KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2016.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-83555 Tsiviilasi Swedbank A

§ 113lg.

1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt T E’e ja A E’e kanda. Välja mõista solidaarsel T E’elt ja A E’elt Swedbank AS kasuks tasutud riigilõivu katteks 550.- eurot (viissada viiskümmend eurot). Välja mõista solidaarselt T E’elt ja A E’elt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (550.- eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele Ts

MS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. 2 Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud: 27.05.2016.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt laenulepingu järgse võlgnevuse - summas 8 754,33 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja), T E (edaspidi Kostja 1) ja A E (edaspidi Kostja 2) (edaspidi koos Kostjad) 01.06.2007.a. laenulepingu nr 07-099578-EV (edaspidi leping; Lisa 1), mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 8 058.- eurot. Laenulepingule on sõlmitud kaks lisa 07.03.2008.a. ja 07.12.2012.a. Laenulimiiti suurendati 13 130,46 euroni. Lepingu punkti 4.3 kohaselt olid Kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

1. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1,050% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.
2. oli Hagejal õigus nõuda Kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate Kostjate kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis Hageja Kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 11.06.2013.a. Hageja palus Kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas Kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Hageja lepingu 27.06.2013.a. ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise kohta saatis Hageja Kostjatele 02.07.2013.a. teatise, paludes seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjad võlgnevust Hagejale ei tasunud. 27.11.2015.a. toimus kohtutäitur Andrei Krek vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga xxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 450.- eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 07-099578-EV tuleneva võlgnevuse katteks 319,55 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning Kostjatel jäi Hagejale tasumata 8 552,37 eurot. 16.05.2016.a. seisuga on Kostjate võlgnevus Hageja ees 8 754,33 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 6 854,57 eurot, intressidest summas 108,73 eurot, lepingu tasust summas 45.- eurot, varakidnlustuse võlgnevusest summas 53,88 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 3,2 eurot, põhiosa viivisest summas 1 666,89 eurot, lepingutasu viivisest summas 11,94 eurot ja varakidnlustuse viivisest summas 10,12 eurot. Õigusliku alusena toob hageja välja järgneva: Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

3 Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub eeltoodu alusel: 1. mõista Kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja 8 754,33 eurot; 2. mõista Kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o 6 854,57 eurot), alates 17.05.2016.a. kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3.

jätta kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 550.- eurot) solidaarselt Kostjate kanda. 4. mõista Kostjatelt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul kui kostja hagile ei vasta. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550.- eurot. Kostja vastus: Kostjale T E’ele väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega AS Eesti Post vahendusel. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks esitamata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on vastu võetud isiklikult 06.07.2016.a. Kostja T E ei ole tähtajaks, milline saabus hiljemalt 20.07.2016.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale A E’ele väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kohtukordniku poolt. Vastamise tähtajaks andis kohus samuti 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks esitamata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on vastu võetud isiklikult 05.09.2016.a. Kostja A E ei ole tähtajaks, milline saabus hiljemalt 19.09.2016.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjatele on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostjad kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud.

§§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 113tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ts

MS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162 lg. 1; 177 lg. 2; 407, 442, 444 lg 1; 467 lg, 468 lg 1 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots