Obsah (5)

§ 165§ 201§ 61§ 65§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 13. oktoober 2016, Tartu 3-14-53302 Haldu

) § 165 lg-le 2, et nõustub maksuotsuses esitatud järelduste ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki otsuses korrata. Samas tulnuks kaebaja väited ja vastuväited maksotsusele üle korrata, sest see tagaks kaebajale võimaluse kontrollida, kas kohus järgis

§ 165

lg 1 p 4 nõuet märkida otsuses põhjendused, miks ta ei nõustu menetlusosaliste väidetega.

1. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
2. Kaebaja põhjendused, et tegemist ei olnud sigarettidega, on ebaveenvad. Kaebaja on kriminaalmenetluses selgelt omaks võtnud, et ta toimetas edasi ja hoidis oma paadigaraažis Eesti maksumärgiga märgistamata sigarette. Süüdimõistev kohtuotsus kaebaja suhtes on jõustunud. Olukorras, kus kaebaja ei oleks rikkunud tubakatoodete käitlemise korra nõudeid, ei oleks ta ka end süüdi tunnistanud. 5.
3. Vastustaja hinnangul oli kaebaja sigarettide valdaja ning seda kinnitavad kriminaalmenetluses tõendamist leidnud asjaolud. Üldteada on ka see, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga ning et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu. Kaebaja valduses olnud sigaretipakkidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid, selle põhjal pidi ta eeldama, et need on Eestisse toodud ebaseaduslikult. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, et kaebaja pidi aru saama, et tegemist ei ole peremehetu kaubaga ning et sigaretid olid kaebaja valduses. Ligikaudu pooled kõnealustest sigarettidest leiti kaebaja paadikuurist ja paadist, mistõttu on ilmselge, et just temal oli tegelik võim kauba üle. 5.
4. Kaebaja ei ole põhjendanud oma väidet, et maksuhaldur määras tolliväärtuse valesti. Kuna MTA-l puudus teave, millist hinda on kauba eest makstud, puudus võimalus määrata sigarettide tolliväärtus ÜTS art 29 alusel. ÜTS art 30 lg 1 kohaselt, kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 alusel, tuleb selle määramiseks kohaldada lg 2 p-des a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata. Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 ja art 30 alusel, määratakse see ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas art 31 p-s 1 nimetatud põhimõtetega. Maksuhaldur on sigarettide tootjariigi kohta tõese informatsiooni puudumise tõttu arvestanud, et sigaretid on toodetud kolmandas riigis ja sealt sisse toodud ning tolliväärtuse määramisel on maksuhaldur arvestanud 3 ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal samasuguses pakendis ning samasuguste kirjetega sigarette. 5.
5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud tabelid tolliväärtuse statistiliste andmete kohta lisama maksuotsusele. Tegemist ei olnud otseselt maksukohustuslase kohta kogutud andmetega, vaid võrdlusandmetega. Maksukohustuslasel on olnud võimalik maksumenetluses maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 alusel maksusumma määramise kohta täiendavaid selgitusi küsida, kuid ta ei ole seda teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks täiendavalt korrata (halduskohtumenetluse seadustik –

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Apellatsioonkaebuses on leitud, et kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud asjaolusid ei saa vaidlustatud maksumenetluses aluseks võtta, kuna kriminaalmenetluses ei tehtud kindlaks, kas Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretid vastasid ka vastavale määratlusele, mis tuleneb tubakaseaduse § 15 lg-st 2 (kehtetu alates
2. maist 2016). Selle väitega on kahtluse alla seatud süüteomenetluses kogutud tõenditele antud hinnang nii maksumenetluse kui ka halduskohtumenetluse käigus.

§ 61

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

§ 61

lg 4 mainib, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumist teiste tõenditega. Lisaks näeb

§ 65

lg 1 ette võimaluse kohtul asja lahendamisel arvestada ka süüteomenetluses kogutud tõendeid.

1. Maksumenetluses kinnitas kaebaja enda süüd, mida sai lugeda karistust vähendavaks asjaoluks. Kaebajale oli kriminaalmenetluse käigus esitatud süüdistuse põhjal selge, millises süüteos teda süüdistatakse ning ta pidi mõistma süüteokoosseisu loovaid asjaolusid. Nimelt mõisteti kaebaja kriminaalasjas nr 1-13-7112 süüdi KarS § 376 lg 1 järgi, mis sätestab, et maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seda enam on praegusel hetkel mõistmatu kaebaja väide, et kaup, millega käitlemisel ta kinni peeti, ei olnud sigaretid. Ringkonnakohtule näib, et kaebaja lihtsalt püüab selliseid väiteid esitades välistada tollivõla tasumist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud asjas põhjust kahelda selles, et tegemist oli tubakatoodetega, vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse käigus ei teostatud ekspertiise ega määratud kindlaks konfiskeeritud kauba nikotiinisisaldust. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla fakti, et kriminaalmenetluses tehtud järeldused kauba olemuse osas on paikapidavad. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli sigarettidega. Näiteks sisaldub toimiku materjalides asitõendi vaatlusprotokoll, kust nähtub konfiskeeritud kaup, milleks on salasigaretid (tl 59–63). Ka kriminaalmenetluses ütlusi andnud tunnistaja väitis, et oma erialast tulenevalt tundis ta kohe visuaalselt ära, et isik tassis salasigarette (tl 68 ja 68p). Kuigi ringkonnakohus möönab, et kaup on sigarettidena tõesti kvalifitseeritud pelgalt visuaalse vaatluse teel, ei tähenda see seda, et kauba keemilise koostise määramata jätmine tooks koheselt kaasa tollivõlgnevuse äralangemise. Nagu eelnevalt mainitud, ei andnud välisel vaatlusel kindlakstehtud tundemärgid alust kahelda selles, et tegemist oli tõepoolest sigarettidega. Ka kriminaalmenetluses antud ütlustes ei ole 4 kaebaja ise kahtluse alla seadnud seda, et tegemist on sigarettidega (vt
3. augusti
4. a kahtlustatava ülekuulamise protokolli, tl 30 ja 30p). Seda ka vaatamata sellele, et sigaretid olid pakendatud kastidesse ja mustadesse kilekottidesse, mistõttu ei olnud kauba välimus koheselt märgatav.
5. Vaidluse all on jätkuvalt asjaolu, kas kaebajat saab lugeda sigarettide valdajaks või mitte, sest ÜTS art 203 lg 3 kolmanda taande kohaselt saab võlgnikuks lugeda isikuid, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendid ja asjaolud viitavad sellele, et kaebaja oli sigarettide valdaja. Kuigi osa kaupa leiti metsas asuvast peidikust, viitab sündmuskohal tuvastatu sellele, et kaebaja oli teadlik peidikust ja seal olevast kaubast ning ise selle kauba ka sinna toimetanud. Lisaks leiti osa salasigarettidest kaebajale kuuluva mootorpaadi juurest ning osa kaebajale kuuluvast paadikuurist (
6. augusti
7. a sündmuskohta vaatlusprotokoll, tl 64–65p). Ka kaebaja kahtlustatavana ülekuulamise protokollis antud ütlustest selgub, et kaebaja sisuliselt võttis sigarettide valdamise omaks. Seda enam, et sellel ajaperioodil oli kaebajal võimalik teostada nende üle võimu, st otsustada, mida ta tema valduses olevate sigarettidega teeb. Ringkonnakohus ei leia, et seda järeldust vääraks asjaolu, et kaebaja sõnutsi sai ta korraldusi kelleltki teiselt või et üle piiri toimetas sigaretid kolmas isik. Eelnevast tulenevalt ei ole alust pidada tõenäoliseks seda, et leitud sigaretid oleks olnud peremehetud.
8. Apellatsioonkaebuses on kaebaja kahtlusse alla seadnud ka määratud tolliväärtuse ning leidnud, et ta oleks pidanud saama tolliväärtust kajastavad tabelid koos haldusaktiga, et kontrollida nende õigsust. Kuna maksumenetluses ei suudetud tuvastada sigarettide tootjamaad, võttis maksuhaldur tolliväärtuse määramisel õigustatult aluseks ÜTS art 31, kus imporditud kauba tolliväärtus määratakse ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas
9. a sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) art-s VII ja GATT 1994 art VII rakendamise lepingus ning ÜTS-i kolmandas peatükis toodud põhimõtete ja üldsätetega. Imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks on kasutatud kauba kõige madalamat tolliväärtust (Euroopa Ühenduse Komisjoni (EMÜ)
10. juuli
11. a määrus nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 – ÜTSRS art 151 lg 3). Tolli andmetöötlussüsteemi COMPLEX andmetel võeti aluseks ajavahemik
12. mai 2013 kuni
13. august 2013 ning sel perioodil registreeritud sarnase kauba kõige madalamad müügipakendi väärtused. Ringkonnakohtu hinnangul on kasutatud meetod olnud õiguspärane ning sigarettidele määratud tolliväärtus õige. Asjaolu, et kaebajal ei ole juurdepääsu nimetatud andmetöötlussüsteemile, ei muuda seda järeldust vääraks. Isikul oli võimalik tolliväärtuse ja selle arvutamise meetodiga tutvuda kontrollaktis ning isikul oli võimalus esitada kontrollaktile vastuväide, mida ta on ka teinud. Nii kontrollaktis kui maksuotsuses esitatud tabelites 5.1–5.
14. on esitatud sarnase kauba ühe müügipakendi maksumus. Seega on alusetu väide, et kaebaja ei saanud neid väärtusi haldusaktis kontrollida. Kontrollimiseks ei ole vaja iseenesest juurdepääsu vastavale andmebaasile. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, mis annaks alust kahelda aluseks võetud sarnase kauba müügipakendite väärtuse õigsuses vaadeldaval perioodil. Lisaks tuleb märkida, et kui kaebajale jäi tolliväärtuse määramine ebaselgeks, saanuks ta seda täpsustada. Vastav õigus teavet küsida ja saada tuleb MKS §-st
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht, et halduskohtu otsuses oleks pidanud käsitlema kõiki kaebaja väiteid ja vastuväiteid maksuotsusele olukorras, kus halduskohus leidis põhjendatult, et maksuotsuses on juba piisavalt põhjendatud, miks maksu määramine on korrektselt toimunud ning samas esitatud põhjendused ka kaebaja seisukohtadele. Vastupidine arusaam

§ 165

lg 2 tõlgendamisest tähendaks, et säte kaotaks oma mõtte, kuna selle eesmärgiks on sisuliselt loobuda kohtuotsuses põhjenduste esitamisest, kui need on vaidlusaluses haldusaktis juba piisava põhjalikkusega olemas ning kohus nende põhjendustega ka nõustub. 5

1. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb E.J. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1452 (riigilõiv 750 eurot ja õigusabi 702 eurot) eurot jäävad kaebaja enda kanda (

§ 108lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene