Obsah (13)

§ 120§ 121§ 74§ 184§ 65§ 64§ 68§ 832§ 66§ 191§ 831§ 56§ 76

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2016. a, Rakvere Kriminaalasja number 1-15-10435 (15240100074) Kohtukoosseis Kohtunik Heli

§ 120

, 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav KRISTJAN VAIGU, ik 39312155244; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; enne kinnipidamist tegi juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 14.01.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi 2 k vangistusega

§ 74

alusel tingimisi 1 a 6 k katseajaga; 2) 03.08.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 1 järgi 1 a vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 a 2 k vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 03.08.2011, 3) 04.10.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 1 järgi 2 a 2 k vangistusega,

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 a 2 k vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.2011, Viru Maakohtu 27.08.2012 määrusega vabastati mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta alates 07.09.2012, karistusest jäi kandmata 10 kuud 5 päeva vangistust; väärteokorras karistatud 4 korral; kahtlustatavana kinni peetud 26.06.2015; tõkend vahistamine kohaldatud 28.06.2015 2 Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg kokkuleppel RESOLUTSIOON 1.Tunnistada KRISTJAN VAIGU

§ 120

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 120lg 1) järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Tunnistada KRISTJAN VAIGU

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista KRISTJAN VAIGU liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.10.2011 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 (kümme) kuud 5 päeva vangistust võrra ning KRISTJAN VAIGU liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 5 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 26.06.2015 karistusaja hulka.

Kristjan Vaigu karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.06.2015. Tõkend vahistamine Kristjan Vaigu suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 832

lg 1 alusel kohaldada laiendatud konfiskeerimist Kristjan Vaigu vara suhtes ja konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse läbiotsimisel 26.06.2015 sõiduautost xxxx reg nr xxxx leitud ja äravõetud sularaha summas 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot, milline on 12.11.2015 kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbankis EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116). 2. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 63,84 (kuuskümmend kolm eurot ja 84 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna ekspertiisitasud 263 (kakssada kuuskümmend kolm) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna kaitsjatasu 303 (kolmsada kolm) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Kristjan Vaigul tasuda menetluskulud kokku summas 1704,84 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 142,07 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank 3 EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700033100 ning selgitus: „Kristjan Vaigu, 1-15-10435, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.Ekspertiisist järele jäänud aine – vedelik (ekspertiisiakt nr 15E-AN0759), milline on jäetud EKEI keemiaosakonda, kohtuotsuse jõustumisel

§ 191alusel konfiskeerida ja hävitada. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – 26.06.2015 sõiduautost xxxx reg nr xxxx kõrvalistuja istme alt Kristjan Vaigu poolt vabatahtlikult välja antud 0,5 l plastikpudel kirjega „Hustler“, mis pakiti pruuni värvi paberkotti, millel kirje „Pakend nr 1“ ja paigutati Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi Kreutzwaldi 5a Rakvere vastavalt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 152, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõendid – läbiotsimisel 26.06.2015 sõiduauto xxxx reg nr xxxx kindalaekast leitud ja äravõetud Raha24 OÜ ja Credit24 paberid 2 tk M V nimele ning Kristjan Vaigu elukohast xxxx leitud ja äravõetud Leping 1 02.06.2015.a 2-l lehel, millised pakiti pruuni värvi paberkotti, millel kirje „Pakend nr 1“ ja paigutati Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi Kreutzwaldi 5a Rakvere vastavalt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 152, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Kristjan Vaigule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt

1. maiks 2016). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
2. maist 2016 (seega hiljemalt
3. juuniks 2016). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistused. Kristjan Vaigu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema solvas 21.06.2013 hilisõhtul xxxx jaanitulel J Vi elukaaslast M Lit ja kui J V palus 22.06.2013 kella 01.50 paiku xxxx rahvamaja ees Kristjan Vaigul oma elukaaslase ees vabandada, siis võttis Kristjan Vaigu autost relvataolise eseme ja elektrišoki relva ning ähvardas teda korrale kutsuvat J Vi relvataolise esemega, pannes selle toru kannatanule otsaette ning sundis teda relva ähvardusel autosse istuma ja ära sõitma, tulistades korduvalt lahkuva auto suunas. Oma sellise tegevusega põhjustas Kristjan Vaigu J Vis hirmu, et teda lastakse ja J V tundis oma elu ohus olevat, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna kannatanu sai aru, et tegemist on relvaga, mistõttu kartis oma elu ja tervise pärast. Seega Kristjan Vaigu, ähvardades teist inimest tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli alust karta, pani toime

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristjan Vaigu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

1. Peatüki
2. Jaos sätestatud kuriteo, omandas korduvalt alates
3. aasta juunist 4 kuni 26.06.2015, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja isikult enda tarbeks ja edasiandmise eesmärgil suures koguses, s.o vähemalt 10-le isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB), valdas narkootilist ainet enda juures, vedas enda kasutuses olevate sõiduautodega xxxx registreerimismärgiga xxxx ja xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx ja selle lähiümbrusesse ning turustas narkootilist ainet väikeses koguses igapäevaselt xxxx ja selle lähiümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas andis Kristjan Vaigu alates veebruarist 2015 kuni juunini 2015 korduvalt väikeses koguses, s.o korraga 1-2 doosi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) edasi M Vle. 26.06.2015 kella 14.54 paiku peeti Kristjan Vaigu koos sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx maja juures politseiametnike poolt kinni. Sõiduauto läbiotsimisel andis Kristjan Vaigu vabatahtlikult välja 0,5 l pudeli kirjega „Hustler“, milles oli värvusetut vedelikku massiga kokku 42,43 g, mis sisaldas gammahüdroksüvõihapet (Nasoolana) ja milles gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldus oli 48% ning vedelikus sisaldus 20,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB), valdas narkootilist ainet enda juures, vedas enda kasutuses oleva sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx kuni ta koos narkootilise ainega politseiametnike poolt kinni peeti. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub sotsiaalministri
4. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja, mille käitlemine on keelatud, välja arvatud erijuhtudel. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul on suureks koguseks 16 grammi. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veoga edasiandmise eesmärgil ning narkootilise aine edasiandmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Kristjan Vaigu toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid ja kohtuotsuse põhjendus Kristjan Vaigule esitatud süüdistuses

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120lg 1) järgi.

Süüdistatav Kristjan Vaigu ennast temale esitatud süüdistuses

§ 120järgi süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav Kristjan Vaigu kinnitas kohtuistungil, et Xxxx jaanitulele 2013.a juunis sõitis ta oma autoga koos A L, M S ja K P. A K autoga olid H I ja A K. Autod jätsid nad Xxxx keskuse ette. A K auto oli pargitud tema auto taha risti. Kristjan Vaigu väitel oli tema kaine, samuti olid kained A L, M S ja K P. Nad käisid ringi ja istusid autodes, siis läksid välja suitsu tegema, kui xxxx poolt tuli mingi auto, jäi keskuse ette seisma ja näitas tuledega tema auto peale, mis oli otsaga xxxx poole. See xxxx näitas tuledega nagu peale. Kristjan Vaigu väitel karjusid nad, et võta tuled maha. Keegi karjus veel midagi. Kristjan Vaigu tunnistas, et tema karjus kõvemini, samuti näitas käega viibates ülevalt alla, et võta tuled maha. Tulesid maha ei võetud. Nad rääkisid omavahel, et kes see debiilik on. Keegi nende seltskonnast ka karjus 5 midagi. Kui nad näitasid, et võta tuled maha, siis oli xxxx välja tulnud mees kiviraiumishaamriga, mille meetrine vars oli puust ja ots metallist neljakandiline. Nad kartsid ja mõtlesid, et mis nüüd saab. Mees oli neist 15-20 meetri kaugusel, hakates tulema tema auto ja sõprade poole. Mehel oli haamer õlal ja ta ründas neid. Kristjan Vaigu väitel läks tema ja võttis pagasnikust stardipüstoli ja hakkas mehele vastu minema. Mees oli selle ajaga juba paar sammu teinud. Kristjan Vaigu tunnistas, et püstol oli tal paremas käes suunaga maa poole ja ta tegi laadimisliigutuse, öeldes „no nii“. Meheni, keda ta nägi esimest korda, oli 5 meetrit. Ta üldse ei teadnud, mis seltskond see on. Kui M L sealt autost korra ukse vahelt välja tuli ja seisis oma ukse juures, siis ta karjus midagi, et Vaigu sina või ja siis ta tundis viimase ära. Tal ei olnud aega M Lile pühenduda. Mees keeras otsa ringi ja jooksis minema. M L hüppas autosse. Kristjan Vaigu täpsustas, et kõik läksid korraga autosse ja hakkasid xxxx poole sõitma. M Liga töötasid nad kunagi koos. M Lit ta enne sellel peol ei näinud, kui alles siis, kui viimane sealt autost välja tuli. Ta ei suunanud seda relva kellegi suunas ega ähvardanud kedagi selle relvaga. Relvast ta pauku ei teinud. Kuna xxxx poole läinud auto jäi eemal seisma, siis ta mõtles, et see tuleb tagasi. Ta ütles teistele, et läheme siit ruttu minema. Kuna tema auto bensiinipump ei töötanud ja polnud aega sellega jamada, siis hüppasid nad kõik A K autosse ja sõitsid xxxx K P juurde. Seda, miks ta kohtueelses menetluses ütlusi ei andnud ega taotlenud tunnistajate ülekuulamist, põhjendas Kristjan Vaigu sellega, et ta on harjunud ise oma asju ajama. Ta on saanud kannatanuga kokku 2013.a suvel, kuid viimase autol mingit mõlki ei olnud. Kristjan Vaigu ei osanud öelda, miks tema vastu tunnistanud isikud oleksid pidanud asja välja mõtlema. Kannatanu J V kinnitas kohtuistungil, et see intsident leidis aset peaaegu 3 aastat tagasi jaanipäeval. Võis olla nagu süüdistuses kirjas

1. juunil või ööl vastu
2. juunit. Ta oli
3. juunil Xxxx külas oma kinnistul ja pärast jaanipäevapeol. Peol oli ta oma elukaaslasega ja siis olid veel sõbrad, tuttavad. Nimeliselt – M L, U L, E K, A P ja viimase elukaaslane ning oli veel isikuid. Tema peol alkoholi ei tarvitanud, aga tema elukaaslane M L tarvitas alkoholi, samuti oli U L natuke alkoholi tarvitanud. Võeti siidrit ja õlut. Suur pidu oli juba läbi, kui nad sealt lahkusid. Osad tulid jalgsi peolt ära, osad autoga. Tema tuli autoga peolt ära. J V kinnitas, et õues, temale kuuluval kinnistul rääkis elukaaslane M L, et teda oli solvatud seal. Midagi kommenteeriti tema elukaaslase M Li välimuse kohta. M L hakkas lihtsalt sõbrannaga sellest rääkima, öeldes, et teda solvas Kristjan Vaigu. M Li sõbrannast käis ka vist jutt, keda oli ka solvatud. Tema ei teadnud, kes on Kristjan Vaigu. Tema kinnistu on peokohast umbes kilomeetri kaugusel. Ise tema solvamise hetke või mingit konflikti ei märganud. Tema reageeris solvangule nii, et istus autosse ja sõitis sinna külaplatsile, kus nad kõik viibisid. J V oma sõnul leidis, et kui ikka solvatakse, siis see pole õige teguviis. Tema oli ikka veel kaine. Temaga tulid kaasa U L, M L ja E K. Ta ei mäleta, kas oli K ka. J Vi väitel elukaaslane M L näitas talle Kristjan Vaigut, kuna teadis teda. M L ütles talle, et see on Kristjan Vaigu, kellest ta rääkis. Seal külaplatsil oli 2-3 autot ja 5-10 isikut. Isikud olid autodest väljas. Ta sõitis sinna, jättes autol kaugtuled põlema nende pundi peale. Kõigepealt taheti, et ta tuled ära kustutaks. See võis olla Kristjan Vaigu, kes seda tema käest nõudis. Ta ei mäleta, kas jõudis tuled maha võtta. Tema eelnevalt ei jõudnud midagi öelda. U L ja M L olid ka autost väljunud ning M L karjus midagi Kristjan Vaigule, kuid ähvardust seal küll ei olnud. J Vi väitel hakkas siis juba tegevus pihta. Kristjan Vaigu avas oma auto pagasniku ning võttis sealt relvataolise eseme ja elektrišoki püstoli. Kristjan Vaigu auto xxxx seisis seal eespool, pagasnik oli tema auto poole. Autode vahemaa võis olla 10 meetrit. Ta teab, milline näeb välja elektrišoki relv. Teine relv oli püstol. Elektrišoki relvast laskis Kristjan Vaigu kogu aeg sädet välja, kui ta sammus tema poole ja püstol oli ees väljasirutatud käes. Kristjan Vaigu suunas püstoli talle otsaette, mitte päris vastu otsaesist. Kuskil pool meetrit oli vahet. J V täpsustas, et tema jaoks on otsaette ikkagi siis, kui relv on suunatud juba otsa ette. Kristjan Vaigu ütles talle midagi 6 sellist, et tõmba siit minema. Seejärel ta taganes ning nad istusid kõik kiirelt autosse ja sõitsid minema. J Vi väitel oli tal hirm ja ta kartis, kuna esialgu pidas seda õigeks relvaks. Kui nad sealt ära sõitsid, siis oli nagu kuulda pauku, aga ta ei ole selles 100% kindel. Tüdrukud M L ja E K väitsid, et nagu käis pauk või kaks. Ta sõitis oma kinnistule, kus E K helistas politseisse ja tema võttis närvide rahustamiseks viina ja õlut läbisegi, sest šokk oli suur. Pärast seda ta purjus ei olnud. Politsei tulekuga läks aega peaaegu paar tundi vist. Politseiga nad käisid seal platsi peal, kus politsei otsis padruneid ja kus ainult auto seisis, misjärel toodi teda xxxx, kus teda politseis vastu hommikut üle kuulati. J Vi väitel ei ole tema ähvardanud ning kuvaldast, mis on väga suur haamer, ei tea ta midagi. Sellist eset tal autos ei olnud. J Vi väitel oli vastas ikka rohkem inimesi kui neil. Tema Kristjan Vaigu kaaskonnast ühtegi teist inimest ei tundnud. Peale seda intsidenti on ta Kristjan Vaigu isaga ühe korra kokku saanud ja rääkinud. Kristjan Vaigu isa helistas talle, soovides lihtsalt rääkida sellest intsidendist. Kristjan Vaigu isa tahtis teada, mis toimus ja ta rääkis sama juttu. Kristjan Vaigu isa ei rääkinud talle midagi kuvaldast, kivihaamrist ega temapoolsest ähvardamisest. J Vi väitel hiljem elukaaslane M L ütles, et sellest püstolist kuuli välja ei lenda, kuid pauku vist sai teha. Tema elukaaslane M L teadis seda, kuna nad olid Kristjan Vaiguga mõni aeg koos töötanud. Tunnistaja M L kinnitas kohtuistungil, et 21.06.2013 viibis ta Xxxx jaanitulel koos oma elukaaslase J Viga, venna U L ja viimase elukaaslase E K ning K L, kes on tema sõbranna. Lisaks olid seal veel mõned tuttavad. Jaanitulelt tulid nad ära peale keskööd. Tema tarvitas sel õhtul alkoholi ja oli purjus. Üldjoontes ta mäletab toimunud sündmust, kuid ta ei saa 100% öelda, et tal on kõik õigesti meeles. Tema elukaaslane J V jaanitulel alkoholi ei tarvitanud. Vend U L oli joonud mõned õlled. Tüdrukud E K ja K L olid joonud natuke siidrit. M L kinnitas, et tema jaanitulel Kristjan Vaigut ei näinud. Kui nad hakkasid jaanitulelt kõik koos peale südaööd jalgsi koju kõndima, siis ta ei näinud autoparklast mööda kõndides, kes seal täpselt olid. M L täpsustas, et nemad läksid K L eespool, J V ja teised tulid järele. Natuke oli neil vahe sees. Autoga ei sõitnud keegi. Auto oli neil oma maja juures. Kuna neid oli palju, siis nad olid jalgsi. Jaanitulelt läksid nad oma maja juurde, mis asub umbes 800 m kaugusel. M Li ütlustest nähtub, et nad möödusid külaplatsi parklast, kus olid rahvas ja autod. Keegi seal karjus temale ja K L midagi solvavat nende mõlema välimuse kohta, et nad on tüsedad ja koledad. Nad läksid edasi ega teinud sellest kohe välja. Pärast tuli neil sellest tee peal juttu ja siis J V arvas, et peaks tagasi minema, et küsida, kes seda ütles ja et ta peaks vabandama nende ees. Tema arvates oli see rääkimine tee peal, kuskil maja juures juba. J V ütles, et lähme uurime, kes seda ütles ja las ta palub vabandust solvangute eest. Nad läksid autoga tagasi, tema, J V, U L ja E K. Nad läksid sinna keskuse platsile, kus oli noorte kamp. See oli sama koht, kus neid eelnevalt solvati. Seltskond oli sama, kes eelnevalt neid solvas. Samad autod ja inimesed. M L mäletas, et autosid oli rohkem kui üks. Inimesed olid autodes ja autodest väljas. Väljas võis olla 6-8 inimest. Sealt seltskonnast teadis ta nägupidi Kristjan Vaigut, kellega nad olid koos vist 2013.a kevadel töötanud. Ta tundis Kristjan Vaigu siis ära, kui ta teda seal nägi. M L kinnitas, et ta ei saa kindlalt väita, et see isik oli Kristjan Vaigu, kes teda solvas, sest ta ei näinud, kes seal karjus. Kristjan Vaigu nimi tuli pärast, kui nad olid maja juures tagasi peale seda intsidenti, siis kui politsei kutsusid. Ta ei mäleta, et oleks kohapeal näidanud või öelnud, et see on Kristjan Vaigu. Kõigepealt väljus autost J V, seejärel väljusid nemad kõik enam-vähem ühel ajal. Kuna autol olid tuled peal ja nad tulesid maha ei võtnud, siis keegi sealt ütles talle, et võta tuled maha, mispeale ta ütles, et ei kavatsegi võtta. J V küsis kelleltki midagi. Nad hakkasid küsima, et kes solvas. Seal läks mingiks ütlemiseks. Konkreetselt kelleltki vabandust ei jõutud paluda. Siis mäletab ta relva ja elektrišoki relva ning seda, et U L ütles, et kähku autosse. M L väitis, et kuulis püstolilaske ja keegi viskas millegagi vastu nende autot. Taga kapoti peal käis kolin või mingi sihuke asi. Relvad olid pärit Kristjan Vaigu auto pagasiruumist, mis jäi nende poole. Kristjan Vaigu võttis need sealt 7 ise. Ta oli auto kõrval ja nägi seda. Üks oli väikene revolver, mis nägi välja nagu päris revolver ja teine oli elektrišoki püstol. Kristjan Vaigu sihtis selle relvataolise esemega J Vile otsa ette ja käskis tal autosse istuda ja ära minna. J V oli juhiukse juures ja tema oli teiselpool autot. Kui Kristjan Vaigu J Vile relva otsa ette pani ja sellega ähvardas, siis J V pidi autosse minema. Kristjan Vaigu tuli relvaga auto ukse juurde ja hoidis relva nii kaua, kuni J V lõpuks istus autosse. See käis kõik nii kiiresti, sest siis tuli juba U L, kes ütles, et istuge kiiresti autosse ja lähme ära. Kuna pärast tuli välja, et see ei ole päris relv, siis pidi kivi või midagi olema, millega visati vastu nende autot, sest oli kolks. Tol hetkel ta oli närvis ja kartis, sest ta ei teadnud, et see ei ole päris relv. Tol hetkel ta arvas, et neid tulistatakse. Lasud olid küll ja üks oli vastu autot. Stardipüstolist üldjuhul kuule välja ei tule, aga see teeb pauku. Need võisid olla stardipüstoli paugud. Järgmisel päeval talle meenus, et kui nad olid Kristjan Vaiguga koos töötanud, siis viimasel oli stardipüstol ükskord töö juures kaasas ja siis oli sellest juttu. Ta ei tea ega saa kindlalt väita, et tegemist oli sama stardipüstoliga. Tagasi koju jõudes helistas E K politseisse, J V oli närvis ja hakkas jooma. J V ja nemad kõik pidasid seda päris relvaks. See oli hirmus, kui keegi su elukaaslast relvaga ähvardab. Politseid ootasid nad ka umbes tunni. J Vil ei olnud mingeid relvi ja ta ei rünnanud millegagi Kristjan Vaigut. Tunnistaja U L kinnitas kohtuistungil, et viibis 21.06.2013 Xxxx jaanitulel koos oma õe M Liga, tema elukaaslase J Viga ja oma tüdruku E Kiga. Õe M Li sõbranna K oli ka. U Li ütlustest nähtub, et nad tarvitasid jaanitulel alkoholi, ainult J V oli kaine. U Li väitel hakkas õde M L rääkima, et keegi oli seal jaanitulel neile Kga halvasti öelnud, et nad on suure kondiga. Õde M L tundis solvajat nägupidi, kuid alguses ta nägu ega nime kokku ei viinud, alles siis kui nad sinna tagasi läksid, tundis õde solvaja ära, kelleks oli Kristjan Vaigu, kellega nad töötasid koos kuskil xxxx. Õde M L rääkis seda tagasiteel Xxxx majja. Tema mäletamist mööda läksid nad sinna jalgsi, kuid ta ei ole selles kindel. Tagasi otsustasid nad minna seetõttu, et J V tahtis, et solvaja lihtsalt vabandaks ja olekski kõik olnud. Tagasi läksid nad autoga, mis oli seal maja juures. Tagasi läksid nad neljakesi, vaid tema tüdruk E K jäi koju. Nad sõitsid Xxxx bussijaama juurde, kus on suurem plats ning kus olid tema mäletamist mööda 2 autot, aga võis ka rohkem olla, ja inimesed, kes seal omavahel ropendasid ja karjusid kõvema häälega. Inimesi oli vähemalt 6, aga võis ka rohkem olla. Üks naisterahvas vist oli seal seltskonnas ka. Tema ei tundnud sealt mitte kedagi. Nad tulid autost välja ja siis tegid veel suitsu. Autost väljusid nad kõik. Õde M L tundis Kristjani Vaigu ära. Kristjan Vaigu küsis, kas M ja siis nad paar sõna vahetasid. Seejärel läks J V Kristjan Vaiguga juttu rääkima. U Li sõnul said J V ja Kristjan Vaigu omavahel rääkida 3-4 minutit, kui juba Kristjan Vaigu jooksis oma auto poole ning võttis pagasnikust varuratta juurest relva ja elektrišoki püstoli. Ta seisis J Vi auto kõrval ja tal oli päris hea ülevaade. Relv oli tema meelest hõbedast värvi. Relvaga tegi Kristjan Vaigu sellise liigutuse, nagu laadiks seda. Tema pidas seda relva päris relvaks. Teises käes oli Kristjan Vaigul elektrišoki püstol, mida ta korduvalt säristas. U Li väitel pani Kristjan Vaigu relva J Vile otsa ette ja ütles, et istu autosse ja mine ära. U L täpsustas, et vahe J Vi otsaesiseni võis olla 10 cm. Kristjan Vaigu oli seal samas nii kaua, kui nad kõik autosse istusid ja ära sõitma hakkasid. Seda, et keegi kelleltki vabandust oleks palunud, ei olnud. U Li väitel oli J V šokis, värises tükk aega päris kõvasti, enne kui nad ta autosse said ja vaikselt ära sõitma hakkasid. Ikka tükk aega läks aega, enne kui J V aru sai, mis toimus. Kristjan Vaigu tulistas seejärel paar korda õhku, või kuskile mujale. Kahte lasku kuulis ta kindlasti. Siis visati veel kiviga ka vastu tagaluuki, sest pagasnik oli mõlkis. See intsident oli peale südaööd, 1-2 ajal. U Li väitel J V mingil moel ei ähvardanud ega rünnanud Kristjan Vaigut. Mingit kuvaldat, kivihaamrit ta J Vi autos näinud ei ole. Nad sõitsid tagasi Xxxx majja, kus üritasid J Vi maha rahustada. Siis J V jõi ka päris palju. U Li ütlustest nähtub, et nad kutsusid politsei. Pool tundi läks kindlasti aega, kui politsei tuli. Politsei käis kohapeal, võttis kõigepealt J Vi peale, siis käisid sündmuskohal ning siis võttis neid ka peale 8 ja siis käisid nemad ka sündmuskohal. Kristjan Vaigut ja tema seltskonda näha ei olnud, ainult auto, xxxx seisis seal. Selle kohta, kas joove võib mõjutada tema ütluste täpsust või mäletamist, märkis U L, et vahetult enne seda oli kotijooksu võistlus ja selle ta võitis ära, kuigi oli joonud. U Li väitel keegi hiljem ütles, et see ei olnud päris relv. Tunnistaja H I kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Kristjan Vaigu on tema sõber. H Ii sõnul oli tema 2013.a Xxxx jaanitulel ühes autos koos A Kiga ning teises autos olid Kristjan Vaigu, A L, K P ja M S. Nemad olid xxxx, mis oli A Ki oma ja Kristjan Vaigul oli xxxx. Autod olid pagasnikuid pidi koos nagu L täht. Nad käisid seal ringi ja pärast said autode juures kokku. Autosid oli 2, kuid inimesi oli eemal küll. Autod olid Xxxx keskuse platsi peal, kus on bussijaam, kui tuli mingi suur auto (maastur) sinna ja jäi 15-20 meetri kaugusele neist seisma. H I täpsustas, et see suur auto jäi seisma Kristjan Vaigu auto ette, teega paralleelselt. Koos olid Kristjan Vaigu auto esimene ots ja suure auto esimene ots. Täistuled olid nende poole. Rohkem nagu Kristjan Vaigu auto poole. Nad tulid kõik autost välja ja tegid suitsu. H Ii väitel andis Kristjan Vaigu nagu viipamisega märku, et võta need tuled maha, et ei pea põlema, kui seisab. Tulesid maha ei võetud. Nüüd ta teab, et see, kes autoga sinna sõitis ja autost välja tuli, oli J V, kaasas suur haamer, mille ta võttis autost seest kuskilt ja millega saab kive puruks peksta, rauast peaga ja puidust varrega. J V hakkas sellega nende poole tulema, hoides haamrit rohkem ees. Ta ei tea, miks J V tahtis sinna tulla. Nad ehmatasid, et mis nüüd on. Kristjan Vaigu käis võttis tagant pagasnikust stardipüstoli, millega saab pauku teha, ja läks J Vi poole. H Ii sõnul hoidis Kristjan Vaigu püstolit ees kuidagi ja kuskil seal vahepeal tegi nagu laadimisliigutuse. J V edasi enam ei tulnud, taandus ja läks autosse ning nad sõitsid minema. H Ii väitel läksid nemad ära ühe autoga, sest Kristjan Vaigu auto ei läinud käima. H I kinnitas, et Kristjan Vaigu advokaat helistas, et ta peab tulema ütlusi andma. H Ii ütlustest nähtub, et sündmust meelde tuletada aitas Facebook, samuti on ta ühel korral sellest rääkinud Kristjan Vaiguga. Tema jaanitulel alkoholi ei joonud. H Ii väitel ei joonud jaanitulel mitte keegi neist. Tema nägi püstolit Kristjan Vaigul sel õhtul esimest korda. H Ii ütlustest nähtub, et hiljem ta küsis Kristjan Vaigult seda püstolit vaadata. H I väitis, et tahtis pauku ka teha, aga Kristjan Vaigul polnud padruneid. H Ii ütlustest nähtub, et sellest suurest autost käisid väljas veel üks naisterahvas ja üks meesterahvas ning neil käis rääkimine Kristjan Vaiguga. Aga mida nad rääkisid, seda ta küll ei kuulnud, sest nemad olid eemal ja üldse ei reageerinud. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et Kristjan Vaigu on tema sõber. Nad sõitsid 2013.a Xxxxs peetud jaanitulele kahe autoga. Tema oli oma xxxx koos H Iiga. Kristjan Vaigu tuli oma autoga, milleks oli xxxx, koos A L, K P ja M S. Autod olid Xxxx keskuse juures platsil. Kristjan Vaigu auto oli paralleelselt teega, tema auto oli Kristjan Vaigu auto taha risti pargitud. Nad olid autode juures, kui mingi hetk näitas seisev täistuledega xxxx nende autode peale tuledega. Xxxx ja Kristjan Vaigu auto ninad olid vastamisi. Siis Kristjan Vaigu näitas nagu käega ja hõikas, et võta tuled maha. Nad vaatasid, et ei reageerinud ja Kristjan Vaigu ütles uuesti. Siis mingi hetk tuligi see mees sealt autost välja, haamer käes ja kõndis nende poole. See oli suur haamer, kuvalda vist isegi. Nad olid ehmunud. Kristjan Vaigu jooksis auto taha, võttis pagasnikust oma stardipüstoli ja kõndis selle mehe poole. Relv oli Kristjan Vaigul käes, suunaga allapoole. Meheni oli Kristjan Vaigul mingi 5 meetrit. Selle peale haamriga mees vist ehmatas, taandus ja läks autosse tagasi, misjärel nad sõitsid minema. Seal oli veel üks mingi naisterahvas autost väljas, kes kutsus mehe tagasi. Mees ja Kristjan Vaigu olid juba vastakuti, kui naine välja tuli. Nemad läksid ka ära tema autoga, sest Kristjan Vaigu auto ei läinud käima. Tema alkoholi ei tarvitanud. Ta oli varem näinud Kristjan Vaigul stardipüstolit. Seda, mis kell ja kuhu peab tulema tunnistama, ütlesid talle sõbrad A ja H. 9 Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et Kristjan Vaigu on tema sõber. Xxxx jaanitulel 2013.a oli ta koos Kristjan Vaigu, M S, K P, A Ki ja H Iiga. Nad olid autodega, mis seisid Xxxx keskuse ees. Tema oli ühes autos koos Kristjan Vaigu, M S ja K P. Ülejäänud 2 olid teise autoga. Kristjan Vaigul oli xxxx ja A Kil oli xxxx. Viimane oli pargitud kuidagi risti Kristjan Vaigu auto suhtes. Kui nad läksid jaanitulelt autode juurde suitsetama, siis tuli mingi auto lähedale ja pani täistuled peale nende poole. See auto jäi otse Kristjan Vaigu auto vastu seisma. Selle auto ja Kristjan Vaigu xxxx vahe oli 15-20 meetrit kindlasti. Nad näitasid, et see auto võtaks tuled maha, seda ei tehtud. Nad viipasid käega. Ta mäletab, et ta isegi viipas korra käega, et võta tuled maha. Nad kõik seisid Kristjan Vaigu auto kõrval. Siis järsku vaatasid, et vend tuli suure kuvaldaga autost juhi kohalt välja ja liikus nende poole. Kui mees autost väljus, oli see kuvalda kohe tal käes. A L täpsustas, et see oli suur metallist haamer, mille vars oli puidust. See oli mehel püsti asendis käes. Kuvaldaga mees tekitas temas väga suure hirmutunde. Kristjan Vaigu võttis oma auto pagasiruumist stardipüstoli ja astus mehele vastu. Relv, mis nägi välja nagu tavaline käsirelv, oli tal käes, suunatud maha. Seda relva võis pidada ehtsaks. Püstoliga sihtimist ei olnud, kuid ta vist laadis seda korra, nagu tegi laadimisliigutuse, kui oldi vastakuti. Mees jäi seisma ja selle peale läks autosse tagasi ning nad sõitsid minema. Haamriga mehe ja Kristjan Vaigu vahe oli 5 meetrit. Keegi võis sellest autost korra auto kõrval seista. Siis läksid nemad ka ühe autoga minema, sest Kristjan Vaigul ei läinud auto käima. Kristjan Vaigu auto jäi sinna. Tema jaanitulel alkohoolseid jooke ei tarvitanud ja tema teada ei joonud ka keegi teine neist. Samuti ei olnud jaanitulele tulles neist keegi alkoholi tarvitanud. A Li väitel on ta juhtunust rääkinud A Ki ja H Iiga. Nad arutasid omavahel läbi, mis seal oli täpselt. Kutse peal olid nende kõigi kolme nimed kirjas. Siis ta võttis sõpradega ühendust. A L võttis omaks, et ise mäletab ta seda sündmust üsna halvasti. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - Kristjan Vaigu poolt kasutatud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisprotokoll 26.06.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 4-11). Kindalaekast avastati musta värvi plastikkorpusega elektrišokirelv Model KM-
4. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada selline kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.04.2005 otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26.09.2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 asunud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kriminaalasjas on otsestest tõenditest üksnes isikulised tõendid, millised on omavahel vastuolus. Seega tuleb antud juhul hinnata süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärust, aga ka elulist usutavust, samuti seda, kas kellelgi neist on motiiv valetada. Süüdistatav Kristjan Vaigu andis kohtuistungil ütlusi, millised kattuvad tunnistajate H Ii, A Ki ja A Li ütlustega, kes on Kristjan Vaigu sõbrad. Nimetatud isikud on eelnevalt ütluste andmise osas omavahel kokku leppinud. Nende ütlustest järeldub kokkuvõtvalt see, et hoopis kannatanu J V ründas neid kivihaamriga (kuvaldaga), lähenedes neile ähvardavalt, mistõttu Kristjan Vaigu tõrjus oma sõiduauto xxxx pagasnikust võetud stardipüstoliga õigusvastast rünnet, kuid ta ei ähvardanud sellega kedagi. Kristjan Vaigu ei osanud põhjendada seda, miks oleksid pidanud kannatanu J V ning tunnistaja U L, keda ta eelnevalt ei tundnud ning kellega tal puudus igasugune eelnev kokkupuude, asja välja mõtlema. Samuti ei osanud Kristjan Vaigu põhjendada seda, miks tunnistaja M L, kellega nad olid kunagi mõnda aega koos töötanud, teda alusetult süüstas. Kohus jätab tõendikogumist välja süüdistatava Kristjan Vaigu ja tema sõprade ütlused, kuna leiab, et need ei haaku ülejäänud tõenditega ning on seetõttu 10 ebausaldusväärsed, nende andmise osas on isikud eelnevalt omavahel kokku leppinud. Kohus möönab, et kannatanu J Vi ning tunnistajate M Li ja U Li ütlustes on teatavaid vastuolusid, kuid põhilises osas on need omavahel kattuvad. Eluliselt usutavaks muudab nende isikute ütlused kasvõi seegi asjaolu, et nad võtavad omaks, et olid jaanitulel alkoholi tarvitanud (kannatanu J V tarvitas alkoholi pärast kuriteosündmust). Tunnistaja M L on kinnitanud, et ta oli purjus. Sellega on kohtu hinnangul põhjendatav ka teatavate vastuolude esinemine ühelt poolt tunnistaja M Li ütlustes ning teiselt poolt kannatanu J Vi ja tunnistaja U Li ütlustes. Nimetatud isikutel ei olnud mingit põhjust asuda Kristjan Vaigut alusetult süüstama. Samas on Kristjan Vaigu sõpradel motiiv valeütluste andmiseks, sest Kristjan Vaigut ähvardab reaalne vanglakaristus, mis eelduslikult ei saa olema lühiajaline, kuna kuritegu on toime pandud katseajal. Eluliselt pole kohtu arvates usutav seegi, et Kristjan Vaigu ja tema sõbrad jaanitulel üldse alkoholi ei tarvitanud. Kui asuda vastupidisele seisukohale, et Kristjan Vaigu ja tema sõprade ütlused on tõesed, siis miks pöördus kannatanu J V vahetult peale sündmust politsei poole ning miks sellisel juhul, kui uskuda, et neid ründas J V, ei pöördunud politsei poole Kristjan Vaigu. Seda, et kannatanu J Vi ning tunnistajate M Li ja U Li ütluste õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab kaudselt seegi asjaolu, et Kristjan Vaigu poolt kasutatud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisel 26.06.2015 avastati kindalaekast musta värvi plastikkorpusega elektrišokirelv Model KM-
5. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Kristjan Vaigu süü on tõendatud selles, et tema solvas 21.06.2013 hilisõhtul Xxxx jaanitulel J Vi elukaaslast M Lit ja kui J V läks 22.06.2013 kella 01.50 paiku Xxxx külas rahvamaja ees Kristjan Vaigu juurde eesmärgiga paluda tal oma elukaaslase ees vabandada, siis võttis Kristjan Vaigu autost relvataolise eseme ja elektrišoki relva ning ähvardas J Vi relvataolise esemega, suunates selle toru kannatanule otsaette ning sundis teda relva ähvardusel autosse istuma ja ära sõitma, tulistades korduvalt lahkuva auto suunas. Oma sellise tegevusega põhjustas Kristjan Vaigu J Vis hirmu, et teda lastakse ja J V tundis oma elu ohus olevat, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna kannatanu sai aru, et tegemist on relvaga, mistõttu kartis oma elu ja tervise pärast. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistuses toodu, et J V oleks jõudnud paluda 22.06.2013 kella 01.50 paiku Sõmeru vallas Xxxx külas rahvamaja ees Kristjan Vaigul oma elukaaslase ees vabandada ja teda sellega korrale kutsunud, mistõttu selles osas muutus süüdistuse esialgne sõnastus. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu. Objektiivse koosseisu moodustav tegu – ähvardamine – on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Selle sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine ja tervisekahjustuse tekitamine. Kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Selliseks aluseks võib olla süüdlase varasem käitumine või konkreetne situatsioon nagu käesoleval juhul. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul esinevad süüdistatava Kristjan Vaigu käitumises

§ 120

järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 120

lg 1) kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused (kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega), sest ta ähvardas kannatanu J Vi tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli alust karta. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendus Kristjan Vaigule esitatud süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi.

11 Süüdistatav Kristjan Vaigu ennast temale esitatud süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ei tunnistanud, väites, et narkootiline aine oli tal enda tarbeks. Süüdistatav Kristjan Vaigu kinnitas kohtuistungil, et narkootiliste ainete müügiga ei ole tema tegelenud. Kristjan Vaigu ütlustest nähtub, et ise hakkas ta GHB-d uuesti tarvitama

1. aasta lõpust. Ta on juhutarvitaja. Inimesi leiab, kellelt seda saab. Ta leppis inimestega kokku selles, kuhu see aine pannakse, kas tühja pudeli või süstla sisse. Tavaliselt leppis ta kokku süstla täies. See on 20 milliliitrine süstal, millesse mahub 4 korki, sest 5 milliliitrit on üks korgijook. Tavahind on 3 eurot 1 kork. Suuremat kogust tema ei ole ostnud. Kristjan Vaigu väitel on M V temalt võtnud seda ainet, ise ta ei ole seda ainet M Vle andnud. Tal oli korgijook autos ning kui ta sellest üledoosi sai ja magama jäi, siis M V võttis korgijooki temalt. Tema ei ole ainet vabatahtlikult jaganud, kuid ainet on tal küll kaduma läinud. Soomes tööl oli ta 2014.a suvel ja 2015.a oli ta praktikal xxxx. Sealt sai ta raha narkootilise aine ostmiseks. Sularaha kohta, mis tal oli kaasas, kui teda kinni peeti, märkis Kristjan Vaigu, et isa käest sai ta autoliisingu (M M Xxxx) makseks 250 eurot, 25 eurot sai A A müüdud kalamarja eest pool tundi enne kinnipidamist ja 20 eurot oli päevapalk, mille ta oli teeninud. Auto hinnaks oli 4800 eurot 4 aasta peale. Esimene sissemaks oli kuu aja pärast. Kristjan Vaigu sõnul olid peidikud erinevad, kuhu korgijook jäeti ning raha andis ta enne ära, kui aine peidikusse pandi. Ta pani tühja pudeli ette, et peidik paremini üles leitaks. Kristjan Vaigu kinnitas, et 2000 eurot küsis ta M Vlt võlgu, kuna oli vaja kiirlaene ja auto remont maksta. Ta ütles M Vle, et on ühele suurele mehele võlgu. Vahepeal oli aeg, kui ta tööl ei käinud. Kristjan Vaigu väitel aitas M V teda sellega, et nad võtsid Pandorast laenu 3000 või 2800 eurot, millest 1000 või natuke vähem 800 sai M V endale. Enne kinnipidamist võttis ta ühe kiirlaenu veel 1200 eurot. Kristjan Vaigu tunnistas, et ta oli M Vle võlgu. Viimane küsis kogu aeg raha, aga ta ei andnud. Vahepeal andis midagi. Lõpus nad ei saanud enam omavahel läbi. Kristjan Vaigu kinnitas, et see aine, mis autost kinnipidamisel leiti, oli tal xxxx metsa peidetud. Selle aine sai ta jaanipäeval xxxx. Parklas oli mingi auto, ta küsis, et kas neil on midagi. Nad mainisid, et on korgijooki. Kristjan Vaigu väitel andis ta 20 eurot. Nad ütlesid, et panevad selle pudeli sisse ja pudeli xxxx sireliheki alla, kust ta selle pärast kätte sai. Selle peitis ta vahepeal xxxx metsa. Kristjan Vaigu kinnitas algul, et käis sealt ükshaaval võtmas. Seejärel väitis Kristjan Vaigu, et seda korgijooki oli pudelis sama palju, kui ta ostis, sest ta ei jõudnud seda tarvitada. Alguses oli aine suuremas pudelis, aga seda oli sama palju kogu aeg, ta vaid valas selle väiksemasse pudelisse. Ta ise valas selle Hustleri pudelisse ümber. Suurema pudeli viska ta ära. Järgmisel päeval võttis ta selle pudeli xxxx metsast ära, kui teda apteegi ees xxxx tänaval kinni peeti. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et süüdistatavat Kristjan Vaigut teab ta paar aastat. Rohkem hakkas ta viimast tundma eelmise aasta
2. veebruaril, kui tegi oma xxxx avarii. Avarii ei seostu üldse Kristjan Vaiguga. Sellest kuupäevast, pluss-miinus päevad, hakkasid nad rohkem suhtlema. Nad olid ühes seltskonnas, kus oli ka A A, kes tarvitas GHB-d. Ta ei mäleta, et kõik nende seltskonnast oleksid GHB-d tarvitanud. Kristjan Vaigule meeldis GHBd tarvitada ja seda on ta ise näinud. Ta ise tarvitas ka GHB-d, mida sai aeg-ajalt Kristjan Vaigult, võttes seda lihtsalt tema autost, kui Kristjan Vaigu oli ise autos tema kõrval. Ilma Kristjan Vaigu teadmata ei ole tema viimaselt GHB-d võtnud. Kui nad hakkasid lähemalt tutvuma, siis Kristjan Vaigul oli ikka vahepeal 0,5 liitrise pudeli põhjas natuke GHB-d. Kogu aeg oli tal niimoodi natukene, suuri koguseid ei olnud. Olid mõned peidikud metsa vahel, kust Kristjan Vaigu käis seda võtmas. Kristjan Vaigu käis seal ja tuli 0,5 liitrise pudeliga tagasi. Natukene oli pudelis põhja peal, suuri koguseid ta ei näinud. Ta teab seda, sest oli Kristjan Vaiguga kaasas ja jäi autosse. Neid kohti oli
3. Mõned korrad (3-4), korraga 1-2 doosi 12 (pudelikorgi doosi), on ta saanud GHB-d Kristjan Vaigu käest, kui küsis tema käest ja viimasel oli. M V kinnitas algul, et andis selle eest Kristjan Vaigule kütuse raha või pani ise kütust. Seda tegi ta viisakusest, sest Kristjan Vaigu oli ikkagi tema sõber. Hiljem väitis M V, et pani vaid ise kütust, kütteraha ei andnud. Oma silmaga ei ole ta müümist näinud, aga kui nad olid seltskonnas, siis üksteisele anti igatahes. Mõni nendest (kooliõpilased, mõned Vaigu tuttavad ja mõned xxxx) tarvitasid GHB-d, mis neil ringi liikus. M V väitel on Kristjan Vaigu talle siiamaani võlgu. Kristjan Vaigu lubas maha müüa tema avariilise xxxx osi, aga rahad ei jõudnud kohale. Lisaks üks Pandorast võetud laen, mida Kristjan Vaigul oli väga vaja, sest tal olid mingisugused jamad. M V sõnul võttis ta selle Pandora laenu Kristjan Vaigu jaoks. Võetud kiirlaen, vist 300 eurot ja 350 eurot tagasi, on veel omaette teema. 2 korda on ta Kristjan Vaigu palvel laenu võtnud. Pandora laen oli vist 2800 eurot ja sellest 800 eurot sai ta endale. Kristjan Vaigu rääkis talle, et on üks mees, kes teda pidevalt ähvardab ja tülitab, ta oli sellele mehele võlgu. Pandora laen oli eelmise aasta märtsi alguses ja kiirlaen enne Kristjan Vaigu kinni kukkumist juunis. Laenude võtmisest sai tema nii palju kasu, et Kristjan Vaigu tema käest raha ei küsinud, kui ta Kristjan Vaigu autost paar korda GHB-d võttis. Tema kelleltki teiselt ei ole GHB-d saanud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - Kristjan Vaigu kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 1-3), mis tõendab, et Kristjan Vaigu peeti kahtlustatuna

§ 184

lg 1 järgi narkootilise aine GHB suures koguses ebaseaduslikus käitlemises kinni 26.06.2015 kell 14.54 xxxx maja juures. - Kristjan Vaigu poolt kasutatud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisprotokoll 26.06.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 4-11). Kristjan Vaigu andis vabatahtlikult välja kõrvalistuja istme alt pudeli, millel kirje „Hustler“ ja mille sees oli tema sõnul 6-7 doosi korgijooki. Sõiduauto läbiotsimisel avastati sularaha kokku summas 295 eurot. Kindalaekast avastati 2 tk A4 formaadis trükitud paberit, millel ühel kirje Credit24 ja M V nimi ning teisel kirje Raha24 OÜ ja M V nimi. - narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN0759 04.08.2015 (I kd, tl 12-13), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 0,5 l plastikpudelis kirjega Hustler olev värvusetu vedelik massiga 42,43 g sisaldab gammahüdroksüvõihapet (Na-soolana), milles gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldus on 48%, vedelikus sisaldub 20,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). - arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 15E-LÕX0164 11.09.2015 (I kd, tl 15-16). Selles märgitakse, et eksperdiarvamuse põhjenduses ja eksperdiarvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (gammahüdroksüvõihape ehk GHB) kohta. Gammahüdroksüvõihappe (GHB) tavaline narkojoovet tekitav annus on 0,2-2 g, tugeva narkootilise aine sõltuvuse korral kuni 3 g. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0759 märgitud 20,4 g gammahüdroksüvõihappest (GHB) piisab narkojoobeks umbes 10-102 tavalisele inimesele ning umbes 7 narkootilisest ainest GHB tugevas sõltuvuses olevale inimesele. Eksperdiarvamus: narkojoobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele vajatakse 2-20 g ning kümnele tugevas sõltuvuses inimesele 30 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0759 olevat 48% gammahüdroksüvõihapet (Na-soolana) sisaldavat vedelikku vajatakse kümnele tavalisele inimesele narkojoobe tekitamiseks umbes 4,16-41,6 g ning kümnele tugevas sõltuvuses inimesele umbes 62,4 g. - asitõendi vaatlusprotokoll 02.09.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 1820), milles on vaadeldud Kristjan Vaigu kasutuses olnud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha kokku summas 295 eurot. Nimetatu on 12.11.2015 kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbankis EE932200221023778606 (I kd, tl 53-54). 13 - asitõendi vaatlusprotokoll 02.09.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 2124), milles on vaadeldud Kristjan Vaigu kasutuses olnud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud A4 pabereid, 0,5 l pudelit kirjega „Hustler“ ja Kristjan Vaigu elukohast xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud Lepingut 1 02.06.2015. Viimase puhul on tegemist laenulepinguga, millise on sõlminud võlgnikuna Kristjan Vaigu ja võlausaldajana M M summale 4800 eurot. Võlgnevus tuleb tasuda 24 kuu jooksul alates juunist 2015 kahesaja euro suuruste osamaksetena iga kuu 11. kuupäevaks. - EKEI Lõuna-Eesti Kohtuarstliku ekspertiisosakonna xxxx M T vastus järelepärimisele 31.10.2013 (I kd, tl 25-28), millest nähtuvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja kümnele inimesele piisavad kogused. Narkootilise aine GHB keskmine ühekordne kogus on 1,6 g ja keskmine kogus kümnele inimesele on 16 g. - väljatrükk Kristjan Vaigu tulude kohta (I kd, tl 29), millest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed temale 2015. aastal ja 2014. aastal tehtud väljamaksete kohta. - karistusregistri väljavõte, kohtumäärus ja kinnipeetava andmed Kristjan Vaigu kohta (I kd, tl 33-50), millistest nähtub, et Kristjan Vaigut on 04.10.2011 Viru Maakohtu otsusega karistatud

§ 184

lg 1 järgi 2 aasta 2 kuulise vangistusega, millise karistuse kandmiselt ta vabastati tingimisi enne tähtaega 27.08.2012 Viru Maakohtu määruse alusel katseajaga 1 aasta alates 07.09.2012. Kristjan Vaigul jäi karistusest kandmata 10 kuud ja 5 päeva.

§ 184

süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ka ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kristjan Vaigule on esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine (GHB) korduvas ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja veos edasiandmise eesmärgil ning narkootilise aine edasiandmises isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub sotsiaalministri
3. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja, mille käitlemine on keelatud, välja arvatud erijuhtudel. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbelisel kasutamise eesmärgil. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul on suureks koguseks 16 grammi. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Kristjan Vaigu süü on tõendatud selles, et ta omandas korduvalt alates
4. aasta lõpust kuni 26.06.2015, s.o kinnipidamiseni, täpselt tuvastamata ajal ja isikult enda tarbeks ja edasiandmise eesmärgil suures koguses, s.o vähemalt 10-le isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet GHB-d, valdas seda enda juures, vedas enda kasutuses olevate sõiduautodega xxxx ja selle lähiümbrusesse ning turustas narkootilist ainet väikeses koguses igapäevaselt xxxx ja selle lähiümbruses tuvastatud ja tuvastamata isikutele, 14 sealhulgas andis Kristjan Vaigu alates veebruarist 2015 kuni juunini 2015 korduvalt väikeses koguses, s.o korraga 1-2 doosi narkootilist ainet GHB-d edasi M Vle. 26.06.2015 kella 14.54 paiku peeti Kristjan Vaigu koos sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx maja juures politseiametnike poolt kinni. Sõiduauto läbiotsimisel andis Kristjan Vaigu vabatahtlikult välja 0,5 l pudeli kirjega „Hustler“, milles oli värvusetut vedelikku massiga kokku 42,43 g, mis sisaldas narkootilise aine ekspertiisiakti nr 15E-AN0759 04.08.2015 kohaselt gammahüdroksüvõihapet (Na-soolana) ja milles gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldus oli 48% ning vedelikus sisaldus 20,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist teo toimepanemise algus Kristjan Vaigule esitatud süüdistuse kohaselt /alates
5. aasta juunist/, mistõttu selles osas väheneb oluliselt süüdistuse maht. Lisaks sellele tuleb süüdistusest välja jätta valdamine, sest valdamine kui teoviis taandub teiste käitlemisviiside nagu omandamine ja vedamine ees. Süüdistatava Kristjan Vaigu väitel omandas ta narkootilist ainet GHB-d vaid enda tarbeks ning et suures koguses ei ole ta seda ostnud. Kristjan Vaigu kinnitas, et tema ei ole M Vle ainet andnud, vaid viimane on seda ise temalt võtnud, sest ainet on tal kaduma läinud. Selles osas on Kristjan Vaigu ütlused vastuolus tunnistaja M V ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest M V ütlusi toetavad otseselt või kaudselt ka ülejäänud uuritud tõendid. Erinevate peidikute olemasolu, kust narkootilist ainet autoga osade kaupa toomas käidi (M V sõnul läks Kristjan Vaigu metsa ja tuli 0,5 liitrise pudeliga tagasi, kusjuures pudeli põhjas oli natuke GHB-d), viitab sellele, et narkootilist ainet oli omandatud suures koguses. Kristjan Vaigu on avaldanud, et seda narkootilist ainet, mis ta kinnipidamisel 26.06.2015 ise vabatahtlikult politseile välja andis, polnud ta jõudnud veel tarvitama hakata. Eelpool viidatud ekspertiisidega on tuvastatud, et Kristjan Vaigu poolt omandatud narkootilist ainet oli suures koguses. Seega ei vasta Kristjan Vaigu ütlused tõele, et tema ei ole narkootilist ainet suures koguses ostnud. Tunnistaja M V ütlustega on tõendatud, et alates veebruarist 2015 mõned korrad (3-4), korraga 1-2 doosi, on ta saanud GHB-d Kristjan Vaigu käest, kui küsis tema käest ja viimasel seda oli. M V jäi kohtuistungil ütlusi andes selle juurde, et pani korgijoogi saamise eest viisakusest Kristjan Vaigu autole kütust, samuti sai ta Kristjan Vaigult korgijooki tasuks laenude võtmise eest. Oma silmaga ei ole M V GHB müümist näinud, aga kui nad olid seltskonnas, siis üksteisele anti igatahes. M V sõnul mõni nendest (kooliõpilased, mõned Vaigu tuttavad ja mõned xxxx) tarvitasid GHB-d, mis neil ringi liikus. M V väitel on tema saanud GHB-d üksnes Kristjan Vaigu käest. Eeltooduga seonduvalt märgib kohus, et narkootilise aine edasiandmine ei pea toimuma vahetult käest kätte, vaid võib seisneda ka mingisse kohta jätmises ja omandajale selle koha teatavakstegemises. Edasiandmine on näiteks kinkimine, võla tasumiseks andmine. Seega ei ole tähtsust asjaolul, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-68-09 22.10.2009 p-s 8.1 öelnud, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Narkootilise aine segu puhul saab aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 15 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-121-06 28.02.2007 p-s 12 märkinud, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Lähtudes arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-LÕX0164 11.09.2015 (I kd, tl 15-16) on gammahüdroksüvõihappe (GHB) tavaline narkojoovet tekitav annus 0,2-2 g (keskmine seega 1,1 g), tugeva narkootilise aine sõltuvuse korral kuni 3 g (keskmine seega 1,6 g). Eeltoodust järeldub, et kümnele keskmisele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 11 grammist GHB-st. Sõiduauto läbiotsimisel andis Kristjan Vaigu vabatahtlikult välja 0,5 l pudeli kirjega „Hustler“, milles oli värvusetut vedelikku massiga kokku 42,43 g, mis sisaldas gammahüdroksüvõihapet (Na-soolana) ja milles gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldus oli 48% ning vedelikus sisaldus 20,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). Seega oli Kristjan Vaigult äravõetud aines GHB-d 20,4 g, s.o nimetatud narkootilise aine suur kogus. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0759 olevat 48% gammahüdroksüvõihapet (Na-soolana) sisaldavat vedelikku vajatakse kümnele tavalisele inimesele narkojoobe tekitamiseks umbes 4,16-41,6 g (keskmine seega 22,88), Kristjan Vaigult oli ära võetud 42,43 g.

§ 184

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sama §-i lg 2 p 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Seega esinevad süüdistatava Kristjan Vaigu käitumises

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused (kuritegu on toime pandud kavatsetult), õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles oma süüdistuskõnes

§ 832

lg 1 alusel kohaldada laiendatud konfiskeerimist Kristjan Vaigu vara suhtes ja konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse sularaha summas 295 eurot. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 831

lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise küsimust lahendades tuleb võrrelda süüdistatava legaalset sissetulekut tema tegeliku varandusliku olukorra ja elatustasemega. Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis annavad aluse järeldada seda, et Kristjan Vaigu tegevuseks on alates

1. aasta lõpust kuni 26.06.2015 olnud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. Tegemist on kuriteoliigiga, millega kaasneb kriminaaltulu teenimine. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Kristjan Vaigule
2. aastal ja
3. aastal tehtud väljamaksete kohta. Seega on alust järeldada, et läbiotsimisel 26.06.2015 sõiduautost Xxxx reg nr xxxx leitud ja äravõetud sularaha kokku summas 295 eurot on Kristjan Vaigu poolt narkootikumide müügist saadud kriminaaltulu, mis kuulub

§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Kristjan Vaigu väited, et sularaha 250 eurot, mis tal oli kaasas, kui teda kinni peeti, sai ta isa käest autoliisingu (M M Xxxx) makseks, 25 eurot sai A A müüdud kalamarja eest pool tundi enne kinnipidamist ja 20 eurot oli päevapalk, mille ta oli teeninud, on paljasõnalised ega ole kohtu arvates usutavad. Kristjan Vaigu elukohast xxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud Lepingust 1 02.06.2015 nähtub, et tegemist on laenulepinguga, millise on sõlminud võlgnikuna Kristjan Vaigu ja võlausaldajana M M summale 4800 eurot. Võlgnevus tuleb tasuda 24 kuu jooksul alates juunist 2015 kahesaja euro suuruste osamaksetena iga kuu

1. kuupäevaks. Seega on osamakse suuruseks 200 eurot mitte 16 250 eurot, kusjuures see tuli tasuda alles 11.07.
2. Ka Kristjan Vaigu on ise öelnud, et esimene sissemaks oli kuu aja pärast. Ebatõenäoline on, et raha ja seda 50 eurot rohkem, sai Kristjan Vaigu isa käest tervelt 2 nädalat ette. Seda, et 25 eurot sai Kristjan Vaigu A A müüdud kalamarja eest pool tundi enne kinnipidamist, ei pea kohus samuti usutavaks, sest M V väitel oli A A üks nende seltskonnast, kes tarvitas GHB-d. Mis puutub sellesse, et 20 eurot oli päevapalk, siis Maksu- ja Tolliameti andmetel Kristjan Vaigu ei töötanud. Kristjan Vaigu on tunnistanud seda, et ta tarvitas narkootikume. Seega vajas ta raha selleks, et narkootikume osta. Seda, et Kristjan Vaigul legaalne sissetulek puudus, kuid tal oli narkootikumide ostmiseks ja narkootikumide ostmisega seotud võlgade maksmiseks raha vaja, tõendab kaudselt ka asjaolu, et M V oli nõus sõpra aitama ja võttis 2 laenu (laenude võtmine oli märtsis ja juunis 2015). Kohtuotsuse põhjendused karistuse mõistmise osas.

§ 120

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 120

lg 1) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 184

lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Kristjan Vaigu karistust kergendavad asjaolud, aga ka

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavat Kristjan Vaigut on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures väärib märkimist, et uue tahtliku kuriteo

§ 120

järgi, pani ta toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest Viru Maakohtu 27.08.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastatud, seega katseajal. Eeltoodu näitab, et Kristjan Vaigu ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kristjan Vaigut on väärtegude toimepanemise eest 4 korral karistatud.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane kuritegu.

§ 120järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme tervisevastane kuritegu.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine

§ 120

järgi, mis seda võimaldab, ei ole kõike eelnevat arvesse võttes millegagi põhjendatud. Eelnevalt on Kristjan Vaigut 03.08.2011 Viru Maakohtu otsusega ja 04.10.2011 Viru Maakohtu otsusega karistatud

§ 184lg 1 järgi, s.o samaliigilise kuriteo eest.

Kohus leiab, tuginedes eeltoodule, et süüdistatavat Kristjan Vaigut tuleb karistada kummagi §-i järgi vangistusega, mis

§ 120

järgi on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem, kuid maksimaalmäärast väiksem ning

§ 184

lg 2 p 2 järgi ettenähtud sanktsiooni minimaalmäärast suuremas määras.

§ 76

lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele on kohtu arvates käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. 17 Kohtu seisukoht menetluskulude osas. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1075 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 63,84 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 263 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 303 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, võimaldab kohus Kristjan Vaigul neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ositi 12 kuu jooksul. Taotlus mõista välja riigieelarve vahenditest Kristjan Vaigu poolt Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le tasutud õigusabi kulu kokku summas 2820 eurot, ei kuulu rahuldamisele, sest kohus mõistis Kristjan Vaigu süüdi mõlemas talle esitatud süüdistuses. Kohtu seisukoht asitõendite osas. Ekspertiisist järele jäänud aine – vedelik (ekspertiisiakt nr 15E-AN0759), milline on jäetud EKEI keemiaosakonda, kuulub kohtuotsuse jõustumisel

§ 191alusel konfiskeerimisele ja hävitamisele.

26.06.2015 sõiduautost Xxxx reg nr xxxx kõrvalistuja istme alt Kristjan Vaigu poolt vabatahtlikult välja antud 0,5 l plastikpudel kirjega „Hustler“, mis pakiti pruuni värvi paberkotti, millel kirje „Pakend nr 1“ ja paigutati Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi Kreutzwaldi 5a Rakvere vastavalt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 152, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Läbiotsimisel 26.06.2015 sõiduauto Xxxx reg nr xxxx kindalaekast leitud ja äravõetud Raha24 OÜ ja Credit24 paberid 2 tk M V nimele ning Kristjan Vaigu elukohast xxxx leitud ja äravõetud Leping 1 02.06.2015.a 2-l lehel, millised pakiti pruuni värvi paberkotti, millel kirje „Pakend nr 1“ ja paigutati Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi Kreutzwaldi 5a Rakvere vastavalt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 152, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Kristjan Vaigule tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste Rahvakohtunikud Helen Rennel ja Urmas Punga Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu 4. mai 2016 otsus muutmata ja Kristjan Vaigu kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta menetluskulud summas 1200 eurot (s.h käibemaks 120 eurot) Kristjan Vaigu kanda. 18 Riigikohtu 16.11.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Kristjan Vaigu kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari kassatsioon menetlusse võtmata. 04.05.2016 kohtuotsus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 1-15-10435 jõustus 16. novembril 2016. a Riigikohtu