Obsah (12)

§ 162§ 657§ 206§ 5§ 392§ 442§ 232§ 238§ 438§ 444§ 658§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2016, Tallinn Tsiviilas

) § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud jätta hageja kanda. Küll aga leidis kohus, et antud juhul oleks kostja kulude väljamõistmine hagejalt hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 7993.80 eurot. Kohus leidis, et hagejale ei saa süüks panna, et hagejale tekkis mulje, et tema tervisekahjustus tekkis kostja ravi tõttu ning hageja ilma vastavate meditsiiniliste teadmisteta ei saanudki hagi esitamisel teada, et tema terviserikke põhjustajaks ei ole kostja poolt osutatud ravi, vaid diabeet. Küll aga teadis vastavat asjaolu kostja kui meditsiiniteenust osutav asutus (kostja mh tugines diabeedile juba oma esimeses vastuses hagile). Seetõttu ei vajanud kostja tegelikkuses õigusabi (veelgi vähem õigusabi ca 8000 euro ulatuses) oma positsiooni kaitsmiseks, vaid vajalik oli üksnes kohtuliku ekspertiisi teostamise taotlemine, et tuvastada kostja positsiooni õigsus/tervisekahju tekke tegelik põhjus. Kostjal ei ole muidugi keelatud kasutada õigusabi, kuid juhul, kui vastav õigusabi on asjaolusid arvestades ebavajalik, on selle hageja kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane, mistõttu jättis kohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

1. 26.04.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega tema hagi.
2. Kohus on jätnud tähelepanuta, et dokumenteerimiskohustust on suures osas rikutud. ITK Silmakliiniku tervisekaart on kirjutatud dr G poolt uudismoodustuvate veresoonte haiguse kohaseks, et oleks õigustatud Avastini ravimeetodi kasutamine. Rikutud dokumenteerimiskohustuse järgi teostatud ITK raviteenuse kvaliteetkomisjoni otsus, Terviseameti ekspertkomisjoni otsus ega eksperdiarvamus ei ole õige.
3. Maakohtu otsuse kättesaamisel selgus, et menetlusse ei ole läinud hageja 15.11.2013 Harju Maakohtule esitatud hagi parandused ja täiendused. Nii hageja kui tema esindaja esitasid maakohtule hagi parandused. Tõsise vaidluse tulemusel esindajaga pidi jääma menetletavaks hageja hagi, kuid miskipärast on menetletud esindaja poolt redigeeritud ja moonutatud hagi. Seetõttu ei saanudki maakohus asjas õiglast seisukohta kujundada.
4. Ekspertiis ei olnud asjakohane selguse saamiseks ja põhjusliku seose leidmiseks. Maakohus leidis, et põhjuslik seos tervisekahjude tekkes on diabeedil, mitte ravivigadel. Diabeedil ei ole antud asjaga mingit seost. Sarnased silmakahjustused tekivad ka paljudel täiesti tervetel inimestel. Silmas tekivad tüsistused veres leiduvate VEGF rakkude mõjul. Haigusel on kaks staadiumit – varane staadium, kus tekivad verevalumid, ja hiline staadium, kus tekivad uudismoodustuvad veresooned. Hagejal ei olnud uudismoodustuvad veresooni, vaid olemasolevad olid haprad ja purunesid. Kui oleks olnud uudismoodustuvad veresooned, oleks off-label Avastin ravimeetod ette näinud korduvaid silmasüste, kuid tehti kumbagi silma üks süst. 7
5. Eksperdi poolt arvatud ja maakohtu poolt arvestatud silmasüstlanõeltel ei ole mingit tähtsust antud asjas. Süsti teostamiseks ei kasutatud ei sama süstalt ega nõela. Enne silmasüsti segunesid kaks ravimit ravimianumasse Avastin. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest (

§ 657lõike 1 punkt 3, § 656 lõike 1 punkt 5).

Ringkonnakohus ei saa ise teha uut otsust, kuna maakohtu lahend on olulises osas põhjendamata, sh on hindamata kõik kogutud tõendid, v.a eksperdiarvamus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb jaotada uuesti ka menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetluse kulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna hageja taotleb uue otsuse tegemist ringkonnakohtus, kuid kolleegium saadab asja tagais maakohtule. 32. Asjakohane on apellandi etteheide, et maakohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse 15.11.2013 esitatud hagiavalduse täiendust (t II kd lk 2-34).

§ 206lõike 1 kohaselt on hagejal õigus oma nõuet mh suurendada, muuta hagi alust jmt.

15.11.2013 menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumist tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega pidi maakohus asja lahendamisel lähtuma nimetatud menetlusdokumendis esitatud nõuetest ja nende alusena esiletoodud asjaoludest.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus lahendas hageja järgmiseid nõudeid: 1) varalise kahju hüvitis alates 17.08.2007 igakuiselt 2346.75 eurot kuni hageja pensionieani ja põetaja kulude katteks kohtu määratud summas; 2) mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 000 000 eurot. 15.11.2013 menetlusdokumendis esitas hageja järgmised nõuded: 1) varalise kahju hüvitamiseks kokku 1 316 035 eurot ja 2) mittevaralise kahju hüvitamiseks 683 965 eurot (t II kd lk 30, 31). Täiendatud ulatuses nõuetest loobumise tahteavaldust tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kahju hüvitise arvestus sisaldub lisaks t II kd lk-l 47-48.

§ 392

lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kohtul selgitada eelmenetluses välja esmalt hageja nõuded. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Seega kui maakohtul jäi nõude täpsustamisega seoses midagi arusaamatuks, oleks tulnud hagejalt selgitusi küsida ja/või seaduses sätestatud aluste olemasolu korral keelduda 15.11.2013 menetlusdokumendi vastuvõtmisest, kuid avaldust seadusliku aluseta menetlemata jätta maakohus ei saanud. 33. Maakohus on oluliselt rikkunud

§ 442lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet.

Nimetatud sätte kohaselt peab kohus otsuses mh põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, analüüsima kõiki tõendeid ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud otsuses käsitles maakohus vaid kahte hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esiletoodud tervishoiuteenuse lepingu kostjapoolset väidetavat rikkumist, so raviviga seoses 13.03.2007 ravimi Avastin süstimisega hageja vasakusse silma ning 01.06.2007 sama ravimi ja ravimi Kenalog segu süstimisega hageja paremasse silma. Lisaks sellele tugines hageja hagi alusena ka kostjapoolsele ulatuslikule dokumenteerimiskohustuse rikkumisele (eriti tegelikkuses 01.06.2007 tehtud süsti tegemise kajastamine 8 ravidokumentides 27.06.2007) ja raviveale seoses 05.11.2007 operatsioonil veenisüsti tegemisega, mille tagajärjel tekkis hagejal närvikahjustus. Hagiavalduse täiendusest nähtub lisaks, et hageja tugines ka patsiendile teabe andmise kohustuse rikkumisele. Hageja tõi esile asjaolud selle kohta, et teda ei teavitatud enne 13.03.2007 ega 01.06.2007 süste, et ravim Avastin ei olnud väljatöötatud silmaravimiks, vaid vähiravimiks, mida oli hakatud kasutama olukorda säilitava silmaravimina. Samuti ei öeldud talle, et alates 22.01.2007 oli Eestis saanud kasutus- ja müügiloa silmaraviks väljatöötatud ravim Lucentis, mille kasutamine oleks hageja hinnangul parandanud tema nägemist paremini. Vastavad hageja väited jättis maakohus täielikult käsitlemata, kuigi tulenevalt VÕS §-dest 762, 764 ja 769 võivad nimetatud asjaolud tõendatuse korral osutuda tervishoiuteenuse osutaja poolseks lepingurikkumiseks. 34. Lisaks eeltoodule jättis maakohus otsuses täielikult käsitlemata kõik hageja esitatud mahukad tõendid ega selgitanud, miks ta neid ei arvesta. Maakohus rajas oma otsuse ainult ühele tõendile, so silmaarstist eksperdi arvamusele. Sellega rikkus maakohus

§ 232

lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Käesolevas asjas poolte vahel mistahes sellesisulised kokkulepped puuduvad. Hageja püüdis tal lasuvat tõendamiskoormust täita, tuues kohtu ette mahukad tõendid haiguslugude, tervisekaartide jmt näol, sh peale 2008.a Soome Vabariigis tehtud ravi kohta, mille tulemusena hageja väitel tema nägemine siiski paranes ja seda sõltumata asjaolust, et ta põeb diabeeti. Samuti esitas hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks (t I lk 8), mille kohta kohtupoolset seisukohavõttu tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Maakohus ei keeldunud ühegi tõendi vastuvõtmisest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vähemalt menetluse ajal pidas kohus neid asjakohasteks ja lubatavateks

§ 238lõike 1 mõttes.

Lahendi nr 3-2-1-78-06 punktis 14 leidis Riigikohus, et sarnaselt tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttega tuleb ka tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest tulenevates kahju hüvitamise kohtuasjades hinnata eksperdiarvamust nagu mistahes muud tõendit

§-s 232 sätestatut järgides ning sarnaselt muude tõenditega võib kohtul tekkida alus kahelda ka eksperdiarvamuses. 35. Maakohus on rikkunud menetlusõigust (

§ 438

lõiget 1 ja § 442 lõiget 8) ka sellega, et jättis õigusaktidena kohaldamata VÕS 41.peatüki sätted, millised reguleerivad erinormidena tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat õigussuhet tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel (§-d 758-773). Viidatud sätetes reguleerimata osas kuuluvad kohaldamisele käsunduslepingu üldsätted ja VÕS-i üldosa normid. Maakohus jättis pooltevahelist õigussuhet reguleerivad erinormid otsuses käsitlemata. 36. Lisaks eelnevale on kolleegium seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme otsuse vormistamisel ka selles, et kohaldas

§ 444

lõiget 1 ja jättis otsusest välja nii hageja nõuete kirjelduse kui asjaolud, millel see tugineb, samuti kostja vastuväited. Tegemist on samuti olulise menetlusõiguse rikkumisega ja

§ 444

lõike 1 kohaldamisega vastuolus § 442 lõikega 7, milline nõuab mh poolte väidete ja tõendite kajastamist kohtuotsuses. Vaidlustatud lahendist nähtuval kujul

§ 444lõike 1 kohaldamine muudab § 442 lõike 7 sisutühjaks.

Riigikohus selgitas asjas nr 3-21-9-16 (punktis 46), et

§ 444

lõiget 1 tuleb tõlgendada kitsendavalt ja põhiseaduskonformselt ning vastuolusid vältivalt selliselt, et see säte kohaldub vaid sama paragrahvi

1. ja
2. lõikes nimetatud juhtudel, st kui tegu on tagaseljaotsusega või 9 õigeksvõtul põhineva otsusega või otsus tehakse lihtmenetluse asjas või menetlusosalised on kirjeldava osa otsusest väljajätmisega nõustunud. Käesolevas asjas ühegagi nimetatud alternatiividest tegemist ei ole. Suure hinnaga ja õiguslikult keerukates asjades tuleb kohtul iseäranis hoiduda liigsest lihtsustamisest. Kirjeldava osa ärajätmine raskendab otsuse mõistmist, mh seda, mis nõuet ja milliste asjaolude alusel üldse lahendati. Samuti võimaldab korralikult koostatud kirjeldav osa otsust paremini põhjendada, vältida oluliste küsimuste tähelepanu alt väljajäämist ja aitab seega maakohtu enda jaoks kaasa asja õigele lahendamisele.
3. Kuna

§ 658

lõike 2 kohaselt on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ainult ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, siis ei võta kolleegium käesolevas asjas seisukohta maakohtu poolt tühistatavas otsuses eksperdiarvamusele antud hinnangu kohta ega selle alusel tuvastatud põhjusliku seose puudumise kohta hageja nägemise languse ja ravimi Avastin süstimise (sh väidetava Kenalogi segu süstimise) vahel. Maakohtul tuleb eksperdiarvamust hinnata kogumis muude tõenditega ja kujundada sellest tulenevalt seisukohad kostja vastutuse eelduste esinemise või mitteesinemise kohta. Uus otsus tuleb vormistada

-i

1. peatüki
2. jao sätteid silmas pidades. Maakohtul on kohustus viia asjas läbi ka täiendav eelmenetlus, mh selgitamaks üheselt välja, milliste tõenditega millist enda poolt esiletoodud elulist asjaolu soovib hageja tõendada. 38.

§ 173

lõike 3 teise lause alusel jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemusest. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/