Kolmas isik oma 15.09.2016 vastuses kaebusega ei nõustutud, kuid toetas kompromissi sõlmimist juhul, kui kaebaja ja vastustaja peaksid jõudma kokkuleppele. 4. 19.10.2016 edastas vastustaja kohtule Vihula Vallavolikogu 13.10.2016 otsuse nr 144, millega tunnistati vaidlusalune otsus ja kaebajate vaiete rahuldamata jätmise kohta 09.06.2016 tehtud otsused kehtetuks ning tehti vallavalitsusele ülesandeks viia läbi uuendatud menetlus alates detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisest. Otsust põhjendati väitega, et kohtumenetluse jätkamise asemel on otstarbekam tunnistada vaidlusalune detailplaneeringu kehtestamise otsus kehtetuks, minna tagasi detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgsesse aega, kõrvaldada puudused ettepanekute, seisukohtade ja vastuväidete osas, viia planeerimismenetlus kõiki argumente ja ettepanekuid arvestades lõpuni ning teha uus õiguspärane kaalutletud otsus. Kaebajate 26.10.2016 taotluses esitati üksikasjalikd põhjendused selle kohta, miks on vaidlusalune otsus nende arvates õigusvastane ning paluti preventiivsele huvile toetudes kaebuse menetlemist jätkata. Vastavat soovi põhjendati väidetega, et see aitaks kaasa detailplaneeringu menetlemisele kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguslike normidega ning välistaks samasisulise detailplaneeringu kehtestamise ja uue samalaadse kohtuvaidluse tekkimise. Veel viidati kahjunõude esitamise soovile seoses nõustamise eest advokaadibüroole makstud tasuga. Lisaks esitati ka alternatiivne taotlus juhuks, kui kohus otsustab menetluse siiski lõpetada. Selles paluti tagastada riigilõivud, jätta menetluskulud vastustaja kanda ning kaaluda advokaadibüroo konsultatsioonideks tehtud kulutuste väljamõistmist. Vastustaja ja kolmas isik menetluse jätkamisega ei nõustunud. KOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 p-s 4 kehtestatu kohaselt lõpetab halduskohus kaebuse kohtuliku menetlemise, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud haldusakti vastu võtnud haldusorgan on selle peale kaebuse esitamist oma 13.10.2016 otsusega nr 144 ise kehtetuks tunnistanud ning otsustanud, et detailplaneeringu menetlemist jätkatakse alates selle avaliku väljapaneku korraldamisest. Niisugune otsus ja selle juurde esitatud põhjendused viitavad selgelt, et vastustaja tunnistab rikkumisi ja soovib need planeeringu menetluse uuendamise läbi kõrvaldada. Vihula Vallavalituse poolt 24.10.2016 ühe kaebaja esindajale saadetud kiri kinnitab, et vastavat tegevust on juba alustatud ning ajavahemikul 08.11.2016 kuni 22.11.2016 toimub planeeringu avalik väljapanek ja 23.11.2016 selle avalik arutelu. Kuna selle käigus on kõigil kaebajatel võimalik esitada detailplaneeringu kohta oma seisukohad ja vastuväited, pole tõsiselt võetavat põhjust arvata, et vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks tunnistamine kohtu poolt on nende õiguste kaitsmiseks üldse vajalik. Vastavas taotluses viidatud preventiivse eesmärgi saavutamise võimalikkuse seab lisaks kahtluse alla ka see, et asjas kohaldamisele kuuluva kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 19 p-s 1, § 20 lg 2, § 21 lg-tes 1, 2 ja 3 ja § 23 lg-s 4 sätestatuga on seaduseandja kehtestanud nädalates arvutatavad tähtajad nii detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestusele, selle tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamisele kui järelevalve korras antava seisukoha esitamisele, kohtumenetluseks kulub aga reeglina mitmeid kuid. Seega võib arvata, et tuvastamisnõude kohta tehtava kohtuotsuse jõustumise hetkeks on uuendatud planeerimismenetlus juba ammu lõppenud ja detailplaneering kehtestatud. Mingit alust menetluse jätkamiseks ei anna ka viide nõustamisega seotud kuludest tulenevale kahjule. Enne sellekohast kaebuse esitamist ei ole vaja läbida iseseisvat tuvastamismenetlust, sest kahjunõude lahendamine sisaldab muuhulgas ka kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrollimist. 6. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatust ei nähtu midagi niisugust, millest saaks järeldada, et tuvastamisnõude rahuldamine saaks soodustada kaebajate õiguste kaitset tulevikus ja menetluse jätkamine on seepärast nende õiguste kaitseks vajalik. Seega puudub halduskohtul takistus kaebuse kohtuliku menetlemise lõpetamiseks
7.
lg 6 kohaselt peab
Kaebajad on oma kulutustena esitanud üksnes kolme kaebaja poolt advokaadibüroolt vaidluse perspektiivikuse kohta küsitud hinnangu eest makstud 900 euro suuruse tasu. Vastava kliendilepingu punkti 1 kohaselt seisnes ülesanne detailplaneeringuga seotud õigusnõustamises ja advokaadid võtsid kohustuseks alustada selle täitmist pärast seda, kui klient on esitanud allkirjastatud kliendilepingu koos lisadega ja tasunud ettemaksu. Leping on kaebajate poolt allkirjastatud 14.07.2016 ehk samal päeval kui nad allkirjastasid ka oma kaebuse. Advokaat allkirjastas lepingu aga alles 18.07.2016 ning miski kohtule esitatut ei kinnita tema osalust kaebuse või hilisemate menetlusdokumentide koostamisel. Seetõttu pole see advokaat käsitletav kaebajate esindajana ning temalt saadud teenuse eest tasutud rahasumma ei ole menetluskulu, mille kandmise kohustuse saab panna vastustajale. Kuna kaebajad kohtuasjaga seotud kulude kohta mingeid muid taotlusi ja kuludokumente esitanud pole, jäävad nende kulutused hüvitamata. 8.
lg 5 p-s 4 kehtestatu kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kõigi kaebajate eest on tasutud kaebuse esitamisel 15 euro suurused riigilõivud. Seega on võimalik nende taotlus riigilõivude tagastamise osas rahuldada ning tagastada R.R.le 14.07.2016 ja 18.07.2016 maksekorralduste nr 228 ja 229 alusel tasutud kokku 60 euro suurune rahasumma. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.