1-07-8640/431

(5)kolmetoalise ja väga heas seisukorras korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Süüdimõistetul on keskharidus, mille omandas xxx. Enda sõnul omandas ta seal ka treiali kutse. Vabanemise korral soovib tööle asuda xxx. Garantiikirja töökoha olemasolu kohta toimikusse esitatud ei ole. Enne vangistust töötas mitteametlikult xxx. On töötanud ka xxx. Hetkel töötab vanglas xxx. Tasumata rahalisi nõudeid on 18.08.2016 seisuga 4167,24 eurot, vabanemisfondis on 1290 eurot. Väidetavalt on toetavad suhted elukaaslasega, kellega helistavad iganädalaselt, kuid kokkusaamisi pole toimunud alates

1. Suhtleb ka täisealise pojaga, emaga ja õega. Kinnipeetava tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga isikutest, viimaste aastate jooksul on kirjavahetuse teel suhelnud mitmete vanglas viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu on varasemalt kasutanud vägivalda probleemide lahendamiseks, viimati piinamine, mõrv, mis oli varasema konflikti ajel täide viidud teiste kaasmõjul. Isik on keskendunud lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, kus arvestas tagajärgedega, mis eelkõige temale endale mõju avaldavad. Sergei Sokolovski on kõrgohtlik ühiskonnale, kuna konfliktsituatsioonides võib kinnipeetav muutuda vägivaldseks, mille tagajärjeks võib olla isiku surm. Samuti võib isik toime panna varavastaseid kuritegusid, soovides saada kiiret tulu. Esineb oht, et isik võib toime panna autot juhtides liiklusalaseid kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Sergei Sokolovski lähedasteks ema, õde, elukaaslane ja nende ühine täisealine poeg. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanemise korral soovib Sergei Sokolovski elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kõigi mugavustega kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele ja kus käesoleval ajal elab lisaks elukaaslasele nende täiskasvanud poeg. Elukaaslane on nõus süüdimõistetut vabanemise korral nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Sergei Sokolovskil on põhiharidus. Vabanedes soovib isik tööle asuda xxx. Nimetatud ettevõtte juhatuse liikmega kriminaalhooldusametnikul ühendust saada ei õnnestunud, äriregistri teabesüsteemi andmetel on ettevõttel maksuvõlg ja esitamata on deklaratsioonid. Sergei Sokolovskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isik sooritas uue kuriteo katseajal, varem kohaldatud käitumiskontrollil. Süüdimõistetul puudub isikut tõendav dokument, kuid selle taotlemist on alustatud ning Politsei- ja Piirivalveameti andmetest nähtub, et elamisloa taotlus on menetlusse võetud 21.06.
2. Prokurör kirjalikus seisukohas nõustub Viru Vangla poolt 18.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Sergei Sokolovski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ühiskonnaohtlikkusele. Tegemist on 7-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistust kannab ta viiendat korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seadusekuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Sergei Sokolovski kannab liitkaristust, mh mõrva eest. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuriteoga oli põhjustatud kannatanu surm. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nimetatud asjaolu ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Kuna Sergei Sokolovski kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh mõrva (tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel) eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks 2

(5)on näidata ühiskonnale, et teise inimese õigusvastase tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Sergei Sokolovski ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda kriminaalkorras karistatud varasemalt Tallinna Linnakohtu 06.11.2003 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 176-2 alusel mõistetud vangistuse kandmise ajal toimepandud isikuvastaste kuritegude eest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Sokolovski puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 23%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Sergei Sokolovski kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas). Oht seisneb selles, et konfliktsituatsioonides võib kinnipeetav muutuda vägivaldseks, mille tagajärjeks võib olla isiku surm. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Sergei Sokolovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergei Sokolovski selgitas, et Jätab kohtule otsustada. tal on jäänud kanda vähe karistusaega. Tal on elukoht olemas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sergei Sokolovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskharidus, mille omandas xxx. Enda sõnul omandas ta seal ka treiali kutse. Vabanemise korral soovib tööle asuda xxx. Garantiikirja selle kohta kohtutoimikusse esitatud ei ole. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. On töötanud ka treialina. Hetkel töötab vanglas xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 9 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi on 1. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Varem on teda karistatud varavastaste, ühiskonnavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust piinamise ja mõrva eest. Kuritegu seisnes selles, et Sergei Sokolovski Murru Vangla eluosakonna kambris peksis koos kaaskinnipeetavatega nende kambrisse tulnud kinnipeetavat käte, jalgade ja raudkangiga pea ja keha piirkonda, millega põhjustasid talle suurt valu ja vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktile pea, kehatüve ja jäsemete kinnise hulgi trauma hulgalistest, mõlemapoolsetest roiete murdudest põhjustatud kopsukoe vigastustega, sellest tingitud veri-õhkrinna, nahaaluse õhkpuhituse, sisemisest verejooksust tingitud verekaotuse ja kopsukoe osalise kollapsi ning seejärel toimetati kinnipeetav valvuri ning kinnipeetavate kaasabil tagasi oma kambrisse, kus ta saadud vigastustest tingitud 3

(5)süveneva hingamise ja vereringe puudulikkuse tõttu suri. Sellise tegevusega pani Sergei Sokolovski toime tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil. Lisaks eelnevale Sergei Sokolovski, viibides Murru Vangla eluosakonna juuksuri vastuvõturuumis koos teiste kinnipeetavatega kasutas füüsilist vägivalda samas eluosakonnas karistust kandva kinnipeetava suhtes, nimelt peksis teda 15-20 minuti vältel käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, millega tekitati kannatanule suurt valu ja vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile pindmiseid marrastusi ja nahaaluseid verevalumeid selja, rinna, vasema õla ja näo piirkonda. Sellise tegevusega pani Sergei Sokolovski toime järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Väärteokorras on isikut karistatud 12-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 4 karistust: LS § 7422 alusel 2.korral (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) ja LS § 7437 alusel

1. korral (parkimine keelatud kohas). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest, kuid sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Sergei Sokolovski on vangistuses osalenud sõltlastele mõeldud tugigrupis xxxon seegi, et kinnipeetav on osalenud tööhõives majandustöödel ning töötab käesoleval ajal koristajana. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, kuid see ei ole iseenesest määrav vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Pealegi on süüdimõistetu alustanud ekamisloa taotlemist ning Politsei- ja Piirivalveameti andmetest nähtub, et elamisloa taotlus on menetlusse võetud 21.06.
2. Vabanemise korral soovib Sergei Sokolovski elama asuda elukaaslase ja täisealise poja juurde aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise ja väga heas seisukorras korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Sergei Sokolovski väitel asub ta vabanedes tööle xxx, kuid sellekohast garantiikirja pole kohtule esitatud. Nimetatud ettevõttel on maksevõlad ja esitamata on deklaratsioonid. Isiku lähedasteks on ema, õde, elukaaslane ja nende täisealine poeg. Suhted on head ja toetavad. Vabanemise korral on elukaaslane nõus Sergei Sokolovskit nii moraalselt kui materiaalslet toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Sergei Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud.. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et viimasel korral on Sergei Sokolovskit karistatud tapmise eest, mis on toime pandud piinaval viisil ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest, millest järeldub, et isik on ohtlik avalikkusele. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on Viru Vangla andmetel tasumata võlanõudeid summas 4167,24 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 4

(5)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.03.2017, ärakandmiseni on veel kuus kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammides osalemine, lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Sokolovski temale Harju Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5