4-15-11096/20

Väärteoasi nr. 4-15-11096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-11096 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kohtuasi Indrek XXXX’ (ik: XXXX) väärteokaebus nr 4-15-11096 Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 01.12.2015.a. otsus väärteoasjas nr 410115033784 Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2016.a., 15.02.2016.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Indrek XXXX kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja, Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja Meeli Maiorov RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 01.12.2015.a. otsus väärteoasjas nr 410115033784 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 410115033784 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. Kaitsja Indrek Sirgi taotlus kaebuse esitajale tema poolt valitud kaitsja tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata ning jätta see kulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 15.03.2016.a. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna liiklus- ja taksojärelevalve sektori vaneminspektor A. Alviste koostas 05.11.2015.a. väärteoprotokolli nr 001597 Indrek XXXX’le selle eest, et tema 05.11.2015.a. kella 20.01 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 326 juures, ei täitnud oma kohustust panna sõiduki armatuurlaua paremale poolele ja kõrvalistuja poolse tagumise ukseakna siseküljele nõuetele ja vormile vastavad hinnakirjad. Nimetatud tegevusega rikkus Indrek XXXX Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 § 3 lg-te 4 ja 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 86 lg 1 järgi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna pileti- ja parkimismenetluse sektori juhtivinspektor Meeli Maiorov karistas Indrek XXXX’t väärteoasjas nr. 410115033784 tehtud üldmenetluse otsusega ÜTS § 86 lg 1 alusel rahatrahviga 11 trahviühiku ulatuses, summas 44 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses palub kaebuse esitaja Indrek XXXX tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt on taotletud ka põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses märgitakse, et Tallinna Linnavalitsus kavandas teadaolevalt taksoteenuste hindade kõrgeimate määrade kehtestamist ning seejuures puudus taksoveoteenuse osutajatel info kavandatavatest muudatustest. Sealhulgas puudus igasugune informatsioon selle kohta, et kavandatakse ka hinnakirja kujunduse muutmist. Määruse vastuvõtmisest teadasaamisel võttis XXXXAS 15.10.2015.a. ühendust Tallinna Transpordiametiga, et määruse sisust teada saada, kuid 16.10.2015.a. vastuse kohaselt jõustumata määrust ei väljastatud ning teavitati sellest, et määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist. Suusõnaliselt esitati informatsioon, et suuri muudatusi varasemaga võrreldes ei ole. 29.10.2015.a. edastati informatsioon avaldatud määrusest ning alles siis said taksoveoteenuse osutajad reaalselt määruse sisuga tutvuda. Ühtlasi selgus üllatuslikult, et muudetud oli hinnakirja vormi. Nimetatud põhjusel oli XXXXAS sunnitud tellima uued kleebised ning hinnakirja vormi muudatuste tõttu kujunes hankeperiood pikemaks ning need valmisid 12.11.2015.a., misjärel asuti neid sõidukitele paigaldama. Kaebuses leitakse, et olukorras, kus eelnevalt puudus informatsioon määruse sisust ja uutest kohustustest, ei saa kolmepäevast määruse jõustumise tähtaega pidada piisavaks, et uued hinnakirjad valmistada. Taoline vastavas valdkonnas tegutsevate isikute informeerimata jätmine ja muudatustega kohanemiseks piisava ajavaru andmata jätmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Ühtlasi leitakse kaebuses, et olemasolev hinnakiri vastas Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015.a. määruse nr 20 (edaspidi ka: määrus) nõuetele määruse § 3 lg 4 osas, mis puudutab hinnakirja kujundust. Määruse § 3 lg 5 osas (hinnakirja vorm) möönab kaebuse esitaja mõningast erinevust, kuid sisulised nõuded olid sellest hoolimata täidetud ning vähesed kõrvalekalded ei täida määruse nõuete objektiivset koosseisu. Samuti ollakse kaebuses seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääva ajavahemiku (vacatio legis) piisavuse nõuet. Kaebuses leitakse, et mõistlik aeg uue regulatsiooni jõustamiseks olnuks 2 nädalat, kuna 3-päevane jõustumistähtaeg ei võimaldanud menetlusalusel isikul ega frantsiisilepingu alusel taksoveoks kohandatud sõidukit rentinud XXXXAS-l uusi hinnakirju valmistada ega kasutusele võtta. Eelnevast tulenevalt on taotletud põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist ning palutakse kontrollida, kas määruse alusel kehtestatud uue hinnakirja vormi kasutuselevõtuks jäetud 3 päeva oli normiaadressaatidele piisav aeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Samuti on alternatiivselt taotletud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses märgitakse seejuures, et hinnakirja sisulised nõuded olid täidetud ning erinevused uuest hinnakirja vormist olid väikesed, menetlusalune isik rendib sõidukit XXXXAS-lt ja lepingust tulenevalt ei olnud tal õigust muudatusi teha, samuti puudus tal oskus ja võimalus uue hinnakirja valmistamiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et kasutab XXXXAS-lt renditud sõidukit ja osutab teenust frantsiisilepingu alusel. Kõik autodega seonduv on Tulika vastutada, sh hinnakirja kleebiste paigaldamine, temal endal nende vahetamiseks õigust ei ole. Samuti märkis ta, et taksoveoluba ja sõidukikaart on väljastatud tema nimele, sõiduk on tööpäevadel tema valduses. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning leidis, et määrusega kehtestatud uue hinnakirja vormi ja menetlusaluse isiku kasutuses olnud autol olnud hinnakirja võrdlusest ilmneb vaid üks erinevus, milleks on see, et uuel hinnakirjal ei ole enam reisijale suunatud teavet. Kõigis muudes küsimustes vastas hinnakiri täielikult nõuetele, mh suuruse, värvi ja hinnakomponentide osas ehk selles osas vastas hinnakiri määruse nõuetele. Asjaolu, et hinnakirjal oli rohkem teksti, ei tähenda seda, et hinnakiri nõuetele ei vastanud. Alternatiivselt taotles kaitsja alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kuna sedavõrd lühikese aja jooksul ei olnud võimalik hinnakirju määruse nõuetele vastavaks muuta. Kaitsja märkis, et määruse sisuga sooviti tutvuda, kuid Tallinna Transpordiameti vastuse kohaselt pidi saama määrusega tutvuda siis, kui see on avaldatud, ehk siis 3 päeva enne selle jõustumist. Kaitsja esitas kohtumenetluse käigus ka täiendavaid materjale. Kaitsja leidis ka, et kui ka taksoteenust osutavad isikud oleksid varasemalt tutvunud määruse tekstiga, oleks nad selle eelnõu seletuskirjast lugenud, et hinnakirja ei muudeta ja täiendavaid väljaminekuid neile kaasa ei too. Samuti korraldati ka õppeseminar, aga seda pärast määruse jõustumist, kui oli asutud inimesi karistama ja oli ilmselge, et hinnakirjad on juba nõuetekohaseks muudetud. Alternatiivselt leidis kaitsja, et I. XXXX karistamine ei ole otstarbekas, kuna tal puuduvad varasemad karistused, ta ise hinnakirja muuta ei saanud ning teave hinnakirjade kohta oli vastuoluline. Samuti taotles kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ükski kaitsja poolt esitatud taotlustest väärteomenetluse lõpetamiseks põhjendatud ei ole. Esindaja selgitas, et asjaolu, et muudetakse taksoveonõudeid, oli teada varem, Tallinna Linnavolikogu lehel oli üleval määruse eelnõu juba 15.10.2015.a. Määruse nõuetega tutvumiseks edastati Tallinna Transpordiameti juhi poolt kutse koolitusele kõigile vedajatele ja ettevõtetele. Menetleja esindaja möönis hilisemalt, et nimetatud koolitus toimus siiski hiljem, pärast isikute karistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et I. XXXX karistamine oli otstarbekas, kuna tema sõidukil puudusid nõuetekohased hinnakirjad. Hinnakirjade kahenädalane tellimisaeg ei ole põhjendatud, esindaja hinnangul oleks ajutiselt olnud aktsepteeritav ka hinnakirja mittekleebitav versioon, mis oleks väliselt vastanud kehtivale hinnakirja vormile. Hinnakirja muutmise kulusid tuleb pidada väikesteks. Vedajad said infot juba varakult ning kui eelnõu oli kättesaadav, uuriti muudatuste kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kui varasemas hinnakirjas oli halvemini loetav kiri, siis uus on selles osas oluliselt erinev. Samuti märkis esindaja, et isik vastutas taksoveoteenuse osutamise eest ise ning kui isikul ei olnud piisavalt aega hinnakirjade vormistamiseks, tulnuks teenuse osutamisest selleks ajaks loobuda. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid ja iseloomustavat materjali: - vastust teabenõudele (tl 4); e-kirjasid Tallinna Transpordiameti teatega (tl 8-9); - sündmuskoha vaatluse protokolli (tl 34-35; väärteotoimik lk 1); sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde käivat fototabelit (tl 36-39; väärteotoimik lk 2-5); väärteoprotokolli (tl 42-43; väärteotoimik lk 7); kohtuvälise menetleja 01.12.2015.a. otsust (tl 45-48; väärteotoimik lk 9-10); väljatrükki Eesti Keele Instituudi keelenõuannete lehelt (tl 66); muudatusettepanekut määruse eelnõule nr 180 „Tallinna taksoveonõuded“ (tl 67); Tallinna Linnavolikogu korra- ja tarbijakaitsekomisjoni 14.10.2015 koosoleku protokolli (tl 68); Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli (tl 69); Tallinna Linnavolikogu määruse „Tallinna taksoveonõuded“ 30.09.2015 eelnõu (tl 69pö70) ja eelnõu seletuskirja (tl 70pö-73); taksoveoteenuste hinnakirja vormi (tl 73pö); I. Sirgi kirjavahetus rendi- ja frantsiisilepingu saamise kohta (tl 74-75); frantsiisilepingut koos lisadega (tl 76-80pö); rendilepingut koos hooldejuhendiga (tl 81-83); AS XXXXjuhatuse liikme kinnitust (tl 84-85); kuluarvestuse dokumenti (tl 94). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Samuti taotles kohtuvälise menetleja esindaja avaldada dokument, millest nähtub, et frantsiisilepingu sõlminud XXXXAS ei ole kaubamärgi omanikuks. Kaitsja vaidles nimetatud taotlusele vastu, viidates, et tegu ei ole asjassepuutuva küsimusega, kuid märkis, et XXXXAS omab õigust kaubamärgi kasutamiseks ja õigust seda kasutamiseks edasi anda. Kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata, kuivõrd kaubamärgi kuuluvus ei oma tähtsust väärteo toimepanemise seisukohast. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus väärteootsuse tühistamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine Indrek XXXX poolt. Kohtu hinnangul puudub hetkel vaidlus selles, et I. XXXX kasutuses olnud sõidukil oli 05.11.2015.a. hinnakirja kleebis, mis ei vastanud osaliselt Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 20 kehtestatud, antud määruse lisaks olevale taksoveo hinnakirja vormile. Kaitsja viitas, et I. XXXX sõidukil olnud hinnakiri vastas siiski olulises osas ka uuele hinnakirjale kehtestatud nõuetele, erinevus oli vaid reisijate õiguse teksti kadumises ja kujunduses. Asjaolu, et Indrek XXXX sõidukil, millega osutati taksoteenust, olnud hinnakiri ei vastanud kehtivatele nõuetele, on tõendamist leidnud ennekõike 05.11.2015.a. teostatud sündmuskoha vaatlusega ja selle lisaks oleva fototabeliga (tl 34-39), millest nähtuvalt erines 05.11.2015.a. kasutusel olnud hinnakiri Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 alusel kehtestatud hinnakirja vormist (tl 73pö) kujunduse ja sel oleva informatsiooni poolest. Samuti kinnitab teo toimepanemist väärteoprotokoll, milles I. XXXX on nõustunud rikkumisega, kuid ta on märkinud, et hinnakirjade vahetus toimub Tulikas üheaegselt ja sellekohast infot temani jõudnud ei ole (tl 42). Kohus rõhutab, et ka kohtule esitatud kaebuses mööndakse, et hinnakiri ei vastanud vormiliselt uutele nõuetele, samal seisukohal oli kaitsja ka kohtumenetluses. Kohtus ei leidnud tuvastamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 42) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 45-48). Väärteoprotokollis on kajastatud ka menetlusaluse isiku ütlused, seega oli isikul võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed väärteo toimepanemise asjaolude kohta, väärteoprotokolliga on menetlusaluse isik tutvunud, vastuväited rikkumisele ta sel hetkel ei esitanud, kuid märkis, et hinnakirjade vahetuse käib Tulikas üheaegselt ja sellealast teavet talle tulnud ei ole (tl 42). Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 § 3 lg 4 näeb ette, et hinnakiri esitatakse püstvormingus A5-lehel, millel on kollasel taustal musta värvi eesti- ja ingliskeelne tekst; teksti puhul kasutatakse poolpaksu kirja ja kirjatüüpi Arial Narrow; tähemärgi vähim kõrgus on 5 mm ja numbritel 7 mm; hinnad esitatakse eurodes, kasutades sümbolit €. Määruse § 3 lg 5 näeb ette, et vedaja peab kehtestatud hinnad esitama taksoveoteenuste hinnakirjas käesoleva määruse lisas toodud vormil. Võrreldes kahte hinnakirja vormi, on ilmne, et selles on erinevused. Seejuures on oluline tähele panna, et uue hinnakirja vormil on selgemalt ja loetavamalt esitatud taksoveo eest makstavate hindade osa, milline oli määruse eelnõu seletuskirja kohaselt ka vastava vormi muutmise põhjuseks (tl 71pö). Seega on kohus seisukohal, et antud juhul seisnes rikkumine määruse § 3 lgte 4 ja 5 nõuetele mittevastava hinnakirja kasutamises. Rikkumine seisneb nii vormistuse erinevuses (paigutus, loetavus), kui ka kehtestatud vormi mittekasutamises. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et I. XXXX poolt ÜTS § 86 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid, I. XXXX on täisealine ja süüvõimeline isik. Menetlusalune isik on väärteo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Igapäevaselt taksoveoteenust osutava taksojuhina pidi I. XXXX olema teadlik, et eksisteerivad taksoveole kehtestatud nõuded ja ka seda, et teda võidakse nende rikkumise eest karistada. Asjaolu, et sõidukile paigaldatavate hinnakirjade eest hoolitses sõiduki rendileandja, ei vabasta isikut nõuete järgimise vajadusest. Antud juhul ei teadnud I. XXXX, et teostab väärteokoosseisule vastava asjaolu, s.o osutab taksoteenust sõidukiga, mille hinnakiri ei vasta kehtiva määruse nõuetele, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Elukutselise taksojuhina pidanuks I. XXXX tutvuma kehtivate taksoveonõuetega. Kohus märgib, et sellisel juhul, kuivõrd antud sõiduk oli I. XXXX sõnul tööpäeviti tema valduses, olnuks tal võimalus koheselt informeerida XXXXASi sellest, et hinnakiri ei vasta nõuetele ning mitte asuda taksoteenust osutama sõidukiga, millele ei olnud rendileandja poolt tagatud teenuse osutamiseks vajalike nõuete täitmine. Eelnevast tulenevalt I. XXXX vastutust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohus peab vajalikuks peatuda ka kaitsja poolt viidatud, määruse jõustumistähtaja võimalikul vastuolul PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Kohus märgib esmalt, et taksoveoteenuse valdkonnas tegutsevatele isikutele, sh XXXXAS-i juhatuse liikmele XXXXoli teada vastava valdkonna regulatsiooni muutuste vastuvõtmine hiljemalt 16.10.2015.a. (tl 8). Kaebusest ja kohtuistungil uuritud mitmetest tõenditest nähtuvalt korraldas XXXXkaubamärgi all sõitvate taksojuhtide sõidukite hinnakirja asendamist jmt tegevusi just XXXXAS, seega oli frantsiisi- ja rendilepingu kohustatud poolele teada vastava regulatsiooni jõustumine 01.11.2015.a. Antud juhul avaldati määrus Riigi Teatajas 29.10.2015.a. ning see jõustus 01.11.2015.a. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada seda, et I. XXXXle etteheidetav rikkumine on toime pandud 05.11.2015.a. ehk 5. päeval määruse jõustumisest ning 8. päeval pärast määruse avaldamist ning 21 päeva pärast seda, kui XXXXAS sai teadlikuks eesolevast kohustusest hinnakirja muuta (tl 8) ja pidanuks eelduslikult lepingupooltele (taksojuhtidele) vastava teabe ka edastama. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleks määruse adressaadid eksituses, kuna määruse eelnõu seletuskirjas märgiti, et hinnakirja vorm ei muutu. Kohus möönab, et määruse eelnõu seletuskirjas on vastav teave mitmeti mõistetav, kuid taksoveonõuete täitmise aspektist saab normiadressaat siiski tugineda üksnes kehtivale õigusele, s.o Riigi Teatajas avaldatud määruse tekstile. Nimetatud asjaolu on seda olulisem, et antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette rikkumist, mis seostub määruse lisaks oleva hinnakirja vormi mittekasutamisega. Teisisõnu, isikutel oli juba 15.10.2015.a. võimalik tutvuda määruse eelnõu juurde kuuluva lisaga (hinnakirja vorm, tl 73pö) ning määruse avaldamisel 29.10.2015.a. ka jõustuva määruse juurde kuuluva lisaga, milleks oli samal kujul kehtima hakanud hinnakirja vorm. Kohus viitab, et õiguskindluse põhimõte tähendab muuhulgas seda, et regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha piisav aeg, mille vältel saavad normiadressaadid oma tegevuse ümber korraldada. Seejuures saab vastava aja piisavust ehk mõistlikkust hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu (RKPJKo 3-4-1-20-04, p 26). Kohus leiab, et antud õigussuhte iseloomu (elukutselise taksojuhi tegutsemine vastaval erialal), muutuse ja ümberkorralduse väikest ulatust (hinnakirja näidisvormile vastavaks muutmine ja selle paigaldamine) ning muudatuse ettenähtavust arvestades ei ole õiguskindluse põhimõtet rikutud. Seega, kuivõrd antud hinnakirja vorm oli piisava ajavaruga tutvumiseks kättesaadav, puudub ka vastuolu põhiseadusega ning vajadus õigustloova akti kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks. Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb pidada isiku süüd väikeseks. Antud asjas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik osutas taksoveoteenust tulenevalt XXXXAS-ga sõlmitud frantsiisilepingust ja kasutas selleks ka viimase poolt renditud sõidukit. Frantsiisilepingu kohaselt on sõiduki hinnakirjadega varustamine frantsiisiandja kohustus ning I. XXXXl õigus antud sõidukil olevate hinnakirjade muutmiseks (p 2.1.6, 3.1.2, tl 76, 76pö). Antud asjaolu on kinnitanud ka XXXXAS juhatuse liige (tl 84). Kohus arvestab nimetatud asjaolu I. XXXX süü suuruse määratlemisel, kuid rõhutab, et frantsiisi- ja rendilepingu tingimused ei välista taksoveoteenust osutava isiku vastutust. Avaliku menetlushuvi suuruse hindamisel tuleb arvestada ka rikutud õigusnormi poolt kaitstavate hüvedega. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi asjas ei ole suur, kuivõrd hinnakiri (seda küll varem kehtinud vormistuses) oli taksol olemas ning seega ei olnud avalikkusele suunatud eksitavat infot ning ka vana kujundusega hinnakirjast nähtus sarnaselt uue hinnakirja vormiga hindade kohta käiv teave. Nagu eelnevalt mainitud, määruse eelnõu seletuskirjast tulenevalt, teenis uue hinnakirja vormi kehtestamine üksnes sõitjatele hinnakirja parema nähtavuse (loetavuse) eesmärki (tl 71pö). Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 595,20 eurot. Kohus viitab, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 13 alusel jäävad VTMS § 30 lg-s 1 nimetatud alusel väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse kulud menetlusaluse isiku kanda. Seega antud juhul, lõpetades väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, ei kuulu kaitsjatasu hüvitamisele. Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik