3-15-1397/16

Haldusasi 3-15-1397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1397 Haldusasi T.T. kaebus Politsei - ja Piirivalveameti 05.05.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusele 4.2-1/5937-3 Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.T. Vastustaja Politsei - ja Piirivalveamet, esindaja Aare Hõbe RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta T.T. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politsei - ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri poolt on T.T.le väljastanud relvaluba nr RL766210 kehtivusega kuni 10.01.2016.a, mille alusel on tal õigus omada ja kanda jahipidamise otstarbel IŽ-58-K, kal 16, nr Д00231, vintraudset püssi Tikka-Master-595, kal 308Win, nr 976134, kombineeritud püssi IŽ-56-3, kal 28/22LR.
2. PPA 05.05.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusega 4.2-1/5937-3 tunnistati T.T.le väljastatud relvaluba relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 7 ja § 43 lg 3 p 2 alusel kehtetuks (tl 9-10). Otsuse põhjenduse kohaselt on 22.02.2015.a RelvS § 891 lg 1 alusel koostatud ja 10.03.2015.a jõustunud otsusest väärteoasjas nr 2700,15,000502 nähtuvalt T.T. hoidnud tema nimele registreeritud tulirelva auto tagaistmel padrun padrunipesas.
3. T.T. esitas 02.06.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.05.2015.a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse 4.2-1/5937-3 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 10.06.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
4. Kaebuses leitakse, et RelvS § 43 lg 3 p 2 ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. RelvS § 43 lg 3 p 2 riivab PS § 19 lg 1 sätestatud vaba jahipidamise ja jahispordi õigust ning õigust enesekaitsele. Piirang on kehtestatud eesmärgiga kaitsta kõrge tähtsusega õigushüvesid, nagu teiste isikute elu ja tervis. Niisiis tuleb hinnata nii nimetatud õigushüvede kahjustamise tõenäosust kui ka relva kasutaja isikut. Kaebajal ei jäägi midagi muud üle kui paluda kohut tunnistada RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes RelvS § 36 lg 1 p 7 PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda PPA-l arvestada kaebaja isikuga ja rikkumise sisuks olevate asjaoludega.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks kuna ta pani toime süüteo, mis oli seotud relva mittenõuetekohase kasutamisega. Relva näol on tegemist suurema ohu allikaga, mille kasutamisel tuleb rangelt jälgida kehtestatud nõudeid, vastasel juhul võivad saabuda fataalsed tagajärjed. Kaebaja väited relva ohutuse osas on paljasõnalised. Relv oleks võinud juhuslikult lahti minna ning tabada kõrvalisi isikuid aga ka kaebajat ennast. Samuti ei ole välistatud, et laetud relva oleks enda valdusesse võinud saada kõrvaline isik, kes oleks võinud sellega sooritada kuriteo või alaealine, kes ei adu selle ohtlikust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on 22.02.2015.a karistatud väärteomenetluse korras RelvS § 89¹ lg 1 alusel tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Nimetatud andmed nähtuvad 22.02.2015.a koostatud ja 10.03.2015.a jõustunud kiirmenetluse otsusest nr 2700,15,000502 (tl 56-58). Otsusest nähtuvalt hoidis kaebaja tema nimele registreeritud tulirelva auto tagaistmel padrun padrunipesas. Vastavalt RelvS § 36 lg 1 p-le 7 ja § 43 lg 3 p-le 2 tunnistab PPA relvaloa kehtetuks kui loa omaja on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Seega esines alus kaebajale väljastatud relvaloa nr RL766210 kehtetuks tunnistamiseks. 6.2 Kohus nõustub pooltega, et eeltoodud RelvS regulatsioon ei võimaldanud PPA-l kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust. Siiski on kohus seisukohal, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne ja seega õiguspärane. Esiteks on relvaloa kehtetuks tunnistamine põhimõtteliselt õige riigi reaktsioon isikute suhtes, kes kõrgendatud ohu allikaid tulirelvi ja laskemoona - lohakalt (st RelvS nõuetele mittevastavalt) hoiavad ning seeläbi üldist turvalisust ohustavad. Seadusandja võib kehtestada selliseid regulatsioone, kus menetlejal ei ole kaalutlusõigust ja relvaluba tuleb kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada (vt RKPJKo 3-4-1-1010, p 65). Teiseks on see otsus õige ka käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades. Ennast õigustav väide, et kuna relv oli relvakohvris, siis oli õnnetuse juhtumine välistatud (tl 4), näitab, et kaebaja ei ole mõistnud oma teo ohtlikkust ega relva ja laskemoona hoidmise nõuete eesmärki, milleks on muuhulgas välistada neile kõrvaliste isikute juurdepääs ja seeläbi ennetada ohtu teiste inimeste elule ja tervisele (RelvS § 45 lg 2).
7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 2