EK ei ole KTS § 24 kohane isik. Seega ei saa ka ametialase elektronposti aadressina kasutada väljamõeldud ja eksitavat elektronposti aadressi XXX ning saata sellelt ametidokumente. Kohtutäitur võib saata dokumendid vabalt valitud viisil kuid seda siiski mõistlikul viisil TMS, KTS ja
kohaselt. Avaldaja on seisukohal et ametitegevus peab toimuma vastavalt seadusele. Juhul kui ametitegevus seadusele ei vasta on tegevus tühine ehk antud juhul ei oma EK poolt saadetud arestimise teade õigusjõudu. Kohtumääruse resolutsioonis on juttu kohtuotsusest. Avaldaja on seisukohal et käesolevas asjas kohtuotsus puudub. 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Nii kohtutäitur kui ka sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjendused 5
) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Kohtutäituri otsuse vaidlustamine puudutab ka sissenõudja õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt on maakohus õigesti sissenõudja kaasanud ning temalt seisukohta küsinud. Kaasamine puudutatud isikuna annab sissenõudjale õiguse ka kohtulahendi peale kaebust esitada. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et arestimise teade ei oma õigusjõudu, kuna see on saadetud kohtutäituri büroo töötaja e-posti aadressilt.
, TMS ega kohtutäituri seadus ei näe ette, et dokumendid peavad olema saadetud kohtutäituri e-posti aadressilt. Käesoleval juhul on õiguspärane, kui kohtutäituri poolt allkirjastatud dokumendi edastab kohtutäituri büroo töötaja. Sellele on ka e-kirja signatuuris viidatud. Võlgnik ei ole ka tuginenud sellele, et talle saadetud 07.01.2016.a dokument oleks kohtutäituri poolt allkirjastamata. Kohtutäitur on kohtule esitanud allkirjastatud dokumendi (tl 36). Harju Maakohtu 30.03.2016.a määruse resolutsiooni punkti 6 sõnastusest on arusaadav ja mõistetav, et selle all on mõeldud, et viivis mõistetakse välja nimetatud 30.03.2016.a kohtulahendi jõustumisest ning seega see pole alus lahendi tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6
lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. 13.
lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja sissenõudja, kes palus, et talle hüvitataks 330 eurot lepingulise esindaja kulude eest (3 tundi õigusabi tunnihinnaga 110 eurot). Käibemaksu hüvitamist ei ole sissenõudja taotlenud. Nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 2 tundi vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks ja 1 tund vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada 1 tund vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse sisu ja mahtu. Määruskaebuses on avaldaja pooles ulatuses kopeerinud maakohtu seisukohti ning ülejäänud osas jäi avaldaja enamuses samadele seisukohtadele, millele ta tugines ka esimeses astmes. Seisukoha koostamiseks ei saanud sissenõudjal kuluda üle poole tunni, arvestades seda, et seisukoht on kopeeritud peaaegu täies ulatuses sissenõudja poolt käesolevas tsiviilasjas 11.03.2016.a esitatud vastusest. Täiendavad laused ja vormistus võis maksimaalselt aega võtta pool tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu lepingulisele esindajale määruskaebemenetluses kokku 1,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud tunnihind mitteadvokaadist juristil, arvestades käesoleva vaidluse vähest keerukust, ei saa olla kõrgem kui 100 eurot. Seega mõistab kohus avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 150 eurot. Samuti on põhjendatud mõista avaldajalt välja
Avaldaja vastuväitele on ringkonnakohus juba eelnevalt vastanud, leides et sissenõudja on õigesti kaasatud puudutatud isikuna. 14.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ei ületa ei välja mõistetud ega välja mõistmata jäetud summa 200 eurot, seega ei saa nimetatud osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.