Obsah (5)

§ 29§ 22§ 146§ 23§ 165

2-16-13778 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-13778 Määruse tegemise aeg ja koht 08 november 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kiviõli linna avaldus Y. A.´i pärandvara pa

§ 29lg 4.

1. Määrus saata menetlusosalistele Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. teadmiseks ja pärast jõustumist Riigi Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Kiviõli linn esitas Viru Maakohtule avalduse Y. A.´i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt pärandvarast ei jätku võlausaldaja kõikide nõuete rahuldamiseks. Kohus võttis 0.09.2016 pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relviku ja määras kohtuistungi. Ajutine pankrotihaldur on kohtule 26.10.2016 esitanud ajutise pankrotihalduri aruande. Esitatud aruande kohaselt:
2. ASJAOLUD Y. A. suri 25.02.2016.a. Y. A. oli abielus L. A.a’ga, 02.10.1976 a. kuni 03.08.1989, mil abielu lahutati. Jõhvi notar Ülle Mesi poolt 05.08.2016 väljaantud pärimistunnistuse kohaselt ei olnud pärandi avanemise päeval pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka kuuluvat vara. Võlgnikul ei ole lapsi. Pärimistunnistuse järgi on võlgniku pärijaks Kiviõli linn. Pärandvara inventuuriga on kohtutäitur Risto Kütt’i poolt kindlaks tehtud, et Y. A.’il olid 25.02.2016 seisuga järgmised varad: korteriomand xxx (1-toaline remonti vajav korter) väärtusega 800 EUR; arvelduskonto Swedbank AS-s, saldoga 7,03 EUR. Kokku varade väärtus 807,03 EUR Pärandvara inventuuri käigus kohtutäitur Y. A.’il võlgnevusi ja kohustusi ei tuvastanud. Kiviõli linn pärijana tegi kindaks võlgniku võlad, mis tulenesid eelnimetatud korteriga seotud maksetest ja kommunaalkuludest järgmiselt: 25.08.2016 seisuga on võlg soojusenergia tarbimise eest AS-le Kiviõli Soojus 1616,06 EUR; võlg Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le kommunaalteenuste eest 265,32 EUR; viivis Ida-Viru Maavalitsusele reaalkoormatise täitmisega viivitamise eest summas 30,40 EUR. Kuna Y. A.’i võlad ületavad varasid, esitas pärija avalduse pärandvara suhtes pankroti väljakuulutamiseks.
3. VARAD Ajutine pankrotihaldur tegi päringud pankadesse, liisingfirmadele, Maksu- ja Tolliametile, väärtpaberite keskregistrisse ning tutvus ka rahvastikuregistri, abieluvararegistri ja liiklusregistri andmetega, kinnistusraamatuga ning pärimisega seotud dokumentidega. Päringute vastuste ja võlgniku poolt esitatud andmete põhjal saab võlgniku varadest teha alljärgneva kokkuvõtte. 2 2.1.Kinnisvara, ehitised, rajatised Võlgniku omandina on kinnistusraamatusse kantud 364/9535 mõttelist osa kinnistust Kiviõli linnas, Uus tn 10, elamumaa 100% , reg.osa nr 2766208, suurusega 1150 m2, ja reaalosa eluruum nr 8, mille üldpind on 36,40 m
4. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teiste sama kinnistu korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Kinnistusraamatu III jakku on kantud reaalkoormatis 255 krooni Eesti Vabariigi kasuks, tasumise tähtaeg 01.08.2002, intress 10% aastas. Märge kinnisasja igakordse omaniku allutamise kohta kohesele sundtäitmisele. Samasse jakku teisele järjekohale on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Kiviõli Soojus kasuks. Pärandvara inventuuri kohaselt on korteriomandi väärtus 800 EUR. Ajutine pankrotihaldur vaatas koos Kiviõli linna esindajaga 24.oktoobril 2016 korteri üle, uuris kinnisvaraportaalidest (City24 ka KV) analoogiliste korterite hindasid ja kindlaks on tehtud järgmist: Võlgniku korter on äärmiselt halvas sanitaartehnilises olukorras, korteris ei ole võimalik ilma põhjaliku remondita elada. Arvestades korterituru situatsiooni Kiviõlis ( aktiivses müügis on palju kortereid, osadel 1- toalistel korteritel on alghind vaid 75 EUR), võib korteri müük venida kuudeks, samal ajal igakuuliselt suurenevad kommunaalkulude võlad. Tegemist on keskküttega korteriga, mille kütet välja võtta ei saa. Antud korteri turuhinda tõstab küll suhteliselt hea asukoht, kuid korteri halva olukorra tõttu (samuti on elamu väljast renoveerimata) võib korteri väärtus ajutise halduri hinnangul olla madalam kui pärandvara inventuuris näidatud (800 EUR). Korterihinna määramiseks ekspertiisi tegemiseks puuduvad pankrotivaras vahendid. Kuna väga sarnast korterit hetkel andmebaasides müügil pole, nõustub ajutine haldur kohtutäituri arvamusega korterihinna kohta suurusjärgus 800 EUR. Ehitusregistri andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju Y. A.’i nimele. 2.2.Sõidukid, väikelaevad Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele mootorsõidukeid ega väikelaevu registreeritud. 2.3.Raha Swedbank AS-s on arvelduskonto EE832200221011896286 saldo -0,27 EUR(negatiivne). AS-s SEB Pank oli võlgnikul arvelduskonto EE101010010428675013, mille saldo on 0, konto on suletud 02.06.
5. Teistest pankadest saadud andmetel ei ole võlgniku nimele arvelduskontosid avatud. 2.
6. Aktsiad ja väärtpaberid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Y. A.’i nimele väärtpaberikontosid avatud. Tema nimele ei ole avatud ka pensionikontot. 2.
7. Muud varad Maksu-ja Tolliameti teatel maksuvõlga ega ettemaksu ei ole. Muud teadaolevat vara ei ole. Kokku on võlgniku varade väärtus 800 EUR.
8. VÕLAD. TÄITEMENETLUSED Pankrotiavalduses on pärija näidanud järgmised võlad: 25.08.2016 seisuga on võlg soojusenergia tarbimise eest AS-le Kiviõli Soojus 1616,06 EUR; 3 võlg Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le kommunaalteenuste eest 265,32 EUR; viivis Ida-Viru Maavalitsusele reaalkoormatise täitmisega viivitamise eest summas 30,40 EUR. Võlad on kokku 1911,78 EUR. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise alusel on täitmisel kohtutäitur Kristel Maalman’i juures AS Kiviõli Soojus nõue 2 223,48 EUR, täitmine on peatatud. Igakuuliselt lisanduvad kulud aruande p.2.
9. nimetatud korteriomandi valitsemise eest.
10. TAGASINÕUDMISE VÕI TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSED Ajutine haldur ei leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Poolte ühisvara jagada ei ole.
11. MAKSEJÕUETUSE TEKKE AEG JA PÕHJUSED Makseraskused tekkisid võlgnikul 2015.a.suvel, kui kohtutäitur algatas täitemenetluse ja tal ei olnud võimalik täita võlga AS Kiviõli Soojus ees. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

6. JÄRELDUSED, ETTEPANEKUD Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Pärandvara hulgas ei ole vara, mille arvelt katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad.

§ 146

-1 lg 1 sätestab, et kui pankrotivara hulka kuulub korteriomand, ei või haldur keelduda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud korteriomanike ühisuse või korteriühistu majandamiskulude tasumisest. Võlgniku korteriomandi suhtes kehtib korteriühisuse regulatsioon ning majandamiskulude tasumiseks vahendid puuduvad. Antud juhtumil peab arvestama ka Korteriomandiseaduse § 13 ettenähtuga. Nimelt, lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Sama paragrahvi lg 5 näeb ette, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja lg 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omandaja vastu (sama kehtib ka pankrotimenetluses vara müügil). Praegusel juhul on kommunaalkulude võlg ca 1900 EUR, mis on suurem kui korteri väärtus. See säte koosmõjus pankrotivara müügi muu korraga peletab vara potentsiaalsed ostuhuvilised eemale ja antud juhul muudab korteri müügiperioodi nii pikaks, et isegi jooksvad kommunaalkulud tulevad tõenäoliselt suuremad kui müügist saadav raha. Pealegi on just alanud kütteperiood ja küttekulud juba igakuiselt lisanduvad.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina 4 Viru Maakohtu 20.09.2016 määrusega nimetati ajutine haldur Y. A.’i pärandvara suhtes algatatud pankrotiasjas ja kohtu poolt nimetatud ajutine haldur kulutas pankrotiseaduse §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi. Ajutine haldur esitas kohtule ettepaneku lõpetada Y. A.’i pärandvara suhtes läbiviidav menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui ei tasuta kohtudeposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud rahasummat. KOHTUISTUNG 31. oktoobril 2016 kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja ajutine haldur 26.10.2016 esitatud aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

).

§ 23

lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 468 eurot välja mõista riigilt

§ 23lg 4 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 468 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. 5 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 lõpetab kohus Y.

A.´i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6