← Eesti

3-16-142/8

Obsah (6)§ 124§ 46§ 47§ 71§ 152§ 104

Haldusasi nr 3-16-142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 04.08.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-142 Haldusasi A. Z. kaebus Maks

) § 152 lg 1 p 2 alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt tegi maksuhaldur 26.10.2015.a vaideotsuse kaebajale e-maksuametis kättesaadavaks ning edastas kaebaja esindajale e-posti aadressile mahlapuu.ab@gmail.com. Kaebaja esindaja vaideotsuse kättesaamist ei kinnitanud ning kaebaja e-maksuametis dokumenti ei avanud. Siis edastas maksuhaldur vaideotsuse tähtkirjana posti teel 04.11.2015.a kaebaja rahvastikuregistrisse kantud aadressile xxxxxxxx. Omniva väljavõttest nähtuvalt on saadetis saajale väljastatud 05.11.2015.a kell 10.

  1. Saadetise väljastamist kinnitavast dokumendist nähtub, et saadetise RR208550928EE on vastu võtnud kaebaja tütar M. V. 05.11.2015.a kell 10.
  2. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud vaideotsuse kättetoimetamine 05.11.2015, mistõttu tulnuks kaebus esitada hiljemalt 07.12.2015.a.
  3. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Haldusmenetluses kehtib põhimõte, et isiku õigusi piirav haldusakt tuleb talle teatavaks teha kättetoimetamise teel. See tähendab, et haldusakt tuleb üle anda haldusakti adressaadile, mitte aga suvalisele kolmandale isikule. Käesolevas asjas ei ole 24.08.2015.a vaideotsust nr 13-7/499-20 kaebajale üle antud. Kaebaja poolt Omniva klienditeenindusele tehtud päringu vastusest ja esitatud kanderaamatu koopiast nähtub, et A. Z. adresseeritud tähtkiri nr RR208550928EE on üle antud M. V. Kuigi M. V. on kaebaja tütar, ei ole tegemist koos elavate perekonnaliikmetega. M. V. on abielus, omab iseseisvat peret, ega ela koos oma isa A. Z. Tegemist on täiesti erinevate perekondadega. Pealegi väidab M. V., et talle ei ole üle antud Keila kandepunktis 05.11.2015.a kell 10:40 mitte ühtegi saadetist. Küll kinnitab M. V. aga allkirja andmist tähtkirja teatisele. Asjaolu, et kaebajale ei tehtud vaideotsust reaalselt kättesaadavaks, kinnitab ka see, et kaebaja lepinguline esindaja esitas 23.11.2015a MTA-le päringu vaideotsuse väljastamiseks põhjusel, et vaideotsust ei olnud kaebaja selleks ajaks saanud ning puudus ka igasugune informatsioon vaideotsuse tegemise või mittetegemise kohta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. 6.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 7. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas

§ 47

lg-s 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema 05.11.2015.a ehk päevast, mil MTA 26.10.2015.a vaideotsus nr 6-1/3033-2 anti kaebaja elukohajärgses postiasutuses allkirja vastu üle kaebaja tütrele (tl 24-25, 59) või 17.12.2015.a, kui vaideotsuse sai e-posti teel kätte kaebaja esindaja (tl 7).

  1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 lg 1 kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte MKS
  2. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 1 kohaselt toimetatakse Eestis elavale füüsilisele isikule dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. MKS § 53 lg 3 ls 2 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.
  3. Asjas puudub vaidlus, et MTA tegi 26.10.2015.a vaideotsuse kaebajale kättesaadavaks emaksuametis ning edastas 27.10.2015.a kaebaja advokaadist esindajale e-posti aadressil mahlapuu.ab@gmail.com (tl 22). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja esindaja ei kinnitanud vaideotsuse kättesaamist ning kaebaja ei avanud e-maksuametis dokumenti. 04.11.2015.a saatis maksuhaldur vaideotsuse tähtkirjana posti teel kaebaja rahvastikuregistrisse kantud aadressile 2 xxxxxxx (saadetis RR208550928EE), mille võttis vastu Keila kandepunktis 05.11.2015.a kell 10.40 allkirja vastu kaebaja tütar M. V. (tl 24-25, 59). Rahvastikuregistri andmete kohaselt elab M. V. kaebajaga samal aadressil (tl 64) ning vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja tütar on vanem kui 10-aastane.
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide, et tal puudus enne 17.12.2015.a igasugune informatsioon vaideotsuse tegemise kohta, ei ole usutav. Saadetise väljastamisega kaebaja tütrele jõudis vaideotsus kaebaja mõjusfääri ning puudub alus kahelda, et tütar selle isale reaalselt ka edasi andis. Seda eriti arvestades asjaolu, et vaide esitanud kaebaja teadis vaideotsuse tegemist ja edastamist oodata ning puudub mistahes muu mõistlik põhjus, miks peaks kaebaja tütar minema postiasutusse vastu võtma MTA-st saadetud kaebajale adresseeritud menetlusdokumente (tl 63).
  5. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebaja elukoha aadressil kohale toimetatud ja kaebaja tütrele allkirja vastu kätte antud vaideotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.11.2015.a, mille järgselt hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg, mis lõppes 07.12.2015.a. Kaebus on kohtule esitatud 18.01.2016.a, seega kaebetähtaega rikkudes. 12.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohus on seiskohal, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks käesoleval juhul ei esine ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 13.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. 14.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Tasutud riigilõivu saab kaebaja tagasi taotleda riigilõivuseaduse § 12 jj ettenähtud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.