Obsah (9)

§ 329§ 65§ 76§ 871§ 199§ 201§ 64§ 68§ 63

Kriminaalasi nr 1-15-10977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10977 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 329

järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Virko Tõlgile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.12.

1. a ja lõppeb 26.01.
2. a. Tartu Vangla edastas 15.09.
3. a kohtule materjalid Virko Tõlgi suhtes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta Virko Tõlgi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Abiprokurör Külli Zimm on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha Virko Tõlgi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Virko Tõlgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 27.10.
4. a edastas Tartu Vangla materjalid Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Virko Tõlk selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna ta soovib Eestist ära kolida ning sellisel juhul ei ole kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimalik. Lisaks on Virko Tõlgil jäänud väga vähe karistust kanda, tema karistusaeg lõpeb jaanuaris
5. a. Virko Tõlk ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Abiprokurör Liane Peets leidis kohtuistungil karistusjärgse käitumiskontrolli taotluse osas, et Virko Tõlgi suhtes on täidetud

§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused. Virko Tõlk on korduvalt kandnud karistust vanglas, kuid sellele vaatamata on uuesti asunud kuritegelikule teele. Virko Tõlk on ka karistuse kandmise ajal pannud toime kuriteo, mis annab alust arvata, et Virko Tõlk on ohtlik. Ohtlikkus tuleneb alkoholijoobes kuritegude toimepanemisest. Prokuröri hinnangul võib Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tekitada raskusi, kuna Virko Tõlk ei avalda oma elukohta, kuhu ta kavatseb karistuse kandmiselt vabanemise korral elama asuda ja seda nii Eestis, kui ka Rootsis. Rootsis on väga raske töökohta leida. Prokurör osundab, et ka Virko Tõlgi ema ei pea usutavaks poja juttu Rootsis töökoha leidmise osas. Kuna Virko Tõlk on kaotanud lähedast usalduse, ei ole prokuröri hinnangul kuigi tõenäoline, et Virko Tõlgil oleks võimalik vabanemise korral sugulaste juurde elama asuda. Virko Tõlgil on säilinud suhted oma alaealiste laste emadega. Prokurör leiab, et Virko Tõlgil oleks võimalik endale elukoht leida, kui ta seda taotleks. Samuti osundab prokurör, et kohus saaks kohustada Virko Tõlki leidma endale elukoha. Prokurör leiab, et Virko Tõlk vajab karistusjärgset käitumiskontrolli ning lisakohustused aitaksid Virko Tõlgil leida endale töökoha, omandada eriala ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Prokuröri hinnangul tuleb Virko Tõlgi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröride seisukohtadega ning kuulanud ära Virko Tõlgi, leiab, et Virko Tõlk tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata. Samuti tuleb Virko Tõlgi suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 2 Kohus käsitleb esmalt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimust ning seejärel hindab karistusjärgse käitumiskontrolli võimalikkust ja vajalikkust. 2. Virko Tõlk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Virko Tõlk temale mõistetud karistusajast (1 aasta 27 päeva) ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Sellest tulenevalt esinevad formaalsed alused Virko Tõlgi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esiteks peab kohus oluliseks arvestada, et Virko Tõlk ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on

§ 76

järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab ka see, et süüdimõistetutele mõistetud karistused kuuluvad ärakandmisele reeglina tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad nende tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Virko Tõlk on istungil selgitanud ja põhjendanud, miks ta tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ei soovi. Kohus leiab, et eduka kriminaalhoolduse vältimatuks eelduseks on kinnipeetava motivatsioon ja tahe kriminaalhoolduse järelevalvest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ka täita. Kuna Virko Tõlk ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda puudub kohtul igasugune veendumus, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja sellega kaasnev kriminaalhoolduse järelevalve täidaks Virko Tõlgi puhul oma eesmärke. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui Virko Tõlk sooviks tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, puuduvad kohtu hinnangul Virko Tõlgi puhul

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused.

Siinjuures tugineb kohus Virko Tõlgi varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. Samuti ei võimalda kohtu arvates Virko Tõlgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal ning Virko Tõlgi vabanemisjärgsed elutingimused. 4. Kohus on seisukohal, et Virko Tõlgi suhtes puuduvad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust.

3 Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega mõisteti Virko Tõlk süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja

§ 201

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Virko Tõlgile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Virko Tõlgi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.06.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 7 päeva vangistust, võrra. Virko Tõlgile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2014. a. Karistuse kandmise ajal on Virko Tõlk süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega

§ 329

järgi ning talle on karistuseks mõistetud 4 kuud 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 13 päeva vangistust, võrra. Virko Tõlgile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 30.12.2015. a. Eeltoodust tulenevalt on kohus eelnimetatud otsustega mõistnud (võttes arvesse

§-s 56 sätestatud põhimõtteid) Virko Tõlgile karistuseks vähem kui 2 aastat vangistust. Kuigi Virko Tõlgile tahtliku kuriteo eest mõistetud karistust (Harju Maakohtu 26.09.

1. a otsusega 1 aasta 6 kuud vangistust ja Harju Maakohtu 30.12.
2. a otsusega 4 kuud 14 päeva) on suurendatud

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra, ei ole

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt mõistetud lõplikku liitkaristust (mis on moodustatud

§ 65

lg 2 alusel) võimalik arvestada „tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistamisena“. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi Virko Tõlk kannab käesoleval ajal karistust ka Harju Maakohtu 29.06.

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistust (täitmisele pööratud 1 aasta 8 päeva vangistust), kuna Virko Tõlk vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ja ta rikkus katseaja nõudeid. Seetõttu pöörati Virko Tõlgile mõistetud karistus täitmisele. Virko Tõlgile nimetatud ärakandmata karistus on liidetud Harju Maakohtu 26.09.
2. a otsusega

§ 65lg 2 alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei kanna Virko Tõlk tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistust vähemalt kaheaastast vangistust. Samuti ei moodustunud talle Harju Maakohtu 26.09.2014. a või 30.12.2015. a otsustega mõistetud karistusmäär liitkaristuse mõistmisel

§ 63, § 64 või § 65 lg 1 järgi.

Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud

§ 871

lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.o isikut ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et Virko Tõlgi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4