4-16-4677/5

4-16-4677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4677 (2316,16,005280) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Alesja Žihhareva, ik 48808210233, elukoht: XXXX Enel Kuiv, Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. Alesja Žihhareva süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.
3. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.10.
4. Kui menetlusalusele mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti osa pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
5. Alesja Žihharevalt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Alesja Žihhareva, 4-16-4677, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Alesja Žihharevale tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 30.08.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.05.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1452718 nähtuvalt peeti 13.05.2016 kell 22.30 Tallinnas Mulla 8a juures kinni Alesja Žihhareva, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini, tramadooli, metadooni, klonasepaami metaboliidi ja alprasolaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi talle oli kohtukutse allkirja vastu kätte antud piisava ajavaruga. Kuivõrd kohus ei ole menetlusaluse isiku osavõttu kohtulikust arutamisest kohustuslikuks teinud, ja menetlusalune isik on asja läbivaatamisest teadlik ega ole taotlenud asja läbivaatamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks aresti 15 päeva ja välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku lühiselgitusega väärteoprotokollis, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootiliste ja psühhotroopsete ainete fentanüüli, amfetamiini, tramadooli, metadooni, klonasepaami metaboliidi ja alprasolaami sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku organismis tuvastatud aineid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18.05.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli, amfetamiini, tramadooli, metadooni, klonasepaami metaboliidi ja alprasolaami sisaldus. Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja amfetamiin I nimekirja, tramadool III nimekirja ning klonasepaam IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni, tramadooli, klonasepaami puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti ettekirjutusel, siis fentanüül ja amfetamiin selleks ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadse väärteo toimepanemise eest erineva pikkusega arestidega. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Seejuures vabastati menetlusalune isik eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ning menetlusesemeks olev väärtegu on toime pandud katseajal ning seda vaatamata sellele, et talle oli lisakohustusena määratud mitte tarvitada narkootilisi aineid. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka erineva pikkusega arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada taas aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda on eelnevalt korduvalt arestidega karistatud, seejuures ka pikemaajaliste arestidega, siis leiab kohus, menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada omaks võetud karistuspraktikat, mille kohaselt ka keskmise süü puhul võib kohaldada keskmist määra ületavat karistust kui varem korduvalt karistatud süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik ei tööta, ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud süütegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3