1-16-6554/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6554 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Jan Karlovitš (ankeetandmed maakohtu otsuses) määruskaebus rahaliste kohustuste ajatamise peale Helen Kiviloo Adv. Leelo Viil Prokurör Kaitsja
2. oktoobri 2016 otsus RESOLUTSIOON Jätta Jan Karlovitši määruskaebus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsuse peale rahaliste kohustuste ajatamises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohus otsustas
5. oktoobri 2016 otsusega tunnistada süüdi Jan Karlovitš KarS § 199 lg 2 p.de 8 ja 9 järgi ning karistada teda vangistusega 10 (kümme) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Jan Karlovitšile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Jan Karlovitšile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates Jan Karlovitši kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.05.
6. Jan Karlovitši suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, seejärel tühistada. EH poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti Jan Karlovitšilt välja EH kasuks 320 eurot, mis tuleb kanda kannatanu EH arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusena „Jan Karlovitš, 1-16-6554, tsiviilhagi“. Jan Karlovitšilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena ning ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 71,75 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. APELLATSIOONI SISU:
7. Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsusega pandud rahaliste kohustuste täitmise edasi lükkamist kuni vanglast vabanemiseni ehk
8. detsembrini
9. Sellist taotlust põhjendab asjaoluga, et vanglas ei ole võimalik tal tööd saada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
10. KrMS prg. 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku
11. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohtukolleegium läbi esitatud apellatsiooni menetluskulude osas määruskaebe korras. KrMS prg. 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11 või 12 peatüki sätteid, arvestades 15.peatükis sätestatud erisusi. KrMS prg. 326 lg 2 (
12. ptk)
13. lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukooosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS prg. 390 lg-st kehtib KrMS prg. 326 lg 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et kaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni (määruskaebust), milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nagu märgitud, taotleb J. Karlovitš määruskaebuses talt väljamõistetud menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise võimaldamist pärast karistuse kandmist. Kohtukolleegium osutab kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus J. Karlovitši menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et seaduslik alus J. Karlovitši taotluse - võimaldada tal menetluskulusid tasuda karistuse kandmise järgselt - rahuldamiseks puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Kannatanu kasuks väljamõistetud summa osas alustatakse täitemenetlust kannatanu e sissenõudja avalduse alusel. Kas ja millal sissenõudja avalduse kohtutäiturile esitab on tema otsustada. Siin prevaleeruvad kannatanu huvid ning kohus ei saa panna kannatanule kohustust mitte pöörduda enne aasta möödumist või enne võlgniku poolt karistuse ärakandmist kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega. Siinjuures osundab kohtukolleegium ka asjaolule, et nagu ka süüdistatav ise oma kaebuses märkis, et määruskaebuse esitaja karistus saab kantud 06.12.2016 e. kui arvestada, et maakohtu otsuse minimaalseim jõustumise aeg on 27.11.2016 ja käesoleva määruse edasikaebe korral ei jõua see veel isegi mitte jõustuda, siis võib väita, et sisuliselt on kaebaja tahe ka ilma määruskaebemenetlust alustamata omasoodu positiivse lahenduse saanud. Seega, kuna sellised normid, mis võimaldaksid J. Karlovitši taotluse rahuldamist puuduvad ning puudub ka seaduslik alus J. Karlovitši taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu lahend J. Karlovitši suhtes menetluskulude ja tsiviilhagi osas jätta muutmata ja tühistamata.
14. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust J. Karlovitši määruskaebuse alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et J. Karlovitši määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/