4-16-6260/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-6260 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Haak (isikukood 36405016516), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri 2016 määrus muutmata. Aleksei Haagi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ning asendati väärteoasjas nr 2302,14,005512 Aleksei Haagile määratud rahatrahv 210 trahviühikut, s.o 840 eurot, 21 päeva arestiga. A. Haagil puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. A. Haak kinnitas kohtuistungil, et tal on trahv tasumata, sest tal puuduvad rahalised vahendid. Maakohus märkis, et esitatud taotlus on seaduslik ning kuulub rahuldamisele, kuna A. Haagil puuduvad rahalised vahendid ning vara, millele sissenõuet pöörata.
7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Haak, kes leiab, et on juba väärteo eest aresti kandnud ning palub alternatiivselt maakohtu määruse tühistada ja asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Kaebaja toob välja, et
8. aasta novembris asendati arestiga juba
9. aasta trahvid kolmes väärteoasjas, mille eest määrati 8 päeva aresti. Üldkasuliku töö kohaldamise võimalusest ei olnud ta teadlik, mistõttu ei osanud A. Haak seda ka kohtult taotleda. Üldkasulik töö oleks tõhusam karistus, mis distsiplineerib A. Haaki ja raamistab teda rohkem peale vanglast vabanemist kui arest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, leiab, et Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega A. Haagi rahatrahvi asendamine arestiga on põhjendatud ning lahendi tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samuti ei ole põhjendatud asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus A. Haagi määruskaebuse üksnes väärteoasjas 4-16-6260 10.11.2016 koostatud määruse osas, mis puudutab PPA 06.05.2014 otsust (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2302,14,005512).
11. VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et A. Haak ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja on seetõttu esitanud taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga.
12. Määruskaebuses märgib kaebaja esmalt, et kuigi tema mälu on nõrgenenud, siis
13. aasta väärteoasjas mõistetud rahatrahvid asendati arestiga juba 2014 novembris, mille eest määrati 8 päeva aresti, mille A. Haak on juba ära kandnud. Ringkonnakohus kontrollis A. Haagi poolt esitatud väidet, kuid kohtute infosüsteemi andmetel ei ole võimalik tuvastada, et A. Haagi suhtes oleks toimunud menetlusi, mis käsitleksid asenduskaristuse kohaldamist. Samuti ei ole võimalik rääkida mõistetud rahatrahvide asendamisest arestiga juba novembris 2014, sest täitemenetluse toimik on avatud A. Haagi suhtes alles 15.10.
14. Täitemenetluse registri kohaselt on kohtutäitur läbi viinud A. Haagi suhtes enamus täitemenetluse toiminguid
15. aasta detsembris, mis jätkusid ka
16. aasta jooksul. Seega on kohtutäitur üritanud tagada sissenõudja poolt taotletut, kuid 11.12.2015 on teatanud kohtutäitur täitmise võimatusest. Kuna täitemenetlus on jätkunud ka
17. aastal, siis ei ole võimalik rääkida, et PPA poolt väärteoasjas mõistetud rahatrahv on juba asendatud arestiga. Harju Maakohtu 28.11.2014 otsusega väärteoasjas 4-14-9026 karistati A. Haaki tõesti LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, 8 päeva arestiga, mis tuli A. Haagil ära kanda Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 27.11.2014 kell 02.
18. Nimetatud aresti kandmine ei ole seotud väärteoasjas nr 4-16-6260 mõistetava arestiga. A. Haagi väited aresti ärakandmise osas jäävad edutuks.
19. Lisaks toob kaebaja välja, et maakohus ei pakkunud talle võimalust asendada arest üldkasuliku tööga. Selles osas tuleb nõustuda A. Haagiga, sest sellise võimaluse väljapakkumine ei tulene ei maakohtu istungi protokollist ega ka 10.11.2016 määrusest. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. A. Haak leiab, et üldkasulik töö distsiplineerib ja raamistab teda vanglast vabanemisel kindlasti rohkem kui arest. Arvestades asja materjale, samuti, et kaebuse esitaja ei ole tasunud rahatrahvi, ta kannab praegusel ajahetkel vangistust, siis peale vangistuse ärakandmist leebema karistuse kui aresti kohaldamine ei täida karistuse eesmärki.
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A. Haagi määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik