3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 14.04.2016.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1482652 kohaselt juhtis Janika Kadaja 07.01.2016.a kella 04:46 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Võru tn. 12 juures mootorsõidukit BMW530D, r/n XXXX, selliselt, et oma käitumisega ei suutnud hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivates s/a Volkswagen Passatit, r/n XXXX. Janika Kadaja põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXning SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaalile. Samuti lahkus Janika Kadaja sündmuskohalt jättes politseile nõuetekohaselt teatamata. Janika Kadaja rikkus
lg 1; § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 12.05.2016 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,16,000312, määrati Janika Kadajale karistuseks
lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so 160,00 eurot.
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja menetluse lõpetamist, kuna temale määratud karistusel
lg 1 alusel puudub õiguslik alus; kohtuvälise menetleja poolt vaadeldud asitõendi ja kohtueksperdi poolt koostatud ekspertiisi põhjal, ei ole tõendatud, et tema liiklusõnnetuse põhjustas ning Valentina Lozovajale varalise kahju tekitas. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Janika Kadaja poolt toime pandud rikkumine täielikult tõendamist leidnud ja seda videosalvestisega, millest nähtub, et Janika Kadaja oli isikuks, kes juhtis mootorsõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal Tallinnas, Võru tn. 12 juures; tunnistaja XXXXütlustega, mille kohaselt on tõendatud, et sõidukite BMW 530D JA VW Passati vahel toimus konflikt; ekspertiisiaktiga, mille kohaselt on ekspert kinnitanud, et sõidukite omavahelist kontakti ei saa välistada. Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsuse tegija arvestanud karistuse mõistmisel Janika Kadaja isikut, tema poolt toime pandud tegu ja süü suurust ning määranud talle karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alammääras ja ei ole pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristust.
lg 1 järgi toime pandud rikkumise on kohtuväline menetleja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetanud. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 1 näeb ette mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 07.01.2016.a juhtis menetlusalune isik Janika Kadaja Võru tn. 12 juures mootorsõidukit BMW 530D, r/n XXXX. Nimetatud asjaolu kinnitab menetlusalune isik eelkõige ise. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt saabus ta 07.01.2016.a kella 04:10 ajal sõiduautoga BMW 530, r/n XXXX, Võru tn. 12 maja ette. Umbes kella 04:50 ajal väljus ta hoonest, istus BMW rooli ning alustas tagurdamist. Asjas on vaidlus selles, kas menetlusalune isik põhjustas 07.01.2016.a kella 04:46 ajal Võru tn. 12 juures liiklusõnnetuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile VW Passat. r/n XXXX. Menetlusaluse isiku seletused antud asjaolu kohta on olnud ühesed-mingit kokkupõrget tal teise sõidukiga ei olnud, ta ei tundnud ega näinud midagi. Tunnistaja XXXXon avalduses märkinud, et nägi, kuidas BMW, r/n XXXX üritas parklast välja sõita, aga ei arvanud, et toimus kokkupõrge. Liiklusõnnetuse toimumise kohta selgitab, et nägi kaamerast, kuidas 07.01.2016.a kella 04:10 ajal sõitis BMW juht parklasse ning veidi hiljem, so 04:46 ajal hakkas antud sõiduk uuesti sõitma, sõites tema autole väga lähedale. Viibis sel hetkel kodus ning nägi kõike pealt-seda, kuidas juht tegi auto ukse lahti, vaatas taha ja manööverdas. Õhtul, kella 21:00 ajal tööle minnes, tuli talle antud intsident meelde ning siis märkas oma sõidukil vigastust. CD plaadil olevast salvestusest nähtub, kuidas 07.01.2016.a kella 04:09 ajal sõidab maja ette tumedat värvi sõiduauto. Kella 04:10 ajal väljub antud sõidukist naisterahvas ning siseneb majja. Kella 04:35 ajal siseneb maja uksest meesterahvas. Kella 04:46 ajal väljub maja uksest taas sama naisterahvas, istub sõidukisse ning hakkab manööverdama ning kella 04:50 ajal sõidab maja eest minema. Tunnistaja XXXXon andnud ütlusi selle kohta, et 07.01.2016.a nägi ta oma kodu aknast, so Võru tn. 12 Tallinn, kuidas kella 04:46 ajal hakkas BMW juht parklas manööverdama ning kella 04:51 ajal sõitis antud sõiduk ära. Sõidukite vaatlusprotokollidest nähtub, et Volkswagen Passatil, r/n XXXX ning BMW-l 530d, r/n XXXX tuvastati vigastused. Volkswagen Passatil kriimustus-ja värvi murenemisejäljed paremal tagumisel pamperil ning BMW-l 530d, r/n XXXX paremal pool tagaosa kriimustus jäljed. Ekspertiisiaktis nr 16E-LT0008 olevast eksperdi arvamusest ei selgu sõiduautode VW Passati, r/n XXXX ning BMW 530D, r/n XXXX vahelist kontakti toimumist. Eksperdi hinnangu kohaselt, ei saa sõiduautode VW Passati, r/n XXXX tagastange parempoolse külgmise osa ja BMW 530D, r/n XXXX tagaosa vahelist kontakti kinnitada ega ka välistada. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, so kohtuvälisel menetlejal. Kohtuvälise menetleja poolt nimetatud tõenditele tuginedes, so sündmuskoha vaatlusprotokoll, avaldus, sõidukite vaatlusprotokollid, tunnistajate ütlused ning valvekaamera salvestis, ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik oleks 07.01.2016.a Harjumaal, Tallinna linnas Võru tn. 12 juures toime pannud
Tunnistaja XXXXei näinud, et BMW oleks tema sõidukile 07.01.2016.a otsa tagurdanud. Märkis üksnes, et nägi BMW manööverdamist ning sõiduki ära sõitmist. Oma sõiduki vigastust märkas ta alles õhtul, tööle minnes. Samuti ei ole eelpool nimetatud sõidukite vaheline kontakt tõendatud ka teiste tõenditega, sh valvekaamera salvestise ning ekspertiisiaktiga. Kohus märgib, et selleks, et isikut saaks süüteomenetluses karistada, peab talle etteheidetav süütegu olema tõendatud. Antud asjas aga süüstavad tõendid menetlusaluse isiku kohta puuduvad; kohtuvälise menetleja hinnangul tõendavad kaebaja süüd tunnistaja ütlused, kuid tunnistaja üksnes oletab, et tema sõidukile võis otsa sõita kaebaja. Arvestades avaldaja poolt pargitud sõiduki asukohta, ei ole välistatud, et avaldaja sõidukile võis otsa sõita ka keegi kolmas, senise menetlusega tuvastamata isik. Kohus märgib, et kuna antud väärteoasjas ei ole menetlusaluse isiku Janika Kadaja süü
lg 1 järgi tõsikindlalt tõendamist leidnud, siis tuleb väärteomenetlus
/allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.