← Eesti

3-15-827/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-827 Otsuse kuupäev 02.11.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.A. kaebus Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirja nr 6-2/83 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.A. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta R.A. kaebus haldusasjas 3-15-827 rahuldamata Saata kaebajale koopia kaebuse täiendusest 17.09.2015 ja lisast. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.12.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirjaga nr 6-2/83 karistati kinnipeetavat R.A. distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 nõuete süülise rikkumise eest. Nimetatud kodukorra punkt sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav R.A. 26.12.2014 kella 13.50 ajal eelvangistushoone esimeses eluosakonnas kambris 1004 toime järgmise distsipliinirikkumise: kasutas ametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Vanglaametniku E. Toots 26.12.2014 ettekandest nr 6259 nähtub, et kaebaja kasutas väidetavalt väljendeid „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“. 03.02.2015 registreeriti Tartu Vanglas kaebaja vaie, milles R. A. taotles 26.01.2015 käskkirja nr 62/83 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla 02.03.2015 vaideotsusega nr 1-11/33-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 1 R.A. esitas 31.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirja nr 6-2/83 tühistamiseks ning nimetatud käskkirjaga määratud 5-ööpäevase kartserikaristusega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohtu 10.04.2015 määrusega tagastati kaebus osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 22.04.2015 kohtumäärusega võeti kaebus tühistamisnõudes menetlusse ja vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebuse põhjendused Kaebaja märgib kaebuses, et ta ei ole vanemvalvur E. Tootsile nii öelnud nagu väidetakse. Lisaks on E. Toots eksinud oma ettekandes nimega, sest kaebaja ei ole R. A.. Kaebaja tunnistab, et ta võis kasutada sõna „ahhueitama“, kuid see on tema arust ütlus ülbe käitumise iseloomustamiseks. R.A. viitab sellele, et keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Praegu ei ole küll tegemist kriminaalmenetlusega, kuid tema süüdistamisele järgnes karistus ja kaebaja pidi kuidagi oma süütust tõendama. Kaebaja esitas vaide, milles on väljendid „rott“ ja „ahv“. Kaebaja on märkinud, et kõikide varasemate distsiplinaarmenetluste korral on kaebaja oma süü omaks võtnud ja karistused kandnud. Seega, kui ta on süüdi, siis ta on vastutanud oma tegude eest. Ettekandes nr 6259 väljatoodut ei ole ta aga öelnud. Kaebaja leiab, et vanemvalvur on meelega püüdnud teda näidata halvas valguses. E. Toots ettekandes on kirjas, et kaebajale anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks, kuid reaalselt anti see võimalus alles mõne nädala möödumisel. Kaebaja leiab, et antud juhul on sõna sõna vastu ja ei ole tõendatud, et kaebaja valvurile selliseid sõnu ütles nagu ettekandes kirjas. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirja nr 6-2/
  2. Kaebaja on esitanud ka kaebuse täiendused, kus ta jääb endiste varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning märgib, et ettekanne ei ole usaldusväärne ning soovib koopiat 17.09.2015 esitatud kaebuse täiendusest ja lisast. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vanglal ei ole alust kahelda selles, et vanemvalvur E. Tootsi 26.12.2014 ettekanne nr 6259 ei oleks tõene. Ettekandes on kirjas aeg ja koht, kus intsident aset leidis, samuti on täpselt kirjas, mida kinnipeetav vanemvalvurile ütles. Vastustaja hinnangul ei ole tõenäoline, et vanglaametnik kinnipeetava kohta niivõrd täpselt sõnastatud valeettekande koostaks. Samuti, kuna ettekandes on kirjeldatud sõnu, mida kinnipeetav ütles vanemvalvuri enese kohta, muudab see valeettekande koostamise tõenäosuse veel väiksemaks. Vanglaametnikud teavad, et kui nad koostavad ettekande, siis näevad seda mitmed erinevad isikud (nende hulgas üksuse juht, inspektor-kontaktisik). Ei ole eluliselt usutav, et vanglaametnik soovib, et sellised sõnad, nagu kaebaja ettekande kohaselt lausus, jõuaks teiste vanglaametnike silme ette ilma mõjuva põhjuseta. R. A. on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning toime pandud rikkumised on olnud erineva raskusastmega. Kuna kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt pannud toime distsipliinirikkumisi, siis vähendab see kaebaja pool kohtukaebuses väljendatud tõeväärtust veelgi enam. 23.01.2015 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis on piisava põhjalikkusega välja toodud, miks kinnipeetava poolt lausutud sõnad on oma olemuselt solvavad. Kaebaja enese arusaam sõna „ahhueitama“ tähendusest ei muuda vähem solvavaks konteksti, milles seda sõna kasutati. Kahelda ei saa selles, et vanglaametnikuga sellisel viisil suhtlemine on taunitav ega ole vanglas aktsepteeritav käitumisviis. Selline käitumine võib raskendada vanglas distsipliini tagamist. Samuti ei saa kahelda 2 kinnipeetava poolt öeldu solvavas iseloomus. Selliste väljendite kasutamine ei ole kuidagi õigustatud – seda nii vanglas kui ka vanglast väljaspool. Kaebajale määrati toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Vastustaja hinnangul on tegemist proportsionaalse karistusega. Karistuse määramisel on arvestatud sellega, et varasemalt on kinnipeetavale distsipliinirikkumiste korral määratud kõige kergem karistus – noomitus, ühel korral on määratud ka kartserikaristus. Kuna eelnevalt määratud distsiplinaarkaristused ei ole kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud, siis oli käesoleval juhul kinnipeetava kartserisse paigutamine õigustatud ning tema karistuse pikkus proportsionaalne toime pandud teoga. Ettekandes on tõepoolest märgitud, et kinnipeetavale on antud võimalus seletuskirja kirjutamiseks, kuigi reaalselt anti kinnipeetavale see võimalus alles mõne nädala möödudes. Kaebaja õiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, et talle anti seletuskirja kirjutamise võimalus natuke vähem kui kuu aja möödumisel toimunud intsidendist. 22.01.2015 on kaebajale seletuskirja kirjutamise võimalus antud ning seletuskirjas toodud väidetele on menetleja distsiplinaarmenetluse käigus ka hinnangu andnud. Seega, olenemata ajahetkest, oli kaebajale tagatud õigus omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 26.01.2015 käskkiri nr 6-2/83 on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõutele. Seega puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirjaga nr 6-2/83 karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 nõuete süülise rikkumise eest. Väidetavalt kasutas kaebaja vanglaametniku aadressil väljendeid „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. 2.Kaebaja väidab, et ta ei ole ülaltoodud väljendeid 26.12.2014 vanglaametnik E. Tootsile öelnud, kuid möönab, et ta võis kasutada väljendit „ahhueitama“, mis on kaebaja hinnangul ütlus ülbe käitumise iseloomustamiseks ning ei kuulu seega Tartu Vangla kodukorra punktis 1.7.1 nimetatute hulka. Kaebaja leiab, et antud olukorras on sõna sõna vastu ja kodukorra p 1.7.1 rikkumine ei ole tõendatud. 3.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 26.12.2014 toimus kaebaja R.A. ja vanglaametnik E. Tootsi vahel vestlus ja et E. Tootsi ettekande nr 6259 sisulises osas kinnipeetava nimeks märgitud „A. R.“ on ekslik. Kaebaja tunnistab, et vestlus toimus temaga, see on R.A.ega Vanemvalvur E. Toots 26.12.2014 ettekandest nr 6259 (tl 6) nähtub, et 26.12.2014 kella 13.50 paiku teostas ta visuaalset järelevalvet E-hoone esimeses sektoris, kui kambris 1004 viibiv kinnipeetav A. R. 3 ütles talle, et ta prügi ära võtaks. Valvur lasi vaateava luugi uksel tagasi alla ning kinnipeetav A. R. karjus talle kambrist: „Piider tont tule tagasi“. Kambri ust avades ütles kinnipeetav valvurile: „Sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“. Kaebaja on nimetatud intsidenti selgitanud 22.01.2015 seletuskirjas (tl 7), kus ta märgib, et vist 25.12.2014 oli see päev, kus E. Toots võttis temalt ilma põhjuseta ära üle 20 lusika. Kaebaja tunnistab, et ta oli sellel päeval E. Tootsi peale vihane ja ütles talle, et kui ta juba prügi ära võtab, siis las võtab ja tühjendab prügikasti ka ära. Kaebaja tunnistab, et võibolla ta lõppu mainis, et sa oled ikka ära ahhueitanud. R.A. on vaidlustatud käskkirja peale esitanud 02.02.2015 (registeeritud 03.02.2015) vaide (tl 9), milles kasutab E. Tootsi aadressil solvavaid väljendeid „ahv“ ja „rott“. Kohtule esitatud kaebuses märgib R. A., et ta läks vaide kirjutamise ajal endast välja ja kasutas väljendeid „rott“ ja „ahv“, sest on väga ebastabiilne. 4.Kohus leiab, et antud juhul puudub alus kahelda vanglaametniku E. Toots 26.12.2014 ettekande nr 6259 tõele vastavuses. Millegagi ei ole tõendatud, et vanglaametniku E. Toots eesmärgiks oleks olnud vale ettekandega tekitada kaebajale probleeme. Vale ettekande koostamine võib mõjuda negatiivselt hoopis ettekandja enda teenistuskäigule Tartu Vanglas. Seevastu kaebaja ütlused võivad olla kantud soovist vabaneda vastutusest. Kaebaja on osaliselt ettekandes viidatud väljendite kasutamist tunnistanud ning on ka tunnistanud, et ta oli vanglaametniku peale vihane. R. A. on kaebuses märkinud, et ta on emotsionaalselt ebastabiilne ning on kasutanud vaides vanglaametniku aadressil väljendeid „ahv“ ja „rott“. Eeltoodu näitab, et kaebaja ei suuda ärritunud olekus end kontrollida ning ametniku aadressil solvavate väljendite kasutamine ei ole talle võõras. Seega leiab kohus, et vanglaametniku 26.12.2014 ettekandega nr 6259 on tõendatud kaebaja poolt väljendite „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“ kasutamine. Asjaolu, et kaebaja on varasemate distsiplinaarmenetluste korral süüd tunnistanud ja nõustunud karistustega, ei anna alust asuda seisukohale, et tema hilisemal karistamisel ja karistuse vaidlustamisel ei ole ta temale süüks pandud tegu toime pannud.
  3. Kohus leiab, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 4) õigesti leidnud, et väljendite „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“ puhul on tegemist kogumis solvavate väljenditega, mistõttu toob nende kasutamine kaasa Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise. Kohus leiab, et viidatud väljendite solvav iseloom on ilmselge ning seetõttu puudub vajadus väljendite täpsemaks analüüsiks.
  4. Kohtu hinnangul ei mõjuta kaevatava käskkirja õiguspärasust asjaolu, et distsiplinaarmenetluses võeti kaebajalt seletus alles 22.01.
  5. Õigusaktid ei näe ette, millise aja jooksul tuleb kinnipeetavale anda võimalus seletuse andmiseks. Oluline on, et kinnipeetav saaks distsiplinaarmenetluse käigus oma seletuse anda ning seda on kaebajale ka võimaldatud. Tema seletusega on karistuse määramisel arvestatud.
  6. Kuna kaebaja on talle süüks pandud teo toime pannud ja rikkunud sellega Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1, siis võis vangla teda distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63 alusel karistada. Kaebajat on karistatud viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mis on kooskõlas VangS § 63 lg 1 p-ga
  7. Arvestades seda, et kaebajat on ka varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ja määratud on leebemaid karistusi (noomitus), siis leiab kohus, et käesoleva rikkumise eest kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. Kohus leiab, et Tartu Vangla 26.01.2015 käskkiri nr 6-2/83 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Tartu Vangla on distsiplinaarmenetluse läbi viinud õiguspäraselt ning asja menetlemisel menetlusnormide rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et vangla on ümberlükkamatult tõendanud olemasolevate materjalide põhjal kaebaja süülise käitumise. 4 8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 9.Kohus väljastab kaebajale koopia tema enda poolt koostatud kaebuse täiendusest ja selle juurde lisatud lisast (17.09.2015). 10.Menetluskuludest HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist soovinud. Menetluskulud jäävad poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.