostjate varalist võimekust suurendavana, kinnitab ka see, et lähetusraha on vanaisale kantud üle igakuiselt koos töötasuga. Seega saab järeldada, et tegemist on stabiilse igakuise sissetulekuga, mis parandab kostjate varalist võimekust. Isiku varalist seisundit mõjutavad peale töötasu ka muud tulud ja teenimise võimalused.
- Lisaks eelnevale nähtub vanaisa pangakonto väljavõttest, et tööandja kannab lisaks vanaisale igakuiselt üle ka reisiraha keskmiselt 130 eurot kuus (01.01.2016.a – 13.03.2016.a) ning sularahas sissemakseid tehakse kontole keskmiselt 315 eurot kuus (01.01.2016.a – 13.03.2016.a). Maakohus ei ole nimetatud tuludega arvestanud. Samas kinnitavad nimetatud krediteerimised, et kostjate tulud on igakuiselt isegi suuremad kui 1522 eurot, mille tuvastas maakohus. Need asjaolud viitavad ka sellele, et maakohtu otsus on õiguspärane.
- Eelnimetatud põhjustel on asjakohatud ka apellatsioonkaebuses toodud viited lahenditele tsiviilasjades nr 2-14-2246 ja 2-13-27204, milles leiti, et elatise tasumine kahjustaks vanavanemaid ennast, kuna nende sissetulek kattis vaid nende igapäevased vajalikud kulud. Käesoleval juhul aga elatise tasumine ei kahjusta vanavanemaid üleliia, kuna esitatud konto väljavõtetest nähtub, et vanavanemate keskmised sissetulekud ületavad nende keskmiseid igakuiseid kulutusi.
- Eelnevast tulenevalt on maakohus leidnud õigesti, et kostjad on võimelised tasuma lapselapsele elatist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades seda, et kostjad on enda kulusid ja sissetulekuid käsitlenud ühtsena, ühe leibkonna omadena, puudub alus ka elatise määramisel käsitleda kostjate majanduslikku seisundit eraldiseisvalt ja ebavõrdsetena, kuna mõlemad kostjad käivad tööl ja saavad töötasu. Kostjate sissetulekute ja kulutuste ühtsena käsitlemisele ei ole kostjad ka otseselt vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata vanaema püsiva töövõimetusega. Olenemata sellest, et vanaemal on 40%-line töövõimetus, töötab kostjate vastuse kohaselt vanaema koristajana ja saab igakuiselt töötasu keskmiselt 342,61 eurot ning lisaks ka invaliidsuspensioni 179,35 eurot. Seega arvestades, et kostjad on üks leibkond ja vanaema panustab enda sissetulekuga ühiste kulutuste tegemisse, ei saa öelda, et vanaemalt eraldiseisvalt elatise väljamõistmine 75 euro ulatuses oleks ebaõiglane. Kostjate poolt viidatud lahendid tsiviilasjades nr 2-15-7897 ja 2-13-27204 ei ole võrreldavad käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludega. Vaid töövõime kaotuse protsendi olemasolu ei 5
(6)Tsiviilasi nr 2-16-820 ole iseenesest alus, et isik elatise tasumise kohustusest vabastada. Kui isiku sissetulekud on piisavad, võib ka 40%-lise töövõimetusega isik olla võimeline tasuma elatist. Menetluskulude jaotus 13. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kuna vastustaja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimikust nähtuvaid menetluskulusid vastustaja kandnud ei ole, ei mõista ringkonnakohus apellantidelt vastustaja kasuks menetluskulusid välja. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)