Obsah (4)

§ 384§ 238§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7002 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 20. septembri 2016 otsusega tunnistati Janno King süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti J. Kingile 8 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati J. Kingile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.09.

1. a otsusega 1-14-7598 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 päeva vangistust, võrra ning mõisteti J. Kingile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 3 päeva vangistust. J. Kingile mõistetud liitkaristuse algust arvestati alates maakohtu otsuse kuulutamisest, s.o alates 20.09.2016.a. 1 J. Kingile oli esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 06.07.2016 kella 22.32 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa-Jõgeva maantee
2. kilomeetril, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Mercedes Benz Vito, reg nr XXX , olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,10 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega J. King pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja L. Nirgi, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista J. Kingile kergem karistus. Apellatsioonis leitakse, et maakohus pole nõustunud kaitsja väitega vastutust kergendava asjaolu olemasolust KarS § 57 lg 2 järgi ning käesoleval juhul vajadust karistuse kohaldamisel arvestada paljude ülalpeetavate laste ja kodulaenu kohustustega. Teatud määral oli tingitud süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjust. Kahe vastutust kergendava asjaolu esinemist tuleks arvestada erandliku asjaoluna ja süüdistatavat edasisest vangistusest säästa. J. King avaldas soovi kanda karistus üldkasuliku tööna. Takistusi selleks polnud, kuna eelmine karistus oli peaaegu kantud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et J. Kingi kaitsja apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud mitmesugused asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse kergendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks. Mingeid materiaalõiguse, samuti kriminaalmenetlusnormide rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud, mida apellatsioonis väidetakse. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni

§ 326

tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09).

1. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud põhjalikult ja igati motiveeritult, miks käesoleval hetkel tuleb 2 süüdistatavale mõista just selline karistus. Kaitsja poolt apellatsioonis väljatoodud asjaolud ja paiguti mitteasjakohased kaitseväited ei anna alust maakohtuga mittenõustumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Süüdistatava süü on olnud maakohtu hinnangul suur, mida iseloomustab ka asjaolu, et J. King peeti kinni teel Tallinnast Jõgevamaale, Põltsamaa-Jõgeva mnt 7-l km-l, mis tähendab, et ta oli läbinud ca 135 km elava liiklusega maanteel ja kellaajal (kui isik kõrvaldati juhtimiselt kell 22.15, pidi ta sõitu Tallinnast alustama vähemalt kell 20.45), kus liiklus maanteel on pigem suur. Kui uskuda, et J. King hakkas alkoholi tarvitama alles Tallinnast Põltsamaa poole sõitu alustades, suurenes tema joove sõidu ajal küll järk-järgult (saavutades tuvastatud suuruse alles kinnipidamise ajaks), kuid igasuguses joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on igal juhul keelatud. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et J. Kingil puudus üldse õigus mootorsõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele asus ta rooli. Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav J. Kingi selgitus, justkui poleks tal olnud muid võimalusi liikumiseks Eestis asuvasse elukohta - on üldteada, et Tallinnast on võimalik suunduda Jõgevamaale nii bussi kui rongiga.
2. Ilmselgelt on maakohus juba arvestanud kaitsja apellatsioonis rõhutatud süüdistatava perekondlikku olukorda, märkides, et kohus arvestab karistuse mõistmisel ka süüdistatava perekondlikku ja majanduslikku olukorda ja ei jäta tähelepanuta, et J. Kingil on kolm alaealist last ning mitmeid rahalisi kohustusi, mis on jäänud endise elukaaslase kanda. Samuti on maakohus kergendava asjaoluna arvestanud süüdistatava kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, samuti arvestanud ka seda, et kuritegu võis olla pandud toime raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 tähenduses – J. Kingi ütlustest nähtuvalt läks ta oma elukaaslasega tülli ning sellest tulenevalt oli suur mure edasise elukorralduse pärast, mistõttu otsustas ta alkoholi tarvitada ja sõidukit juhtida, mõtlemata tagajärgedele.
3. Tähelepanuta ei saa jätta, et maakohus uuris asja materjalidest tulenevalt, et J. Kingi on karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Viimane karistus mõisteti Harju Maakohtu 12.09.
4. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7598, millega ta tunnistati süüdi analoogses kuriteos, KarS § 424 järgi. Teda karistati vangistusega, mida KarS § 74 alusel tingimuslikult ei pööratud täitmisele. J. King asus süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma, mistõttu Tartu Maakohtu 06.01.
5. a määrusega pöörati karistus täitmisele.
6. Apellatsioonis on leitud, et J. King on avaldanud soovi kanda karistus üldkasuliku tööna, kuid maakohus on seda asjaolu juba kaalunud ja leidnud õigustatult, et ei pea seda põhjendatuks. Nimelt J. King on oma varasema käitumisega selgelt väljendanud, et karistus, mis ei ole seotud reaalselt vabaduse piiramisega, ei ole tema mõjutamiseks piisav – ta ei asunud täitma kohtu seatud kontrollnõudeid ja kohustusi ega allunud käitumiskontrollile ning jätkas järjekindlalt analoogsete rikkumiste toimepanemist. Karistus peab isikut mõjutama, mistõttu ei ole kohtu arvates enam põhjendatud J. Kingile karistuseks mõistetava vangistuse asendamine kergema karistusega.
7. Apellatsioonis märgitud suulise istungi taotluse osas märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RKKKm nr 3-1-1-55-07, p 8.3; 3-1-1-120-09, p 7).
8. Ringkonnakohus leiab, et alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine, on asjaolud, mille puhul üksnes tingimusliku karistuse kohaldamine käesoleval ajal ja käesoleva süüdistatava teo tehiolude ning süü suuruse juures kõne alla ei tule. Selline käitumine ei saa 3 olla ühiskonnas kindlasti aktsepteeritav, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga reaalse karistuse ärakandmise vajalikkusega. Asja materjalide põhjal saab ainult nõustuda seisukohaga, et J. Kingi puhul ei ole alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimine ühekordne, juhuslik tegevus. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis korduvalt rõhutatud väide, et mõistetud karistus ei vasta süüdistatava isikule on asja materjalidest tulenevalt asjakohatu ja seega apellatsioon jääb edutuks.
9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Tasu koosneb apellatsiooni koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsiooni mahtu on põhjendatud kaitsjatasu taotlus rahuldada.

§ 175lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb J.

Kingil hüvitada L. Nirgi kaitsjatasu 48 eurot. 12. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav J.

Kingi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau