) §-de 396 ja 402 kohaselt sõlmitud tarbijakrediidileping, millega hageja andis kostjale laenu ning kostja kohustus hagejale tagastama laenusumma.
Laenulepingu nr SR422610 (tl 9-16) kohaselt andis hageja kostjale laenu 200 eurot, millele lisandus intress 26 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 4 eurot. Seega pidi kostja maksegraafiku alusel tagastama hagejale laenusumma 230 eurot 03. septembriks 2015.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja maksis 05. juulil 2015 laenust tagasi 136 eurot, millest läks põhisumma katteks 117,80 eurot, intressideks 14,20 eurot ja lepingutasuks 4 eurot (tl 53-54). Rohkem tagasimakseid kostja teinud ei ole. Võlasumma jääk on seega kokku 94 eurot, millest põhivõlg on 82,20 eurot, intress 11,80 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhi- ja intressinõuetele ega nende summale. Kohtu hinnangul on hageja põhivõla- ja intressinõude tõendanud ning arvestanud korrektselt ja need tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt lisateenuste hinnakirjale on esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu 12 eurot ja kolmanda meeldetuletuskirja saatmise tasu 20 eurot. Kostjale on meeldetuletuskirju eposti teel saadetud alates 22.08.2015 (tl 23-28). Hageja on kostjale saatnud 2 meeldetuletuskirja, nõude loovutamise teate ja kolm võlateatist. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist summas 24 eurot. Lepingu sõlmimise ajahetkel kehtinud
redaktsiooni § 1131 lg 1 järgi võis võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui ta võis nõuda viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulude 24 euro väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. Kostja ei ole sissenõudmiskulude ja nende suuruse osas vastuväiteid esitanud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud
§-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 82,20 eurolt viivist alates 04.09.2015 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2016 kokku 5,69 eurot 314 viivitatud päeva eest. Viivise summa ja arvestuskäik on kohtu hinnangul korrektne. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 14.07.2016 kuni 17.10.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1,73 eurot (8,0%/100/365 x 96p x 82,20€). 3 Kostja viivisenõude ja selle suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on viivis põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 7,42 eurot (5,69+1,73). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 125,42 eurot, millest 82,20 eurot on põhivõlg, 11,80 eurot intress, 7,42 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 24 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.