KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-14209 Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Kohtuasi MK avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale ning suhtluskorra määramiseks ÜK vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning vastuavaldajale lapse eluja viibimiskoha osas ainuotsustusõiguse andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- juuli
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ÜK määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja MK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht Puudutatud isik I ÜK (isikukood XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Puudutatud isik II M-LK (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Eestkosteasutused Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) Paide linn (Paide Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Jätta Pärnu Maakohtu
- juuli
- a määrus muutmata. 1
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud jätta nende endi kanda, puudutatud isiku II menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
- MK (avaldaja; ema) esitas Pärnu Maakohtule avalduse M-LK (puudutatud isik II; laps) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale ning suhtluskorra määramiseks. ÜK (puudutatud isik I; isa) esitas Pärnu Maakohtule avalduse M-LK suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning isale lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuotsustusõiguse andmiseks.
- Avaldaja ja puudutatud isiku I kooselu lõppes
- a. Avaldaja toob põhjusena välja lapse isa poolse vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamise.
- a kevadest kuni
- a sügiseni elas laps ema juures.
- a sügisest kuni
- a kevadeni elas laps isa juures.
- a augustis kolis avaldaja Paidesse ja septembrist läks tütar Paides lasteaeda. Isa juures olles hoolitseb lapse eest isa elukaaslane PV, mitte lapse isa ise.
- Puudutatud isiku I hinnangul puudub ainuhooldusõiguse lapse emale määramiseks alus, kuna avaldajal puudub lapse kasvatamiseks vajalik vaimne ja majanduslik valmisolek, lapse jaoks ei ole ema elukohas elamine turvaline, avaldaja ei tule toime temaga koose elavate laste eest hoolitsemisega ning avaldaja ei ole seni oma lapsele piisavalt tähelepanu pööranud ega tema eest hoolitsenud.
- Lapse esindaja nõustub ema avaldusega osaliselt ja toetab ühise hooldusõiguse lõpetamist osas, mis puudutab lapse viibimiskoha määramist. Lapse elu- ja viibimiskohaks tuleks määrata avaldaja elukoht. Muus osas teostavad vanemad lapse hooldusõigust ühiselt. Isa vastuavaldus lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse määramiseks tuleb jätta rahuldamata.
- Paide Linnavalitsuse hinnangul on oluline, et mõlema vanema side oma alaealise tütrega jätkuks ja vanemad ei seaks takistusi lapsega suhtlemisel ja kohtumisel. Lastekaitse vanemspetsialist on seisukohal, et vajalik on lapse huvidest lähtuvalt koostada suhtluskord, mis võimaldaks teostada vanematel lapse suhtes ühist hooldusõigust.
- Märjamaa Vallavalitsus toetab ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid osas, mis puudutab lapse elukoha määramist. Lapse elu- ja viibimiskohaks tuleks määrata ema elukoht. Hooldusõigus lapse igapäevaasjade ajamisel tuleks määrata emale. Muud küsimused, mis puudutavad tervist, haridust, huviharidust peaksid vanemad otsustama ja teostama ühiselt. Märjamaa Vallavalitsus ei toeta puudutatud isiku I vastuavaldust lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse määramiseks isale. 2 Maakohtu määrus
- Pärnu Maakohus lõpetas
- juuli
- a määrusega avaldaja ja puudutatud isiku I ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise suhtes ning andis lapse viibimiskoha määramise suhtes otsustusõigus üle avaldajale. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse tervise- ja haridusküsimuste määramise suhtes ja vastuavaldaja avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise suhtes. Maakohus määras kindlaks suhtluskorra. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja lapse õigusabikulud riigi kanda.
- Maakohus tuvastas, et
- a alguses elas laps avaldaja juures, samuti
- a kevadel. Maakohus luges tõeseks avaldaja seletuse, mille kohaselt avaldaja elas lapse isast eraldi, kuid laps oli põhiliselt siiski avaldajaga kuni
- a sügiseni ning isaga
- a sügisest kuni
- a kevadeni.
- Maakohtu hinnangul tuli määrata lapse elukohaks ema elukoht, kuna selline elumuutus tagab lapsele suurema vaimse rahulolu ja oleks lapsele parim lahendus. Lapse huvides on eelkõige stabiilne ja turvaline elukorraldus. Avaldaja tegevus lapse eest hoolitsemisel on läbipaistev ja veenev. Lapse ema on koostööaldis ning vaatamata vahepealsetele tõrgetele, toimub lapse kasvatamine ja ülalpidamine järjepidevalt, tugiteenuste toel. Igapäevaste asjatoimetustega, sh lapse arsti juurde viimistega, on peamiselt tegelenud lapse ema. Alates
- a augustikuust on last ülal pidanud avaldaja. Probleemide tekkimisel teeb ema koostööd elukohajärgse kohaliku omavalitsusega ning osaleb regulaarselt pereliikmeid ja igapäevast elukorraldust toetavates tegevustes. Kuigi maakohus nõustus Märjamaa Vallavalitsuse arvamusega, et ka puudutatud isik I on saanud lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama, leidis maakohus siiski, et isal ei ole lapsele pakkuda stabiilset elukorraldust ega turvalist elukeskkonda. Kohus leidis, et puudutatud isik I pingestab kodust õhkkonda sellega, et ta ei kohtle lapsi võrdselt. Lapsed tunnetavad seda ning see kahjustab lastevahelist läbisaamist.
- Laps kinnitas ärakuulamistel, et soovib olla koos mõlema vanemaga.
- novembril
- a kuulas kohus lapse ära ema juures, kus laps avaldas, et soovib elada ema juures.
- veebruaril
- a kuulas kohus lapse ära isa juures, kus laps mainis, et soovib elada Märjamaal, kus on tema kodu.
- Maakohus nõustus avaldaja seisukohaga, et ainuüksi lapse vanusest tulenevalt on lapsel tugevam emotsionaalne suhe avaldajaga. On üldteada, et väikelapse ja ema vahel on oluline kiindumussuhe ja selle katkemine võib kaasa tuua (ja juba ongi toonud) lapse üldises arengus tõsiseid tagasilööke, mida hiljem on väga keeruline taastada. Avaldajal on kõik tingimused lapse eest hoolitsemiseks ja tema kasvatamiseks. Avaldaja suudab tagada lapsele põhivajaduste rahuldamise, heaolu ja arenemisvõimaluse. Kohus ei jaga puudutatud isiku I seisukohta, et see on iganenud arusaam, et (väike)lapsed peaksid olema ema juures.
- Maakohus kinnitas suhtluskorra tingimustel, milles vanemad jõudsid kokkuleppele kohtuistungil. Määruskaebus
- Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse, kuna see on tehtud nii lapse kui isa kahjuks. Laps avaldas, et soovib elada isaga ja käia isa juures olevas lasteaias, kus ta on käinud
- a august kuni
- a sügis. Isa juures on tal sõbrad, kellega tal on pikaajaline usaldus ja sõprus ning südames olevad looduslikud paigad. 3 Asja edasine menetlus
- Avaldaja, puudutatud isiku II esindaja ja eestkosteasutused palusid jätta puudutatud isiku I määruskaebuse rahuldamata.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 järgi vajalikuks maakohtu määruse arutluskäiku korrata.
- Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et vanema õiguste määramisel ja lapsega suhtlemise korra üle otsustamisel tuleb kohtul teha väärtusotsustusel põhinev kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse teostamise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määruskaebuse väited praegusel juhul järeldada, et maakohus väljus määrust tehes kaalutlusotsuse piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt vaidlusalust liiki perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja muudest materjalidest. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud õigesti arvesse ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja arvamusi.
- Nõustuda ei saa määruskaebuse seisukohaga, et maakohtu määrus on ebaõige, kuna laps avaldas soovi elada koos isaga. Määrusest nähtuvalt kuulas maakohus lapse ära kahel korral ja kummalgi korral eelistas laps seda vanemat, kelle juures ta parasjagu viibis. Seega ei eelistanud laps isa juures elamist, vaid pigem peegeldub selles lapse soov mõlemaga vanemaga koos olla. Olukorras, kus laps on väljendanud soovi elada koos mõlema vanemaga, kuid vanemad elavad lahus ning on lapse elukoha küsimuses vastandlikel seisukohtadel, tuleb küsimus paratamatult lahendada kohtul. Kohus ei otsusta seejuures, kus peaks olema lapse elukoht, vaid peab PKS § 137 järgi otsustama, kas anda ühele vanemale õigus otsustada seda üksi. PKS § 137 lg 2 p 1 järgi on ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel lapse seisukoht otsustava tähendusega seejuures üksnes juhul, kui laps on vähemalt 14-aastane. Et maakohus tegi praegusel juhul kogutud tõendeid, s.h ka lapse seisukohti kogumis arvestades kaalutlusotsuse anda esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt otsustusõigus lapse viibimiskoha üle emale, ei tähenda, et määrus oleks seetõttu ebaõige.
- Maakohtu määruse muutmiseks ei ole piisav ka argument, et lapsel on isa elukohas sõbrad ja tuttav ümbrus. Ka juhul kui lapsel oli palju sõpru oma varasemas elukohas, on ta tänaseks siiski elanud aasta aega Paides ning saanud lasteaia tagasiside põhjal väga hästi hakkama sealses kollektiivis. Maakohus ei tuvastanud, et lapsel oleks uues elukohas kohanemisraskusi.
- Eeltoodu põhjal on maakohutu lahed seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakonnakohus ei näe põhjust seda muuta. Kolleegium selgitab siiski, et vanematel on õigus taotleda hooldusõiguse küsimuse uuesti lahendamist juhul, kui 4 senise kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud (PKS § 138 lg 1 viimane lause).
- Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm 5