← Eesti

1-16-7812/20

1-16-7812 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2016. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-7812 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1

§ 423

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Andreitšikov (ik. 37507180215), RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Andreitšikovi apellatsioon Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a kohtuotsusele Aleskei Andreitšikovilt menetluskuluna välja mõistetud materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi tasu peale, summas 806,40 eurot, läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsusega mõisteti kokkuleppemenetluses Aleksei Andreitšikov süüdi KarS §

§ 423lg 1 järgi ja teda karistati Kar

S § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 aastat 6 kuud ja 9 päeva. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 12.10.

  1. a kuni 13.10.
  2. a, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 28.03.2016.a.
  3. Kohus mõistis süüdistatavalt Aleksei Andreitšikovilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: sundraha I astme kuriteo toimepanemise 1075 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot); narkootilise aine ekspertiis 168 eurot (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot); DNA-ekspertiis summas 627 eurot (kuussada kakskümmend seitse eurot); kaitsjatasu summas 192 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot); materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiis summas 806,40 eurot (kaheksasada kuus eurot ja nelikümmend senti); isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot). Menetluskulud, kokku summas 2952,40 eurot, tuleb süüdistataval tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 246,03 eurot. Maakohus mõistis välja Aleksei Andreitšikovilt ka tsiviilhagi 5000 eurot kannatanu VS kasuks. Samuti lahendas kohus otsuses Aleksei Andreitšikovi konfiskeeritud vara ja asitõendite suhtes võetavad meetmed KarS § 832 lg 1; KarS § 832 lg 2 p 1, KarS § 184 lg 5 p 2 ja KrMS § 126 alusel.
  4. Aleksei Andreitšikov mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 järgi selles, et ta käitles suure varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüüli. Samuti mõistis kohus Aleksei Andreitšikovi süüdi KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema, juhtides 12.10.
  5. a kella 13.28 ajal Tallinnas Kaarli puiestee ja Toompuiestee ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz ML540 registreerimismärgiga XXXXXX, millega liikus Kaarli puiestee kolmandal sõidurajal suunaga Luise tänava poole, ettevaatamatusest, sõitis otsa liikumispuudega teed ületavale VS-le, kes paiskus otsasõidu tulemusel mootorsõiduki esiklaasi ja kukkus sealt asfaldile, saades liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustuse. Pärast liiklusõnnetuse toimumist ei teavitanud Aleksei Andreitšikov juhtunust häirekeskust ning tarvitas liiklusõnnetuse järgselt alkoholi enne kui politsei oli selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud.
  6. 27.09.
  7. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almann, süüdistatav Aleksei Andreitšikov ja tema kaitsja Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Aleksei Andreitšikovi süüdi tunnistamise kohta KarS §

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti lepiti kokkuleppes kokku Aleksei Andreitšikovi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses ja hüvitamise kohustuses igakuisete maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Aleksei Andreitšikov, kes vaidlustab kohtuotsust temalt menetluskuluna välja mõistetud materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi osas summas 806.40 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitus kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. 2

(4)Alates
  1. märtsist
  2. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  3. aprilli
  4. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 27.09.
  5. a prokurör Arika Almanni, süüdistatava Aleksei Andreitšikovi ja tema kaitsja Urmas Simoni vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et Aleksei Andreitšikov peab hüvitama sundraha 1075 eurot ning eeluurimise käigus tekkinud menetluskulud kokku 1877,40 eurot, sh materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi (akt nr Y2-06) eest 806,40 eurot. Seega lepiti juba kokkuleppes kokku, et Aleksei Andreitšikovil tuleb eelnimetatud ekspertiisi eest tasuda ja seda nagu kokkuleppes kokku lepiti koos teiste menetluskuludega osamaksetena igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 27.09.
  6. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Aleksei Andreitšikov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et ta on sõlminud kokkuleppe vabal tahtel, kokkulepe on talle arusaadav ning jääb kokkuleppe juurde. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Aleksei Andreitšikov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt vähemalt 246,03 eurot. Apellatsioonis on Aleksei Andreitšikov märkinud, et soovib vaidlustada temalt väljamõistetud menetluskulusid materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi osas. Seega soovib ta menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  7. novembri
  8. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  9. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 3
(4)saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Aleksei Andreitšikovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.