KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-16-4289 (2440,16,003
§ 91
lg 2 p 3 alusel alates 05.05.2016 kellast 23.25 kuni põhjuse äralangemiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest tuleneb, et 24.04.2016 kasutati indikaatorvahendit Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, XXX ning indikaatorvahendi näit – 0,16mg/l; mõõtevahendi taatlustunnistust, mille kohaselt mõõtevahend on taadeldud 06.11.2015; 24.04.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mille kohaselt J. Mägi
§ 91
lg 2 p 3 alusel alates 24.04.2016 kellast 22.27 kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; 22.02.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mille kohaselt J. Mägi
§ 91
lg 2 p 3 alusel alates 22.02.2013 kellast 00.25 kuni põhjuse äralangemiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; maanteeameti vastust, mille kohaselt J. Mägi ei oma juhtimisõigust ja talle ei ole väljastatud juhiluba. Sõiduki Hyndai Sonata reg.nr XXX eelmine tehnoülevaatuse kontroll kehtis kuni 03.
- Uus kontroll on tehtud 25.04.2016 kell 17.55 kehtivusega 03.
- Lisaks uuris maakohus tõendina ka teatist karistusandmete kohta, kust tuleneb, et J. Mägi on 4 korda kriminaalkorras karistatud ning 15 korda väärteokorras karistatud. 2.
- Maakohus luges menetlusaluse isiku ütlused ning teised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugines maakohus uuritud tõenditele. Maakohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollides kirjeldatud teod LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi on aset leidnud, teod pani toime J. Mägi ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Maakohtul puudus alus kahelda menetlusaluse isiku ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. J. Mägi tunnistas ennast süüdi, kahetses toimepandut ning andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas teiste tõenditega. J. Mägi ütlustega on tõendatud, et tal puudus juhtimisõigus ning ta juhtis mootorsõidukit 24.04.2016 ja 05.05.2016, samuti 24.04.2016 sõidukil puudus tehnoülevaatus. 24.04.2016 ja 05.05.2016 otsustega juhtimiselt kõrvaldamise kohta on kinnitatud sõiduki juhtimise faktid. 22.02.2013 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõestatud, et enne 24.04.2016 ja 05.05.2016 oli J. Mägi juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti vastusega on tõendatud, et sõidukil Hyndai Sonata reg.nr XXX 24.04.2016 puudus tehnoülevaatus ning J. Mäel ei olnud juhtimisõigust. Seega kohtulikul arutamisel leidis kinnitust, et J. Mägi pani toime talle inkrimineeritud väärteod. Maakohtu hinnangul avaldatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja mõõtevahendi taatlustunnistus ei oma tõenduslikku tähtsust antud väärteoasjas. Maakohus asus seisukohale, et J. Mägi pani toime väärteod otsese tahtlusega. J. Mägi oli kõikidest rikkumiste asjaoludest teadlik. Ta teadis, et tal puudus juhtimisõigus ja sõidukil puudus tehnoülevaatus, ning vaatamata sellele istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima, seega menetlusalune isik tahtlikult eiras LS-i sätteid. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2.
- Karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et J. Mägi pani 24.04.2016 ja 05.05.2016 toime 2 tegu, mis vastavad ühele väärteokoosseisule LS § 201 lg 2 järgi, seega kahe teole antakse üks kvalifikatsioon ja karistus. Samuti 24.04.2016 pani J. Mägi toime 2 väärtegu ühe teoga, seega tuleb talle mõista ka üks karistus KarS § 63 lg 1 alusel. Maakohus arvestas, et süüdlane pani toime 3 liiklusalast rikkumist otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks – süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on J. Mäel juba kogemus olemas. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust, 15 kehtivat väärteokaristust, nendest on 11 LS järgi. J. Mäele on karistusena määratud nii rahatrahvid kui ka arest. Kõik määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. 22.02.2013 Harju Maakohtu kohtuotsusega LS § 201 lg 2 järgi mõistetud 12 päevane arest ei mõjutanud isikut ja ta pani taas toime samalaadse väärteo. Maakohtu hinnangul on J. Mäe süü rohkem kui keskmine. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistust – arest – sanktsiooni keskmise ja maksimaalse määra vahel. J. Mägi oli väärteoasja raames kinnipeetud ajavahemikul 05.05.2016 kellast 23.24 kuni 07.05.2015 kellani 23.14, seega KarS § 68 lg 2 alusel tuleb kinnipidamine (2 päeva) arvata karistusaja hulka. Kuna J. Mägi viibis asja arutamise ajal vahi all kriminaalasja 1-16-5356
(16259000438)raames, loeti karistuse alguseks vahi alt vabastamise kuupäev. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON
- Viru Maakohtu 10.08.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik, kes ei ole rahul mõistetud arestiga ning palub asi uuesti üle vaadata aresti küsimuses. J. Mägi on süüdimõistmisega nõus, kuid palub pikendada aresti kandmise algust ja lükata selle kandmist edasi. Menetlusalusel isikul on olemas töökoht ning ta ei soovi seda kaotada. Lisaks ei ole ta 3 kuud kodus olnud ja peret näinud. J. Mägi sooviks kanda karistust puhkepäevadel, siis säiliks talle töökoht. Septembris töötab ta metsas ja lubab edaspidi mitte vigu teha. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
- Menetlusaluse isiku apellatsioonile esitas vastuväited kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja A. Reškina, kes on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on igati tõendatud, isik on antud väärteo toime pannud ning maakohtu poolt määratud karistus on proportsioonis isiku süüga ning vastab toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. J. Mägi esitatud õiendist ei nähu, et see oleks osapoolte vahel tähtajaliselt siduv ega pole ka kohustisega hõlmatud. Ei nähtu, millal J. Mägi tööd alustab ning milline on töögraafik. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusalune isik tõendanud mõjuvate põhjuste olemasolu aresti kandmise edasilükkamiseks ning karistuse kandmiseks osade kaupa. Ka isiku väide laste olemasolu kohta on kohtuvälise menetleja hinnangul paljasõnaline. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
- Vaidlust ei ole J. Mägi süüdimõistmises ega mõistetud karistuse suuruses, vaid menetlusalune isik soovib aresti kandmise edasilükkamist ning aresti kandmise võimaldamist nädalavahetuseti. Kuna väärtegude toimepanemist sisuliselt vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus keskendub üksnes aresti kandmise korralduslikule küljele. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-is ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Karistuse ositi kandmine eeldab mõjuva põhjuse olemasolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Mägi ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt peaks edasi lükkama tema aresti kandmise aja algust ning andma võimaluse kanda aresti ositi puhkepäevadel. Esitatud väited ei ole millegagi veenvalt tõendatud. Ka ei selgu apellatsiooniga koos esitatud õiendist, millisele tööle J. Mägi asub või millal ja milline on tema tööaeg. J. Mägi väited töötamise ja selle aja kohta on väheveenvad ja paljasõnalised. Soov olla koos perega ei too endaga kaasa aresti ositi määramist ega kandmise edasilükkamist, kuna vastasel juhul tuleks seda pidada peaaegu et alati mõjuvaks põhjuseks aresti kandmiseks ositi.
- Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/