← Eesti

2-15-16384/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-16384 Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm Kohtuasi OÕ avaldus lapsega ki

§-de 390 lg 1 ja 478 lg 4 kohaselt kuulub määrus esialgse õiguskaitse osas viivitamatult täitmisele. 13. Lapse esindamisega seotud menetluskulud jäeti

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Ülejäänud poolte menetluskulud jäeti

§ 172lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus märkis, et kumbki pool ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Määruskaebus ja selle põhjendused

  1. Puudutatud isik I (ema) esitas määruskaebuse, milles palub mitte kohaldada määruses toodud esialgset õiguskaitset, sest see ei arvesta lapse huvide, päevakava ega tervisega. Samuti palus puudutatud isik 1 määrata avaldaja ja lapse suhtlemise kord järgmiselt: 1) Kuni oktoobrini 2016.a - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 1 tunni ühel päeval pärast lasteaeda nädala sees nendel nädalatel, kui lapsel ja isal ei ole määratud kohtumist. Kohtumise päev on neljapäev. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 19.
  2. Isa võtab lapse tema elukohast kell 17.00 ning toob tagasi lapse elukohta kell 18.
  3. - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 2,5 tundi igal teisel laupäeval või pühapäeval. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega (12.00 või 19.00). Isa võtab lapse tema elukohast ja toob määratud ajaks tagasi lapse elukohta. 2) Alates oktoobrist 2016.a - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 1 tunni ühel päeval pärast lasteaeda nädala sees nendel nädalatel, kui lapsel ja isal ei ole määratud kohtumist. Kohtumise päev on neljapäev. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 19.
  4. Isa võtab lapse tema elukohast kell 17.00 ning toob tagasi lapse elukohta kell 18.
  5. - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 2,5 tundi igal teisel laupäeval või pühapäeval, kohtumised toimuvad lapse elukohas või kokkuleppel muus asukohas. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega (12.00 või 19.00). Isa võtab lapse tema elukohast ja toob määratud ajaks tagasi lapse elukohta. 3) Alates märtsist 2017.a - Isa kohtub lapsega kahekesi kuni 3 tundi üle nädala laupäeval või pühapäeval, kohtumised toimuvad lapse elukohas või kokkuleppel muus asukohas. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega (12.00 või 19.00). Isa võtab lapse tema elukohast ja toob määratud ajaks tagasi lapse elukohta. 7

(15)Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 1 tunni ühel päeval pärast lasteaeda nädala sees nendel nädalatel, kui lapsel ja isal ei ole määratud kohtumist. Kohtumise päev on neljapäev. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 19.
  1. Isa võtab lapse tema elukohast kell 17.00 ning toob tagasi lapse elukohta kell 18.
  2. 4) Alates oktoobrist 2017.a - Isa kohtub lapsega kahekesi kuni 5 tundi üle nädala laupäeval või pühapäeval, kohtumised toimuvad lapse elukohas või isa elukohas või kokkuleppel muus asukohas. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 19.
  3. - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 2 tundi ühel päeval pärast lasteaeda nädala sees nendel nädalatel, kui lapsel ja isal ei ole määratud kohtumist. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 19.
  4. Kohtumise päev on neljapäev. Isa võtab lapse lastehoiust kell 16.00 või tema elukohast kell 17.00 ning toob tagasi lapse elukohta kell 18.
  5. 5) Alates oktoobrist 2019.a - Isa kohtub lapsega igal teisel nädalavahetusel laupäeval ja pühapäeval kell
  6. Juhul kui laps on oma arengult valmis, siis isa kohtub lapsega kahekesi üle nädala nädalavahetusel kaks päeva, laupäeva hommikust kuni pühapäeva lõunani kell 12.
  7. - Isa kohtub ja jalutab lapsega kuni 2 tundi ühel päeval pärast lasteaeda nädala sees nendel nädalatel, kui lapsel ja isal ei ole määratud kohtumist. Isa kohustub lapse koju tooma vähemalt 1 tund enne lapse uneaega, mis on 20.
  8. Kohtumise päev on neljapäev. Isa võtab lapse lastehoiust kell 16.00 või tema elukohast kell 17.00 ning toob tagasi lapse elukohta kell 18.
  9. - Perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad jm) veedab laps alates 6-aastaseks saamisest isa juures juhul, kui sündmus on seotud isa sünnipäeva või tema vanemate sünnipäevadega. Etteteatamise aeg on juhul, kui tähtpäeva tõttu tuleb teha muudatusi suhtlemise korras, kümme päeva enne tähtpäeva. - Alates lapse 6-aastaseks saamisest on lapse valmisolekul lapse isal õigus viibida koos lapsega puhkusel 1 kord aastas suveperioodil kuni üks nädal Eestis. Puhkuse soovituslik aeg on lasteaia suvepuhkuse aeg, mis ei kattu ema puhkuseajaga. Pikemale eemalviibimisele eelnevad võimalusel pikendatud kohtumised, mis harjutavad last pikemaks eemalviibimiseks kodust. 6) Alljärgnevad punktid kehtivad kogu suhtlemise ajal: - Ema on esialgu vajadusel lapse ja isa kohtumiste juures ja eemaldub järjest pikemaks ajaks. - Isa võib lapsele lasteaeda järgi minna üksnes ema eelneval teadmisel ja nõusolekul. Nõusolek antakse kirjalikult taasesitatavas vormis. - Isa kohustub omandama lapse kasvatamiseks ja arendamiseks vajalikud oskused, osaledes kas vastavasisulistel koolitustel, õppetubades ning lugedes lapse kasvatamist puudutavaid raamatuid, sh omandama oskuse viia lapsega läbi eakohaseid mänge ja tegevusi. - Isa kohustub järgima lapse kasvatamise printsiipe, sh päevakava, toitumusharjumusi, lubatud ja keelatud tegevusi. - Isal on emaga võrdne õigus osaleda lasteaia, lapse huviringi vms poolt korraldatavatel lapsega seotud üritustel. - 8
(15)- - - - - - Mõjuval põhjusel kohtumiste mittetoimumiste korral, leiavad pooled võimaluse kohtumise korraldamiseks teisel sobival ajal. Pooled kohustuvad teineteist kohtumiste takistustest viivitamatult informeerima. Lapse haiguse korral kohtumisi ei toimu. Lapse haigusest taastumise perioodil võib isa külastada last lapse kodus. Taastumise perioodiks loetakse aega kui haigus on taandunud, kuid laps ei ole veel piisavalt terve, et lastehoidu minna. Külastamist ei toimu, kui lapsel on palavik, oksendamine, halb enesetunne või nakkushaigus (näiteks tuulerõuged, noroviirus, parvoviirus, rotaviirus vms). Lapse sünnipäevadel või sünnipäevale järgneval päeval on lapse isal õigus lapsega suhelda ning kohtuda. Isadepäeval veedab laps aega isaga ja emadepäeval emaga, selleks võidakse muuta määratud suhtlemise päevi ja kellaaegu. Lapse isa võib kohtuda lapsega ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui lapse ema ja isa on selles eelnevalt kokku leppinud. Isal on keelatud etteteatamata ja ilma kooskõlastuseta ilmuda lapse elukohta. Isal on keelatud jälgida, jälitada, varitseda lapse elukoha läheduses või teostada mistahes muud varjatud jälitamise meetodit. Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas või muus kohas Tallinna piires. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette, kas helistades või sms-i teel. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Suhtlemiskord kehtib kuni lapse ja ema elukoht on Tallinna linnas või kuni lapse kooliminekuni.
  1. Lapse ema põhjendas, et ta ei ole avaldaja ja lapse suhtlemisele vastu, kuid avaldajal ei ole antud hetkel oskusi väikelapse eest hoolitsemiseks ning avaldaja ei tea või ei oska kinni pidada senistest lapse harjumistest, päevakavast ja muudest teguritest, võttes arvesse lapse vanust, arengut ning motoorseid ning füüsilisi oskuseid. Avaldaja on esitanud avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks üksnes seetõttu, et ema esitas lapse nimel avalduse elatise väljamõistmiseks. Avaldaja ei võta lapsega ühendust ega tunne lapse heaolu vastu huvi muul ajal kui ette nähtud.
  2. Laps on oma füüsiselt pigem väiksemapoolne kui samas vanused eakaaslased, esineb mõningane mahajäämus kõnes. Lapsel on tugev kiindumussuhe oma emaga ja ta ei ole kunagi olnud emast öösel eemal. Laps on rinnalaps ning seda vähemalt kuni 2-aastaseks saamiseni. Oma teise eluaasta sees vajab laps põhilise kiindumussuhte jätkumist (enamasti on see ema) ja tunnet, et ema on olemas alati, kui ta seda vajab. Kuni kolmeaastasele lapsele on kõige parem n-ö tavaline kodune koosolemine.
  3. Laps hakkas harjutama päevahoius käimist alates maist
  4. Mai kuni juuni 2016 oli laps peamiselt pidevalt haige ning päevahoius käimine sellevõrra väiksem. Haigestumise põhjuseks pidas arst kohanematust lastehoiu kui uue keskkonnaga, mille põhjuseks on lapse stress seoses muutustega ning sellest tulenev immuunsüsteemi haigustele vastuvõtlikus. Suvel hoiab last ka vanaema nendel päevadel, kui laps lastehoius ei käi, põeb kergemat külmetushaigust või ema käib tööl osaliselt. Seni toimunud kohtumiste läbiviimise eeldus on asjaolu, et sügiseks 2016 on laps suuteline minema ema juurest avaldaja juurde ilma negatiivseid emotsioone omamata ja väljendamata. Määruskaebuse esitamise seisuga ei ole pooled lapse harjutamisega avaldajaga veel jõudnud, s.o laps ei tunne ennast avaldajaga koos veel turvaliselt ning hästi ning vajab seetõttu kohanemiseks veel aega. Arvestades lapse kohanemisperioodi 9
(15)lastehoius, ei ole tema huvides panna teda kohanema lisaks veel ühe võõra kohaga. Seetõttu võiksid kohtumised aset leida kuni lapse 2,5-3 aastaseks saamiseni võimalusel lapse elukohas. Maakohus ei ole selgitanud lapse päevakava ja kohtumiste kellaja arvesse võtmata jätmise põhjuseid.
  1. Kui laps peaks isaga jalutama alates oktoobrist 2016 3 tundi ühel päeval peale lasteaeda, siis tähendaks see kohtumise lõppu kell 19, kui on juba lapse uneaeg ja ta peaks selleks ajaks olema juba tegemas magaminekuks ettevalmistusi. Isa ei arvesta lapse päevakavaga. Kohtumiste kellaajaline kindlaksmääramine on oluline, kuna see tekitab probleeme poolte vahelises suhtluses. On toimunud intsident, kus avaldaja on lapse lastehoiust ära võtnud ilma ema teavitamata, arvestamata lapse harjumuste ja heaoluga. Samuti on avaldaja ähvardanud nii toimunud istungite kui sms-i ja e-kirjade teel, et kui kohtumised ei toimu talle sobival ajal, siis ta lihtsalt võtab lapse ära. Varasemalt on olnud tavapärane, kui avaldaja luurab, varitseb ja jälgib ema ja lapse elukoha juures, eesmärgiga viia ähvardus täide ja/või koguda informatsiooni ema ja lapse viibimiskoha ning tegevuste kohta. Avaldaja on ise suuliselt andnud kinnituse, et ta mõistab, et võttes arvesse lapse vanust ja arengut, ei ole võimalik kohtumisi sellise kestvusega pidada.
  2. Ema on kohtuistungitel selgitanud, et kohtumised igal nädalavahetusel ei ole mõeldavad, sest vastasel korral ei saa ema planeerida tegevusi ka koos teise lapsega, 11aastase tütrega, sh sõitmist nädalavahetuseks vanavanemate juurde või sõprade juurde, kelle peres kasvab lastega sama vanu lapsi. Ka isa ise ei viibi igal nädalavahetusel Tallinnas. Ema palub määrata kohtumised igale teisele nädalavahetusele.
  3. Ema palub määrata kohtumised nädala sees igale nädalale, mille nädalavahetuse jooksul kohtumist ei toimu. Kohtumise päevaks palub määrata neljapäeva ning kohtumise pikkuseks vastavalt lapse vanusele, arengule ja päevakavale (sh uneagadele) sobiva kestvuse.
  4. On arusamatu ja kohtu poolt põhjendamata, miks laps peaks alates haiguse teisest päevast olema valmis kohtumisteks kodust väljaspool ja kodus, kui lapse haiguse ajal külas ei käida ja külalisi kodus ka vastu ei võeta. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega, sh terviseseisundiga. Võttes arvesse lapse vanust, siis on laps haigena eelkõige ema süles ja rinna otsas. Lapse haiguste ajal kohtumisi ei toimu ning ärajäänud kohtumised lepitakse kokku peale lapse tervise paranemist. Selline lähenemine on ka tavapärane Eesti kohtupraktikas. Lapse haiguse ajaks suhtlemiskorra detailsem reguleerimine on oluline, sest juunis 2016 kui lapsel olid tuulerõuged ja määrati karantiini, eiras avaldaja lapse külastamise keeldu.
  5. Seni on toimunud kohtumised valdavalt lapse elukohas või kokkuleppel muus kohas (õues, mänguväljakul, rannas jne). Seni toimunud kohtumiste jooksul ei ole isa valmistanud lapsele süüa ja tal puuduvad teadmised lapse toidukavast. Isa on püüdnud panna last magama nii lõuna kui ööunne, kuid see ei ole õnnestunud. Isa ei suuda rahustada last ärrituse või mure korral, samuti ei saa ta aru lapse piiratud sõnavarast. Seetõttu ei oska isa tõlgendada lapse vajadusi. Isa ei ole kursis lapse riietamise ja hügieeniga. Seega vajab isa aega, et õppida lapse eest hoolitsema.
  6. Puudutatud isik 1 palub mitte kohaldada määruses toodud esialgset õiguskaitset, kuna see ei arvesta lapse huvide, päevakava ega tervisega. Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-21-159-15 erinevalt muudest hagita asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle jõustumist (

§ 550lg 3).

Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (

§ 550

lg 1 p 2) on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat lapse elukorralduse muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud. 10

(15)Menetluse edasine käik
  1. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et puudutatud isiku 1 väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja 30.06.2016 määrusega määratud suhtluskorra on sellisel kujul kiitnud heaks nii lapsele riigi poolt määratud esindaja kui ka lastekaitseasutused, arvestades lapse ealisi iseärasusi ja arengunäitajaid. Avaldaja märgib, et puudutatud isik 1 ei täida määratud suhtluskorda.
  2. Eestkosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus leiab, et puudutatud isiku 1 ettepanekud suhtlemiskorra muutmiseks muudavad suhtlemiskorda lõpptulemusena veelgi mahukamaks ja ülereguleeritumaks, seades lisaks piiranguid lapse teisele vanemale lapsega suhtlemisel. Samas on eestkosteasutuse arvates maakohtu määrusega kehtestatud suhtlemiskord mõneti vastuoluline ja vajaks täpsustamist, et vältida vanemate erimeelsusi selle täitmisel. Suhtluskorra täpsustamist ei ole siiski võimalik saavutada määruskaebuses esitatud ettepanekuid arvestades.
  3. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab määruskaebuses pakutud suhtlemiskorda, sest see arvestab lapse vanust, arengut, tervist ja päevakava rohkem kui maakohtu määruses. Lapse huvides on muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda. Siiski ei nõustu eestkosteasutus määruskaebuses tehtud suhtlemiskorra ettepanekuga selles osas, et isa võtab lapse neljapäeviti elukohast ja toob tagasi, sest isale jääb lapsega koosolemiseks liiga vähe aega, kuna see ettepanek ei arvesta isa transpordile kuluvat aega. Lisaks võiks laps veeta isaga puhkust alates 5-aastaseks saamisest 1-2 korda aastas vanemate kokkulepitud perioodi kestel.
  4. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi korras leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust määruse muutmiseks. Puudub reaalne vajadus määrata lapse ja isa suhtlemise aegu kindlaks kellaajaliselt. Lisaks laps kasvab ja tema päevakava muutub ja ka vanemate elukorraldus ei pruugi anda võimalust iga kord kohtuda täpselt sellel päeval ja kellaajal nagu kohtumääruses märgitud. Seega peab olema võimalus vajadusel kohtumise aegu täiendavalt kokku leppida ja vajadusel muuta. Maakohtu määratud suhtlemiskord arvestab lapse huvidega ning puudub vajadus kompleksse ja keeruka korra kindlaksmääramiseks.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  6. Tallinna Ringkonnakohus andis OÕ-le ja HA-le 18.10.2016 kirjaga vastamistähtaja selgitamaks, kuidas on toimunud lapse isa ja lapse suhtlemine alates maakohtu 30.06.2016 määruse tegemisest. Kohtu määratud tähtaja jooksul esitas kirjaliku seisukoha lapse isa. HA kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.
  7. OÕ oma 26.10.2016 vastuses selgitas, et lapse ema ei täida maakohtu määratud suhtlemiskorda. Lapse isa kohtumised lapsega on jätkuvalt episoodilised ja sõltuvad lapse ema suvast. Lapse ema ei vasta kõnedele, sõnumitele ega e-kirjadele, et oleks võimalik leppida kokku regulaarseid kohtumisi lapsega. Augustis ei toimunud ühtegi kohtumist, sest lapse ema oli puhkusel ja teavitas sellest 25.07 sms-iga. Alates 30.06.2016 määruse tegemisest on kohtumised toimunud järgnevatel kuupäevadel: 1) juulis P 03.07.2016 16:00-18:00 Kalevi ujulas (koos lapse emaga); N 14.07.2016 17:00-18:30 Kalevi ujulas (koos lapse emaga); N 21.07.2016 17:30-19:45 lapse kodus; P 24.07.2016 18:00-19:20 isa käis lapsega jalutamas; 2) septembris P 04.09.2016 16:00-19:00 Stroomi ranna mänguväljakul; N 08.09.2016 17:00-19:00 isa käis lapsega 11
(15)jalutamas; P 11.09.2016 19:00-20:00 isa käis lapsega jalutamas/rattasõit; N 15.09.2016 17:00-20:30 isa kodus; T 20.09.2016 17:00-19:15 isa kodus; N 29.09.2016 17:00-19:00 isa kodus, jalutamine/rattasõit; 3) oktoobris R 07.10.2016 15:00-19:00 isa võttis lapse lasteaiast, isa kodus, jalutamine; T 11.10.2016 16:30-19:00 isa võttis lapse lasteaiast, isa kodus, jalutamine; K 19.10.2016 17:00-19:30 Kalevi ujula. Suhtluskorra punkte, mis puudutab lapse kord nädalas lasteaeda viimist ja sealt toomist ning nädalavahetuse kohtumisi, ignoreerib lapse ema täielikult. Lisaks ei teavitanud lapse ema OÕ lapse lasteaia vahetusest. Isa peab vajalikuks kohtumiste päevad ja kellaajad täpsustada ja pakub välja järgmised ajad: 1) teisipäeviti lapse isa viib ja toob last lasteaiast. Lapse isa võtab lapse lapse kodust (Veerenni tn 1, Tallinn) kell 7:45 ja toob lasteaiast koju tagasi hiljemalt kell 19:00; 2) kolmapäeviti toimuvad kohtumised peale lasteaeda (arvestades lasteaia päevakava) alates kella 16:00-st kuni 19:00-ni; 3) nädalavahetusel toimuvad kohtumised laupäeviti peale lapse lõunaund (lõunauni hetkel vahemikus 12:00-15:00) alates 15:00 kuni 19:00-ni. Määruse põhjendused 31. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni OÕ ja GMA vahelise suhtlemise korra osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

  1. HA on määruskaebuses palunud lapse päevakava, arengut ja kohanemisvõimet arvestades muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda, sh täpsustada lapse ja isa kohtumiste kellaaega, lühendada lapse ja isa kohtumiste kestust, keelata haige lapse külastamine ja sätestada isale mh kohustus omandada lapse kasvatamiseks ja arendamiseks vajalikud oskused ning keeld ilmuda ilma kooskõlastuseta lapse elukohta. Samuti on HA palunud mitte kohaldada esialgset õiguskaitset.
  2. Eestkosteasutused leiavad, et maakohtu määratud suhtlemise korda tuleb korrigeerida, kuid mitte määruskaebuses taotletud viisil. OÕ ja lapsele määratud esindaja leidsid, et maakohtu määruse muutmiseks alus puudub. OÕ tegi siiski omapoolse ettepaneku, millistel päevadel ja kellaaegadel võiks toimuda isa ja lapse suhtlemine.
  3. PKS § 143 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (lg 1). Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (lg 2). Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (lg 21).
  4. Maakohtu määruse kohaselt on nädalavahetusel toimuvate kohtumiste osas suhtlemiskord määratud selliselt, et kuni märtsini
  5. a toimuvad kohtumised igal laupäeval või pühapäeval. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega osas, milles on palutud määrata nädalavahetuse kohtumine igale teisele nädalavahetusele. Ringkonnakohtu hinnangul piiraks lapse kohtumine isaga igal nädalavahetusel lapse ema võimalust koos lapsega nädalavahetuseks sõita linnast kaugemale. See asjaolu ei ole aga lapse huvidega kooskõlas. Ringkonnakohus määrab kuni märtsini
  6. a isa ja lapse kohtumise üle nädala laupäeval või pühapäeval.
  7. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega määrati alates oktoobrist
  8. a kuni oktoobrini
  9. a isa poolt lapse viimine lasteaeda üks kord nädalas. Kolleegiumi arvates võib hommikune lapse üleandmine isale, emast lahkuminek ja lasteaeda viimine korraga olla lapsele stressirohkem kui lasteaeda viimine ema poolt, mis on lapse jaoks käesolevaks ajaks ilmselt kujunenud rutiinseks. Lisaks tähendab lapse viimine lasteaeda (s.o lapse transportimine) isa ja lapse lühiajalist 12

(15)ja põgusat kohtumist, mille jooksul ei pruugi laps jõuda uue olukorraga kohaneda ning see ei teeni lapse ja isa vahelise kiindumussuhte loomise eesmärki. Määruses tuleb täpsustada seda, et isal tuleb laps suhtlemise järgselt viia lapse elukohta hiljemalt kella 19.00-ks.
  1. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määrus jääb muutmata ka osas, millega määrati lapse ja isa ajaline suhtlemiskord oktoobris 2016, sest selle muutmiseks tagantjärele puudub mõistlik põhjendus. Maakohus ei ole isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel ülejäänud osas ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 123 lõiget 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Põhjendamatu on etteheide, et maakohus ei ole võtnud arvesse lapse päevakava. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ja esitab omapoolsed põhjendused.
  2. Esiteks ringkonnakohus märgib, et kui lapse ema on seisukohal, et isal ei ole piisavalt oskusi väikelapse eest hoolitsemiseks, siis lapse ja isa suhtlemise piiramine ja suhtlemise kestuse vähendamine ei paranda lapse isa võimalusi õppida lapsega tegelemist, lapsest arusaamist ja lapse igapäevaelus osalemist. Ainult lapse isa ja lapse regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel tekkida lähedus- ja kiindumussuhe, milleks isa on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus põhjendatult isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks nn astmelise suhtlemise korra isa ja lapse vahelise lähedussuhte loomiseks.
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kindla kohtumispäeva määramine nädala sees ja kohtumiste reguleerimine kellaajaliselt ei ole käesoleval juhul mõistlik ja tähendaks lapse ja isa suhtlemise ülemäärast reguleerimist. Lapse päevakava on muutuv, mida on tunnistanud ka lapse ema, ja sõltub ka lapse päevasest aktiivsusest, seega ei oleks ilmselt igakordselt võimalik järgida määruskaebuses taotletud kohtumiste kellaaegu. Samuti võib muutuda kohtumiseks kõige enam sobilik nädalapäev. Lisaks tähendaks määruskaebuses taotletud kohtumiste kellaaegade kehtestamine lapse ja isa kohtumist vaid ühe tunni vältel nädala sees, mis lapse kohtumiseks valmistumist, võimalikku transpordi vajadust ja lapse kohanemist arvestades on liiga lühike aeg. Maakohtu määruses märgitud kohtumise kestus lapse päevakava järgimist ei takista ja on lapse huvides. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määratud suhtlemiskord ei välista ka võimalust, et pärast lapse ja isa kohtumist jääb laps nädalavahetusel une ajaks isa juurde, mis oleks lapse päevakavaga kooskõlas.
  4. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka isa ja lapse kohtumiste kestuse vähendamine ning selles osas on määruskaebus vastuoluline. HA on määruskaebuses toonud välja, et nt 2-kuulise imiku juurest ei tohiks ema lahkuda enamaks kui umbes neljaks tunniks. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatust eeldada, et juba 2-aastase lapse kõrvalt saab ema lahkuda kindlasti pikemaks kui neljaks tunniks, ilma et see kahjustaks lapse psüühikat ning ema ja lapse kiindumussuhet. Kolleegiumi arvates on loomulik, et mida enam laps isaga aega veeta saab, seda kiiremini ja tõenäolisemalt tekib lapsel isaga kiindumussuhe, mis on kindlasti lapse huvides. Põhjendatud ei ole kuni märtsini
  5. a kohtumiste määramine nädala sees ainult nendel nädalatel, kui ei ole kohtumist nädalavahetusel. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei tohiks isa lapsega kuni märtsini
  6. a suhelda rohkem kui üks kord nädalas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega määrati lapse ja isa suhtlemine nädala siseselt alates märtsist
  8. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et puudub mõistlik põhjus määrata isa ja lapse kohtumise kohaks üksnes lapse elukoht. Nii nagu laps kohaneb lasteaiaga, saab laps kohaneda ka isa elukohas viibimisega. Isa elukohas lapse ja isa kohtumise võimalikkust 13
(15)näitab ka see, et OÕ 26.10.2016 seisukohast nähtuvalt on enamus kohtumistest septembris ja oktoobris toimunud just isa elukohas.
  1. Kolleegium ei näe põhjust keelata lapse isal lapsele lasteaeda järele minna. See võimaldaks isal võtta osa lapse igapäevasest elust, suhelda lapse kasvatajatega ja uurida lapse käekäiku. Lisaks on isa poolt lapse lasteaeda järele minek mõistlik logistilises plaanis, kui sellele järgneb isa ja lapse koosviibimine. Samuti jätab see pikema aja isa ja lapse vaheliseks suhtlemiseks enne lapse koju magama viimist. Ringkonnakohus peab mõistlikuks täpsustada maakohtu määratud suhtlemiskorda selliselt, et isa ja lapse kohtumine nädala sees toimub pärast lasteaeda selliselt, et isa toob lapse lasteaiast ära ja veedab seejärel lapsega aega kestusega vastavalt maakohtu määratud perioodidele.
  2. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuse esitaja soov keelata isal lapsega kohtumine ajal, kui laps on haige. Lapsega kohtumise võimaldamine ka ajal, kui laps on haige, annab isale võimaluse olla lapse kõrval, tema eest hoolitseda ja teda toetada ka ajal, kui lapse läheduse- ja abivajadus on tervisliku seisundi tõttu tavapärasest suurem. Ka see aitab kaasa isa ja lapse kiindumussuhte tekkimisele. Küll aga tuleb haiguse ajal lapsega kohtumisel arvestada lapse tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määratud suhtlemiskorda lapse haiguse ajaks selliselt, et kui lapse haiguse korral ei ole võimalik lapse tema kodust väljaviimine, võib lapse tervislikku olukorda arvestades toimuda selliselt, et isa läheb kohtumiseks kindlaksmääratud ajaks lapse juurde. Kuna lapse ema väidete kohaselt peaks lapse ja isa suhtlemine toimuma üldse lapse elukohas, ei saa suhtlemiskorra määramine lapse haiguse puhuks olla emale liigselt koormav. Lisaks jääb kehtima maakohtu määratud regulatsioon, et kui kohtumine jääb ära mõjuval põhjusel (lapse haiguse tõttu), siis ärajäänud kohtumine asendatakse vastavalt poolte kokkuleppele.
  3. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni ka selliselt, et kohtumise kestuseks on kindel tundide arv (mitte nt „vähemalt 4 tundi“), mida vanemad võivad kokkuleppel pikendada. Samuti tuleb suhtlemiskorras märgitud „isa kohtub ja jalutab lapsega“ asendada väljendiga „isa veedab lapsega aega“, mis ei piira isa ja lapse ühiseid tegevusi üksnes jalutamisega.
  4. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ema ettepanekuid reguleerida vanematevahelist suhtlust seoses lapsega suhtlemise korraga ega ka lapse hooldusküsimusi. Samuti puudub kolleegiumi arvates mõistlik põhjendus alahinnata lapse arengut ja kohanemisvõimet ning lükata aasta võrra edasi maakohtu poolt alates oktoobrist
  5. a määratud suhtlemise kord (sh kahepäevane isaga koosviibimine nädalavahetusel, perekondlikel tähtpäevadel osalemine ja nädalased puhkused isaga). Juhul, kui laps ei ole valmis isaga sellise kestusega koos viibima, ei takista määratud suhtlemiskord koosviibimise aega lühendada. Vanemad peavad igal juhul seadma esikohale lapse huvid.
  6. Ka ei arvesta ringkonnakohus määruskaebuses esitatud ettepanekut, et määratud suhtlemiskord kehtiks kuni lapse ja ema elukoht on Tallinna linnas või kuni lapse kooliminekuni. Senises menetluses ei ole arutatud, et lapse ja ema elukoht muutub ja milline võiks olla sellisel juhul suhtlemiskord. Lapse ja ema elukoha muutumise korral võib tekkida vajadus suhtlemiskorra ülevaatamiseks, kui senise korra järgmine ei ole võimalik või mõistlik isa elukoha ja lapse uue elukoha vahelise distantsi tõttu. Seega puudub käesoleval ajal vajadus arvestada võimalusega, et lapse ja ema elukoht võib muutuda.
  7. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna lapse huvides on isaga suhtlemise jätkumine, siis on oluline tagada nende suhtlemisõigus ka ajaks, kuni menetlust lõpetav lahend jõustub. Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse 14
(15)kohaldamist ja märgib, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
  1. Ringkonnakohus võtab toimikusse uute tõenditena vastu OÕ 26.10.2016 seisukohale lisatud e-kirjad augustist oktoobrini
  2. a seoses lapsega suhtlemisega ja oktoobri
  3. a e-kirjad seoses lapse lasteaiakoha muutumisega. Ülejäänud lisatud dokumendid e avaldaja e-kirjavahetus 2016.a juulist ja maakohtu 30.06.2016 määruse koopia jätab ringkonnakohus toimikusse lisamata, sest need dokumendid sisalduvad juba toimikus.
  4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud lapsele riigi õigusabi osutamise kulud, tuleb

§ 172lg 1 alusel jätta poolte enda kanda, nagu on määranud ka maakohus.

Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamise kulud

§ 172lg 3 teise lause alusel riigi kanda.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.