1-15-2866/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2866 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus, millega jäeti rahuldamata Allan Alitsa (ik 38008142762) taotlus kohtuotsusega mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks Süüdimõistetu Allan Alits, määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 13.05.2015 otsusega mõisteti Allan Alitsale KarS § 121, § 141 lg 1 p-de 1, 6, § 175 lg 11 ja § 179 lg 11 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.08.2009 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 13.12.2010 määruse alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Alitsale 6 aastat vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 25.10.
6. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 järgi mõistis kohus A. Alitsalt menetluskuluna välja sundraha 975 eurot, määratud kaitsjale väljamakstud tasu 576 eurot ja ekspertiisitasu 1901,70 eurot maksetähtajaga 29.06.
7. Kohtuotsus jõustus Ringkonnakohtu määrusega 18.07.
9. 18.09.2016 esitas A. Alits taotluse, milles soovib KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel menetluskulude sissenõudmisest loobumist, kuna see võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. A. Alitsal tuvastati pärast kohtuotsuse jõustumist püsiv töövõimetus 80 % ulatuses ning keskmine puue. Seetõttu on avaldajal pärast vabanemist suure tõenäosusega väga raske töökohta leida, et võlgnevusi tasuda. Samuti on avaldajal raske vanglas nii tööd leida kui ka seda hoida. Lisaks pole vanglal üleüldse võimalik avaldajale pakkuda niivõrd tasuva sissetulekuga tööd, mis võimaldaks tal menetluskulude tasumist.
10. Tartu Maakohtu 14.10.2016 määrusega jäeti A. Alitsa taotlus kohtuotsusega mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks rahuldamata. Tartu Vangla 06.10.2016 vastusest maakohtu järelepärimisele nähtub, et A. Alits osaleb kinnipeetavate tööhõives alates 01.02.2016 ning on saanud töötamise eest töötasu. Samuti nähtub A. Alitsa vabakasutuskonto väljavõttest, et tema arvele on laekunud 800,96 eurot perioodil 10.02.2016 – 30.09.2016, mida ta on kasutanud vangla kauplusest sisseostude tegemiseks ning teenuste eest maksmiseks. Maakohus on seisukohal, et A. Alitsa taotlus on põhjendamata. A. Alitsal lasub kohustus tõendada neid erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude sissenõudmisest vabastamist. Asjaolu, et A. Alits kannab vanglakaristust ning tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, samuti asjaolu, et temale on määratud töövõimetus ja puue, ei tähenda, et kulude sissenõudmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Isikule on määratud töövõimetus ja puue, kuid seda kestusega 30.11.2015 – 30.11.
11. Maakohtule esitatud avaldatust ei nähtu asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjendatud ja seadusliku aluse taotluse rahuldamiseks. Kinnipeetav A. Alits viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas ja on riigi ülalpidamisel ning kohtu poolt väljamõistetud rahaliste nõuetest vabastamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja – Eesti Vabariigi huve arvestav. Esitatud määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Alits, kes soovib maakohtu määruse tühistamist ja menetluskulude sissenõudmisest loobumist, kuna see võib ohustada tema resotsialiseerumist. Kinnipeetav leiab, alates 05.09.2016 puudub tal Tartu Vanglas arvestatava sissetulekuga töökoht. Kaebaja töövõimetus ja puue võivad küll lõppeda, kuid see ei tähenda veel seda, et kaebajal ei oleks enam töövõimetust ja puuet. Asjaolu, et vangistuses viibides ei saa pikendada määratud töövõimekaotust ja puuet, ei sõltu mitte kaebajast, vaid riigi poolt kehtestatud seadustest ja määrustest. Kaebajal puuduvad väljaspool kinnipidamiskohta inimesed, kes teda nii vangistuses viibides kui ka pärast seda toetaksid. Kaebaja leiab, et tema võlgnevustest vabastamine resotsialiseerumise huvides on Eesti Vabariigi huve arvestav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 418 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi lasub A. Alitsal kohustus esile tuua ja tõendada neid asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude sissenõudmisest loobumist, kuna see võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Süüdimõistetu taotleb menetluskulude sissenõudmisest loobumist, kuna tal on töövõimekaotus ja puue ning tal ei ole võimalik vangistuses viibides tööhõives osaleda.
14. Asjaolu, et süüdimõistetule ei ole käesoleva hetke seisuga kinnipidamiskohas töökohta võimaldatud, ei välista võimalust, et talle võidakse tulevikus võimaldada karistuse kandmise ajal tööhõives osalemist. Kohtupraktikas on märgitud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-105-12, p 7). Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et A. Alitsale määratud töövõimekaotus ja puue ei ole sedavõrd mõjuvateks põhjusteks, mis ilmtingimata tingiksid menetluskulude sissenõudmisest loobumise, kuna kriminaalasja materjalidest on näha, et 2 2 määratud töövõimetukaotus ei ole senini takistanud A. Alitsal kinnipidamiskohas töötamist ning sellest saab järeldada, et töövõimekaotus ei ole ka tulevikus takistuseks, kui A. Alitsal tekib võimalus kinnipidamiskohas tööd saada.
15. Tutvudes kohtuinfosüsteemis A. Alitsalt välja mõistetud menetluskuludega nähtub, et temalt kohtuotsuse alusel väljamõistetud menetluskulud summas 3452,70 eurot on täies ulatuses tasumata. Sellest saab järeldada, et A. Alits ei ole üritanud mingiski ulatuses temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda ning riigi ees oma kohustusi täita. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et A. Alitsa näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes on teadlik, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, mille tasumiskohustus lasub süüdimõistetul. Seega on alusetu A. Alitsa väide, et tema vabastamine menetluskulude tasumisest resotsialiseerumise väljavaateid arvestades oleks Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna süüdimõistetu ei ole perioodil 10.02.2016 – 30.09.2016, mil tema vabakasutuskontole laekus 800,96 eurot, teinud ühtegi osamakset vaidluse all olevate menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Alits ei ole üritanud enda kohustusi riigi ees täita ega ole toonud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tema näol on tegemist isikuga, kelle suhtes oleks põhjendatud loobuda menetluskulude sissenõudmisest, siis tuleb jätta maakohtu määrus muutmata.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu 14.10.2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3