) § 262 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Lääne-Harju politseijaoskond; asukoht: Rahumäe tee 6/1 Tallinnas; volitatud esindaja: Oleg Klok. Menetlusalune isik Jevgeni Jakušev isikukood: 38707290389; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; töökoht: XXXX AS; elukoht: XXXX; varem väärteokorras karistatud 1 korra,
RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Jevgeni Jakušev
2.
lg 2 alusel määrata, et Jevgeni Jakušev võib talle määratud aresti kanda ositi, mitte vähem, kui 2 (kaks) ööpäeva korraga.
) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Poolte seisukohad kohtuistungil: Kohtuväline menetleja leidis, et Jevgeni Jakušeni süüdistus kahes episoodis on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja märkis, et kuigi menetlusalune isik ei oska öelda, millisel tasemel tema muusika mängis, häiris see siiski naabreid. Menetleja märkis, et menetluslusalust isikut on varasemalt samalaadsete väärtegude eest karistatud, kuid mitte arestiga. Kergem karistusliik isikut mõjutanud ei ole ning seetõttu tuleb seekord kohaldada aresti-kahe episoodi eest kokku 7 päeva. Kohtuväline menetleja ei olnud vastu, kui isikule võimaldatakse arestipäevade ositi kandmine. Menetlusalune isik seletas kohtuistungil, et kõik oli nii nagu protokollis kirjas- kui politsei tuli, keeras ta muusika kinni. Kaks korda koostati talle protokoll,
16.05.2016.a oli kohtuistungile kutsutud tunnistaja Jaanika Tee. Tunnistaja teavitas kohut, et viibib puhkusereisil ning ei saa kohtuistungil osaleda, samuti selgitas, et tegelikult ei soovi ta üldse kohtuistungitest osa võtta, kuna kardab nii enda kui ka oma alaealiste laste pärast. Telefonivestluses märkis Jaanika Tee, et ütlusi ta ei anna ja soovib oma avalduse üldse tagasi võtta. Kohtul ei ole võimalik tugineda isiku kohtueelses menetluses antud ütlustele (vt nt RKKKo nr 3-1-1-55-10), kuid tõendina saab arvestada XXXXavaldust 25.01.2016 episoodis. Kohus leiab, et asja saab lahendada ka ilma tunnistaja ütlusteta, teiste asjas kogutud tõendite pinnalt. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning tunnistaja, samuti hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et Jevgeni Jakušeni poolt 26.01.2016.a. kella 01:30 ajal Harju maakonnas XXXXvali muusika kuulamine, mis kostus alumisse korterisse (nr 140), millega häiris oma naabreid öörahu ajal, on tõendatud: XXXXavaldusega, mille kohaselt oli kuulda 25.01.2016.a, umbes kella 21:00 ajal ülemise korruse korterist nr 144 valju häält ja muusikat. Kuna muusika ning lärm läksid aina valjemaks, siis umbes kella 00:30 ajal läks tema elukaaslane korteri nr 144 ukse taha. Peale seda pandi muusika kinni, kuid köögis ja toas oli kuulda naabri ja tema külaliste poolt tahtlikult tekitatud müra-põrandale koputamist, toolide lohistamist, vali naeru ning nende pihta käivaid vene keelseid kommentaare. Kui taas, kella 01:00 ajal pandi muusika käima, siis helistas politseisse. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt puutus ta menetlusaluse isikuga kokku seoses öörahu rikkumisega. Mäletab, et kui Sõpruse puiesteele kohale läks, oli kuulda lärmi. Väljakutse oli põhjendatud, kuna antud lärm häiriks kindlasti magamist; 25.01.2016.a patrullilehega, millest nähtub, et Politsei-ja Piirivalveameti patrullitoimkonna vanem XXXXviibis 25.01.2016.a kella 20:00-08:00 ajal patrulltoimkonnas, kui kella 01:23 ajal tuli teade öörahu XXXX. Vestles teate teinud isiku XXXX, kelle ütluste kohaselt on antud probleem pidev, naabritega räägiti, kuid lärm jätkus. Rikkujaks tuvastati Jevgeni Jakušen (ik 38707290389). Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, et kõik toimus nii nagu protokollides on kirjas. Mäletab, et jäi 26.01 magama ning Youtube värskendas playlisti; tema ise midagi ei kuulnud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Jevgeni Jakušen kuulas 26.01.2016.a. valjult muusikat, mis kostus naaberkorterisse, millega häiris oma naabreid öörahu ajal, eelkõige tunnistajate XXXX ning XXXX ütlustega, samuti ka väärteoasjas kogutud teiste tõenditega (sh patrullilehega). Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning tunnistaja, samuti hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et Jevgeni Jakušeni poolt 16.02.2016.a. kella 22:26 ajal Harju maakonnas Tallinnas, XXXX vali muusika kuulamine, mis kostus naaberkorterisse, millega häiris oma naabreid öörahu ajal, on tõendatud. Tunnistaja Margus Soome ütluste kohaselt töötas ta 16.02. patrullpolitseinikuna, oli väljakutse seoses öörahu rikkumistega. Detailiselt ta 16.02 väljakutset ei mäleta, kuid selle kohta koostasid patrullilehe; 16.02.2016.a koostatud patrullilehest nähtub, et Margus Soome oli 16.02.2016.a kella 20:00-08.00 ajal patrulltoimkonnas, kui kella 22:26 ajal saabus teade XXXXöörahu rikkujast. Teatajaks oli korteri 140 elanik. Kohale saabudes oli aga korteri nr 144 ukse taga vaikus, koputuse peale keegi ust ei avanud. Kohtu hinnangul viitab fakt, et Jevgeni Jakuševi naaber pidas vajalikuks politsei kohale kutsumist asjaolule, et väljakutse tegemise ajal võis korterist 144 kosta lärmi, mis XXXXhäiris. Kohtu arvates ei ole midagi enneolematut olukorras, kus politsei saabudes on muusika kinni pandud või lärm lakanud. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja XXXX teeb politseile teadvalt valeväljakutse üksnes eesmärgiga naabrit häirida; politsei kutsumine on siiski kohtu arvates viimane abinõu väljakannatamatu lärmi katkestamiseks. Lisaks eeltoodule kinnitas ka menetlusalune isik ise, et mõlemal korral toimus rikkumine nii nagu väärteoprotokollis kirjas on; 26.01 tuli politsei ise kohale, kuid teisel korral läks juba ise politseisse selgitusi andma. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu ka tunnistaja XXXX ütlustele, kes andis ütlusi selle kohta, et avaldaja sõnul on probleem alumise naabriga pidev, nimetatud fakt nähtub ka menetlusaluse isiku karistusregistri õiendist. Naabritega mittearvestamine ning öörahu kehtimise ajal muusika kuulamine ning lärmi tekitamine on kohtu arvates kahetsusväärselt Jevgeni Jakuševile sissejuurdunud käitumismall. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et Jevgeni Jakušen kuulas 16.02.2016.a. valjult muusikat, mis kostus naaberkorterisse ning sellega häiris ta oma naabreid öörahu ajal. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikul kella 22:00 kuni 06:00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00:00-st kuni 07:00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Väärteoprotokollide kohaselt on menetlusalune isik oma käitumisega eksinud üldtunnistatud tavade ja heade kommete vastu ning on muusika kuulamisega ja lärmamisega tekitanud häirivat müra öörahu ajal ja sellega rikkunud naabrite normaalset elutegevust. Kohus leiab, et öösel kella 01:30 ajal ning 22:26 ajal (nädala sees-tööpäevadel) ülemäärase müra tekitamine on hinnatav öörahu rikkumisena, kuivõrd sellistel kellaaegadel lärmi tekitamine ulatub öörahu ajalistesse piiridesse. Oma eluruumis muusika kuulamine ja rääkimine ei riku teiste, so kõrvaliste isikute rahu seni, kuni see ei välju antud eluruumi piiridest. Kohtu hinnangul viitab rahu rikkumisele tunnistaja poolt mõlemal korral, so 26.01.2016.a kui ka 16.02.2016.a politsei kutsumine, millest saab järeldada, et lärm oli menetlusaluse isiku poolt väljakannatamatu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätestatud keeldu rikutud ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumised õigesti kvalifitseeritud. Kohus märgib, et
lg 3 alusel on väärteokorras karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et Jevgeni Jakušen on toime pannud väärteod otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Jevgeni Jakušen öörahu ajal pidi teadma või vähemalt möönma, et võib muusika kuulamisega ning pidutsemisega häirida naabrite öörahu. Kõrvaltvaataja seisukohalt on piisavalt selge, et öisel või hilisel ajal valdav osa elanikest puhkab ning korterist tulenev vali lärm on rahulikku puhkamist ja magamist häiriv asjaolu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt asjas ei ole. Karistus:
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
Kohus lähtub karistusliigi valikul menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem samalaadse väärteo eest karistatud rahatrahviga. Käesoleval ajal on menetlusalune isik avaldanud taaskord soovi rahatrahvi kohaldamiseks, ühiskondliku kasuliku töö tegemisega ei nõustunud (vt. 30.05.2016.a kohtuistungi protokolli). Kohus ei ole veendunud, et käesoleval ajal täidaks kergem karistusliik, so taaskord rahatrahv, karistuse põhiseesmärke ning paneks menetlusalust isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohus ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et varasemalt on juba Jevgeni Jakušenit samalaadse rikkumise eest karistatud, käesolevas asjas on ta toime pannud 2 väärteo episoodi. Kahetsust ta avaldanud ei ole. Seega ei ole eelnev karistus mõjutanud menetlusalust isikut väärtegudest hoiduma. Kuivõrd Jevgeni Jakušen ei ole teinud eelnevast karistusest mingisuguseid järeldusi, siis ei omaks rahatrahv ilmselgelt tema suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jevgeni Jakušenile tuleb mõista karistusena aresti. Arvestades, et Jevgeni Jakušenile määratud arest on esmakordne, siis võib kohtu hinnangul jääda see sanktsiooni alammäära lähedale.
lg 1 sätestab, et mõistes isikule rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kuivõrd Jevgeni Jakušen omab kindlat töökohta, on avaldanud kohtule, et töötab graafiku alusel esmaspäevast reedeni, siis on käesoleval ajal otstarbekas määrata aresti kandmine ositi. Seega tuleb Jevgeni Jakušen süüdi mõista
lg 1 järgi ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
lg 2 alusel määrata, et Jevgeni Jakušev võib talle määratud aresti kanda ositi, kuid mitte vähem, kui 2 (kaks) ööpäeva korraga. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Määrata, et Jevgeni Jakušenil peab olema arest kantud hiljemalt 15.07.2016. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral kohaldada Jevgeni Jakuševi suhtes sundtoomist arestimajja. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.