← Eesti

3-15-2958/10

Obsah (5)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2958 Haldusasi Netrella OÜ kaebus Maksu- ja T

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2958 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.11.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027774-14 (tl 8-13) Netrella OÜ-d tasuma maksusumma 54 303,80 eurot. Maksuotsuse kohaselt on selle lahutamatuks lisaks MTA 19.08.2015 kontrollakt nr 12.2-3/027774-13 (tl 14-25). 1) Maksuhaldur kontrollis Netrella OÜ maksustamisperioodide
  2. a august ja september käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuotsusega vähendati august
  3. a sisendkäibemaksu summas 42 900 eurot (KMD rida 5); suurendati august
  4. a käibemaksukohustust 42 900 eurot (KMD rida 12); suurendati august
  5. a ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 33 350 eurot (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisa 6 rida 17); suurendati august
  6. a tulumaksukohustust 8865,19 eurot (TSD lisa 6 rida 27); suurendati september
  7. a ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 9550 eurot (TSD lisa 6 rida 17) ning suurendati september
  8. a tulumaksukohustust 2538,61 eurot (TSD lisa 6 rida 27). 2) Asfaldifreesi VK-Wirtgen W100F ostu-müügitehing oli näilik. Freesi müüjaks Netrella OÜ-le ei olnud arvel nr 6/07 märgitud Polypore Baltic OÜ (Polypore), vaid Netrella OÜ organiseeris tegelikkuses ise freesi soetuse Saksamaalt. Seega oli tegemist ühendusesisese 0% käibemaksumääraga maksustatava tehinguga ning täitmata on sisendkäibemaksu (29 400 eurot) mahaarvamise tingimused. Polypore arve alusel tasutud käibemaksu näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks 7815,19 eurot. 3) Asfaldifreesi lintajami ostu-müügitehingut ei toimunud. Polypore arvel nr 23 kajastatud asfaldifreesi VK-Wirtgen W100F lintajamit kaebaja ei saanud, st tehingus puudus kaup. Seega ei olnud Netrella OÜ-l õigust deklareerida tehingu kohta vormistatud arve alusel sisendkäibemaksu summas 3600 eurot. Vastava arve alusel tehtud väljamakse näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks 956,96 eurot. 4) Sõiduauto Audi A6 ostu-müügitehing oli näilik. Sõiduki müüjaks Netrella OÜ-le ei olnud arvetel nr 7/07 ja nr 14 märgitud Polypore, vaid Netrella OÜ organiseeris tegelikkuses ise sõiduki soetuse Saksamaalt. Seega oli tegemist ühendusesisese 0% käibemaksumääraga maksustatava tehinguga ning täitmata on sisendkäibemaksu (3950 eurot) mahaarvamise tingimused. Polypore arve alusel tasutud käibemaksu näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks 1050 eurot. 5) Sõiduki Toyota Hilux ostu-müügitehing oli näilik. Sõiduki müüjaks Netrella OÜ-le ei olnud arvel nr 15 märgitud Polypore, vaid Netrella OÜ organiseeris tegelikkuses ise sõiduki soetuse Saksamaalt. Seega oli tegemist ühendusesisese 0% käibemaksumääraga maksustatava tehinguga ning täitmata on sisendkäibemaksu (5950 eurot) mahaarvamise tingimused. Polypore arve alusel tasutud käibemaksu näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks 1581,65 eurot.
  9. Netrella OÜ esitas 25.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes MTA 02.11.2015 maksuotsus tühistada.
  10. Kohus võttis 27.11.2015 määrusega Netrella OÜ kaebuse menetlusse ning peatas esialgse õiguskaitse korras MTA 02.11.2015 maksuotsuse täitmise osaliselt.
  11. MTA esitas vastuse kaebuse 04.01.2016, paludes jätta kaebus rahuldamata.
  12. Netrella OÜ esitas 03.02.2016 kohtule täiendavad seisukohad.
  13. MTA esitas 16.02.2016 kohtule täiendavad seisukohad. 2

(10)3-15-2958 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Netrella OÜ kaebuse põhjendused: 1) Kontrollaktist ega maksuotsusest ei selgu, millal alustati septembri kontrolli. Kõik dokumendid kinnitavad, et septembri 2014 kontrolli reaalsuses läbi ei viidudki. 2) MTA seisukoht, et asfaldifreesi tehing oli näilik, on jäetud piisava selgusega põhjendamata. Maksuotsuses puuduvad viited sellele, milline oli väidetav tsiviilõiguslik tehing, kuidas see on kvalifitseeritud ja millisel õiguslikul alusel maksustatakse väidetavalt varjatud tehingut 0% käibemaksumääraga. Eriarvamuses märkis kaebaja, et kontrollaktist ei nähtu ka see, miks MTA peab varjatud tehinguks kaebaja ja Saksamaa äriühingu vahelist tehingut, kuigi on asunud seisukohale, et asfaldifreesi müüja kontakti sai kaebaja hoopis OÜ-lt Tallchart. Maksuotsuses on selle kohta kirjutatud, et Netrella OÜ oli Saksamaa äriühingu ja OÜ Tallchart vahelises tehingus vahendajaks. Sellisel juhul ei saa varjatud tehinguks pidada väidetavat tehingut Netrella OÜ ja Saksamaa äriühingu vahel. Maksuhaldur on jätnud arvestamata tehingute ümberhindamist puudutava kohtupraktika ning kaebaja eriarvamuse seisukohad. Tulumaksu määramine on toimunud suvaliselt. Kontrollakti kohaselt maksustatakse tulumaksuga justkui käibemaksu, maksuotsuses on seda seisukohta korrigeeritud ning väidetud, et maksustatakse summat, mis on sama suur kui käibemaks. Kuidas selline konstruktsioon õiguslikult võimalik on, maksuotsusest ei nähtu. 3) MTA on jõudnud kummastavale järeldusele, et Polypore ja kaebaja vahelises lintajami tehingus puudus kaup ja seda põhjusel, et Polypore ei ole tõendanud selle soetust. Väide, et kauba puudumist tõendab ka selle eest osaline tasumine, ei ole asjakohane. Kontrollaktist ei nähtu, et MTA oleks lintajami soetusega seotud asjaolusid kontrollinud Saksamaalt või edasimüügiga seonduvalt Lätist. Millele MTA tugineb, kui väidab, et puudus kaup, ei selgu ka maksuotsusest. Maksuotsuses on tehtud viide kontrollakti p-le 1.3.2.1, milles on väidetud, et Polypore ei ole tõendanud asfaldifreesi soetust, selle soetuseks puudus vajadus ja selle edasimüük ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud kõik endal olemasolevad tõendid kauba soetuse ja olemasolu kohta ning MTA paljasõnalised väited ei lükka neid ümber. MTA etteheited, et kaebaja ei esita uusi tõendeid, ei ole maksuvaidlustes asjakohased. Maksumaksja saabki esitada neid tõendeid, mis on tehingu kohta vormistatud ja raamatupidamisse esitatud. 4) MTA hinnangul on tuvastatud, et Audi A6 ja Toyota Hilux müüjaks ei olnud Polypore. Kontrollaktis ega ka maksuotsuses ei ole hinnatud n.ö varjata soovitud tehingu asjaolusid, sh ka seda, kes tehingu varjamises omavahel kokku leppisid. Nõustuda ei saa MTA arvamusega, et sellise kokkuleppe tuvastamise vajadus üldse puudub. Maksuotsuses puuduvad igasugused viited sellele, milline oli väidetav tsiviilõiguslik tehing, kuidas see on kvalifitseeritud ja millisel õiguslikul alusel maksustatakse väidetavalt varjatud tehingut 0% käibemaksumääraga. Tehingute ümberhindamist puudutava kohtupraktika ning kaebaja eriarvamuse seisukohad on jäänud arvesse võtmata. Kaebaja vastuväited Audi A6 tehingult tulumaksu määramisele on samad, mis on esitatud asfaldifreesi tehingu puhul. 5) MKS § 83 lg 4 kohaldamisega seoses ei selgu maksuotsusest, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tuleks maksustada väidetavalt varjatud tehingut. Kui MTA väidab, et tehing toimus Saksamaa käibemaksukohustuslasest äriühingu ja kaebaja vahel, siis peaks maksuotsuses olema ära näidatud sellise tehingu tsiviilõiguslik kvalifikatsioon, tehingu asjaolud ning see, millisest õigusaktist tulenevalt peaks tehingule kohalduma 0% käibemaksumäär ja kuidas kujunes seeläbi maksueelis. Põhjenduste puudumine maksueelise osas on oluline puudus MKS § 83 lg 4 kohaldamise kontekstis. Lisaks sisulisele ebaõigsusele ei vasta maksuotsus ka MKS § 46 lg 3 3
(10)3-15-2958 p-s 5 nõuetele, mille kohaselt tuleb maksuotsuses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. 8. Maksu- ja Tolliameti vastuväited: 1) Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et arvel näidatud tehingu varjus on toimunud mingi teine tehing, tuleb põhjendada, miks arvel näidatud tehingut ei ole toimunud. MTA on kontrollakti p-s 1.1.2.2 välja toonud, miks ei ole asfaldifreesi müügiarvel nr 6/07 näidatud tehingut toimunud. Lisaks tuleb tuvastada tegelikult aset leidnud tehing. Kontrollakti samas ps on välja toodud, miks on põhjust eeldada, et tegelikult soetati arvel nr 6/07 nimetatud kaup kaebaja poolt Saksamaa äriühingult: Saksamaal käis läbirääkimisi pidamas kaebaja juhatuse liige Aimar Talvar; puuduvad andmed selle kohta (v.a arve, CMR), et Polypore või tema seaduslik esindaja Bruno Paabort oli kuidagi seotud kauba leidmisega ja läbirääkimistega; B. Paabort ei tea asjaolusid, mis on seotud kauba toimetamisega Eestisse; Polypore´il puudusid rahalised vahendid kauba soetamiseks. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, et tehing (asfaldifreesi ost-müük) toimus kaebaja ja WMH Werwie Maschinen-Handels GmbH vahel. Seega oli tegemist tavapärase ostu-müügi tehinguga, kuid selle erandiga, et müüjaks oli Saksamaa äriühing, mitte Eesti äriühing, mistõttu lisaks sisendkäibemaksu deklareerimisele oli kohustus deklareerida ka käibemaks. Kontrollakti p-des 1.1.3.1 ja 1.2.2.1 selgitas maksuhaldur, et tegemist on ühendusesisese tehinguga, millele kohaldub käibemaksumäär 0%. Kontrollakti p-s 1.1.2.4 on välja toodud asjaolud ja selgitused, miks MTA leiab, et kaebaja on saanud maksueelise. Kontrollakti p-s 1.1.2.3 on kajastatud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja tahtlust. Nimetatud asjaolud annavad põhjendatult alust arvata, et A. Talvar ja B. Paabort tegutsesid kooskõlastatult, mistõttu on raske rääkida ostja pahausksuse puudumisest. Eelnevat arvestades on MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Maksuhalduri hinnangul soetati kaup tegelikult otse Saksamaalt, mistõttu käibemaksu tasumise kohustust kaebajal ei teki. Kuna kaup siiski soetati, on ilmne, et neid ei saadud tasuta, mistõttu kauba hind (145 000 eurot) oli vaja müüjale ära maksta. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kauba eest tasuti kogu arvel nimetatud summa, mistõttu arvele märgitud käibemaks (29 400 eurot) on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Maksuhaldur ei tuvastanud, et tasutud käibemaksusumma on mingil viisil seotud kaebaja majandustegevusega, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. 2) Maksuhaldur on arusaadavalt ja selgelt välja toonud asjaolud, mis tõendavad, et asfaldifreesi soetust ei ole reaalselt toimunud. 3) Audi A6 soetusega seoses on kontrollakti p-s 1.5.2.2 välja toodud, et arvetel nr 7/07 ja nr 14 näidatud tehingut ei ole toimunud. Samas p-s on välja toodud, miks on põhjust eeldada, et tegelikult soetati arvel nimetatud kaup kaebaja poolt Saksamaa äriühingult: A. Talvar käis ise sõidukil Saksamaal järel; A. Talvar üritas maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid varjata (algul väitis, et nägi autot esimest korda Eestis); B. Paaborti selgitused ei kinnita Polypore ja kaebaja vahelist tehingut; auto Eestisse toimetamise kulud kandis kaebaja; Polypore ei omanud reaalselt majandustegevust, mida kinnitab ka asjaolu, et auto ostu-müügi tehingult ei teeninud kasumit, auto ostmiseks puudusid rahalised vahendid; kaebaja kasum tehingult oli 300 eurot või isegi vähem. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses välja öelnud, et tehing (Audi A6 ost-müük) toimus kaebaja ja AutoForum Biebesheim Inh. Bülent Kilic vahel, kuid see on kontrollaktist ja tõenditest kergesti tuletatav. Seega oli tegemist tavapärase ostu-müügi tehinguga, kuid selle erandiga, et müüjaks oli Saksamaa äriühing, mistõttu oli kohustus deklareerida samalt tehingult ka käibemaks. Kontrollakti p-des 1.5.3.1 ja 1.6.2.1 selgitas maksuhaldur, et tegemist on ühendusesisese tehinguga, millele kohaldub käibemaksumäär 0%. 4
(10)3-15-2958 Kontrollakti p-s 1.5.2.4 on viidatud kontrollakti p-le 1.1.2.4, kus on välja toodud, miks on kaebaja saanud maksueelise. Kontrollakti p-s 1.5.2.3 on kajastatud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja tahtlust. Eelnevat arvestades on MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Tulumaksu määramise põhjendused kattuvad asfaldifreesi osas esitatud seisukohaga. 4) Toyota Hilux soetusega seoses on kontrollakti p-s 1.7.2.2 välja toodud, miks ei ole arvel nr 15 näidatud tehingut toimunud. Kontrollakti p-s 1.7.2 on välja toodud, miks on põhjust eeldada, et tegelikult soetati arvel nimetatud kaup kaebaja poolt Saksamaa äriühingult: A. Talvar käis ise sõidukil Saksamaal järel; A. Talvar üritas maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid varjata (algul väitis, et nägi autot esimest korda Eestis); auto Eestisse toimetamise kulud kandis kaebaja; Polypore ei omanud reaalselt majandustegevust, mida kinnitab ka asjaolu, et auto ostumüügi tehingult ei teeninud kasumit; kaebaja kasum tehingult oli 300 eurot või isegi vähem. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses välja öelnud, et tehing (Toyota Hilux ostmüük) toimus kaebaja ja Autohaus Körmer GmbH vahel, kuid see on kontrollaktist ja tõenditest kergesti tuletatav. Seega oli tegemist tavapärase ostu-müügi tehinguga, kuid selle erandiga, et müüjaks oli Saksamaa äriühing ning lisaks sisendkäibemaksu deklareerimisele oli kohustus deklareerida samalt tehingult ka käibemaks. Kontrollakti p-des 1.7.3.1 ja 1.8.2.1 selgitas maksuhaldur, et tegemist on ühendusesisese tehinguga, millele kohaldub käibemaksumäär 0%. Kontrollakti p-s 1.7.2.4 on viidatud kontrollakti p-le 1.1.2.4, kus on välja toodud, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja on saanud maksueelise. Kontrollakti p-s 1.7.2.3 on kajastatud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja tahtlust. Eelnevat arvestades on MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. Tulumaksu määramise põhjendused kattuvad asfaldifreesi osas esitatud seisukohaga. 5) Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.2 selgitanud, millal september 2014 osas kontrolli alustati. Arvestades haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3, algas maksumenetlus septembri 2014 osas 18.11.2014 korraldusega. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kontroll septembri 2014 osas ei saanud alata 18.11.
  1. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et Netrella OÜ kaebus ei kuulu rahuldamisele. MTA 02.11.2015 maksuotsus ja selle lisaks olev MTA 19.08.2015 kontrollakt on piisavalt põhjendatud ning maksu määramise aluseks olevad asjaolud, samuti maksu määramise metoodika on selgelt ja jälgitavalt esile toodud. Maksu määramisel on analüüsitud kaebaja eriarvamuse seisukohti, arvestatud on kohtupraktikas väljendatud seisukohti ning maksuotsus vastab kehtestatud nõuetele (MKS § 95).
  3. Maksu määramise aluseks olevad tehingud võib jagada kaheks: tehingud, mille osas ei ole maksuhaldur kauba olemasolu kahtluse alla seadnud (asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetus) ja tehing, mille osas dokumentides kajastatud kaup maksuhalduri hinnangul tegelikkuses puudub (asfaldifreesi lintajami soetus). a. Asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetus
  4. Asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetuse osas on maksuhalduri hinnangul tegemist maksupettuse skeemiga, millega püüti saada maksueelis ühendusesisese kauba võõrandamisel kehtivat 0% käibemaksumäära ära kasutades (kontrollakti p-d 1.1.2.4, 1.5.2.4, 1.7.2.4). Nimelt rakendatakse Euroopa Liidu liikmesriikides kauba ühendusesisese käibe/soetuse puhul pöördmaksustamist, st kauba müüki teise liikmesriigi maksukohustuslasele, kui kaup toimetatakse teise liikmesriiki, maksustatakse 0% käibemaksumääraga. Sellest tulenevalt kauba hinnale müügiarvel käibemaksu ei lisandu ning kauba ühendusesisene soetaja peab deklareerima samaaegselt nii sisendkäibemaksu kui ka soetusmaksumuse enda 20% 5
(10)3-15-2958 määraga maksustava käibena ja soetusmaksumuselt arvestatud käibemaksu enda käibemaksukohustusena (KMS § 1 lg 1 p 5, § 3 lg 4, § 8, § 29 lg 3 p 4). Seega on sellise arvutuse tulemusena ostja sisendkäibemaksu väärtus sisuliselt
  1. Seda erinevalt riigisisesest kauba soetusest, mil müüja lisab arvele 20% käibemaksu ning ostjal tekib kauba ettevõtluse tarbeks soetamisel õigus deklareerida arve alusel tasumisele kuuluv käibemaks enda sisendkäibemaksuna (KMS § 1 lg 1 p 1, § 4 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 29 lg-d 1 ja 3). Reaalsete tehingute puhul on ettevõtja kulud ja tulud mõlemal juhul samas suuruses, sõltumata sellest, kas Eestis edasimüüdav kaup soetatakse ühendusesiseselt või teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt (esimesel juhul soetushinnale käibemaksu ei lisata, st soetus on selle võrra soodsam ja edasimüümisel tuleb käibemaks täies mahus tasuda; teisel juhul on soetushind käibemaksu võrra kõrgem, kuid edasimüümisel saab tasumisele kuuluvat käibemaksu selle võrra vähendada). Maksupettuse korral saavutatakse alusetu maksueelis aga seeläbi, et välisriigi müüja ja Eesti ostja vahele tekitatakse Eesti käibemaksukohustuslasest fiktiivne edasimüüja, mis loob tegelikule ostjale formaalse õiguse deklareerida sisendkäibemaksu, samas kui fiktiivne edasimüüja vastavat käibemaksu riigieelarvesse ei tasu. Sisuliselt võimaldab selline skeem soetada teisest liikmesriigist riigieelarveliste vahendite arvel kaupa 20% soodsamalt.
  2. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuotsuses kajastatud asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetuse puhul viitavad tuvastatud asjaolud just sellise pettuseskeemi kasutamisele. Selles osas loovad põhjendatud kahtluse ainuüksi järgmised asjaolud. Asfaldifreesi soetuse osas on kaebaja juhatuse liige A. Talvar selgitanud maksuhaldurile, et andis Polypore´ile tellimuse leida sobiv asfaldifrees (15.12.2014 ütluste protokolli vastus nr 33 – tl 51-53). Polypore juhatuse liige B. Paabort selgitas, et otsis sobivaid freese otsingumootori google kaudu, suhtles mitmete pakkujatega ning pakkus seejärel leitud masinaid A. Talvarile, kes valis sobiva välja (19.01.2015 ütluste protokolli vastused nr 19 ja 27 – tl 58-61). Maksuhaldur on samas tuvastanud, et tegelikkuses leidis kõnealuse freesi OÜ Tallchart, kes oli selle soetamisest huvitatud ja kes pidas ka Saksamaa müüjaga esmaseid läbirääkimisi. Kuna hind jäi kalliks, andis OÜ Tallchart seejärel vastava info A. Talvarile, kes käis Saksamaal kohapeal hinna osas läbirääkimisi pidamas (OÜ Tallchart juhatuse liikme Gert Pageli 09.03.2015 ütluste protokoll – tl 74). Vastavaid asjaolusid toetab rahvusvaheliste infopäringute raames saadud teave (tl 78-88). B. Paabort ei esitanud maksuhaldurile täpsemaid selgitusi ega tõendeid (e-kirju, kõneväljavõtteid vms) läbirääkimiste pidamise kohta, samuti eksis B. Paabort freesi Eestisse transportimise asjaolude osas, mäletades, et nägi freesi Netrella OÜ tegevuskohas, samas kui Tallchart OÜ kinnitas, et frees toodi Saksamaalt otse Tallchart OÜ tegevuskohta (Tallchart OÜ logistik P. E. 02.02.2015 ütluste protokoll – tl 68). Audi A6 soetuse osas selgitas A. Talvar maksuhaldurile, et B. Paabort sõitis ise selle sõidukiga ja oli selle endale soetanud ning pakkus seda ühel päeval müügiks. A. Talvar kinnitas, et nägi sõidukit sel kuupäeval, mis nähtub üleandmise-vastuvõtmise aktist (15.10.2014) ning ei tea sõiduki Eestisse transportimise asjaolusid ega seda, millisest riigist on sõiduk soetatud (04.02.2015 protokolli vastused nr 27-30 – tl 70-73). Sama kinnitas maksuhaldurile ka B. Paabort, selgitades, et soetas sõiduki juunis või juulis endale, umbes kuu aega kasutas ja müüs siis kahjumiga maha, kuna sõiduk ei sobinud talle. Sõiduki tõi P. Baaort enda kinnitusel Saksamaalt, kuid ei mäletanud, kellega seal käis (19.01.2015 protokolli vastused nr 57, 61). Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et tegelikkuses käis A. Talvar ise
  3. a augustis sõidukil Saksamaal järel, kus talle väljastati ajutised numbrimärgid. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest teada saades ei eitanud Saksamaal ühiselt auto soetamist enam ka A. Talvar ja et B. Paabort, tuginedes seisukohale, et ei mäletanud sündmusi ja asudes esitama uusi versioone sõiduki soetamise asjaolude kohta (kontrollakti p 1.5.2.2). 6
(10)3-15-2958 Toyota Hiluxi soetuse osas andis B. Paabort maksumenetluses ütluse, et A. Talvar pöördus tema poole sooviga leida Toyota Hilux (19.01.2015 protokolli vastus nr 43), samas selgitas A. Talvar, et Polypore pakkus ise vastavat sõidukit (04.02.2015 protokolli vastus nr 10). Samuti selgitas A. Talvar, et nägi sõidukit esmakordselt Eestis ja ei osanud öelda, kuidas sõiduk Eestisse jõudis (04.02.2015 ütluste vastused nr 11, 13-14). Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest teada saades möönis A. Talvar, et käis ise sõidukil Saksamaal järel (04.02.2015 ütluste vastused nr 19-21). B. Paabort ei mäletanud algselt Audi A6 ega Toyota Hilux osas, kellega sõidukitel Saksamaal järel käis, hiljem aga möönis, et Saksamaal käis ka A. Talvar. Seejuures märkis B. Paabort, et ajaks kui tema Saksamaale jõudis, olid sõidukid juba A. Talvari poolt välja ostetud ja vastu võetud (21.04.2015 ütluste vastus nr 12 – tl 75-76).
  1. Eeltoodud asjaolud loovad põhjendatud kahtluse, et A. Talvar ja B. Paabort on andnud maksuhaldurile kokkuleppeliselt ebaõigeid ütlusi ning tehinguid kaebaja ja Polypore´i esindajate kirjeldatud viisil ei ole tegelikkuses toimunud. Ei ole usutav, et kummagi tehingupoole esindaja ei mäleta või mäletab valesti, kas A. Talvar suhtles ise Saksamaa müüjatega ja käis Saksamaal kaubal järel või mitte. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema sarnaste tehingute maht oleks sedavõrd suur, et konkreetsete tehingute asjaolud võiksid ununeda. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud viitavad, et tegelikkuses soetas kaebaja asfaldifreesi ja sõidukid otse Saksamaa müüjatelt, mitte Polypore´ilt, ning Polypore kaudu edasimüügi vormistamise ja maksuhaldurile ebaõigete ütluste andmise eesmärgiks oli seda varjata. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele (otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-13, p 15). Netrella OÜ ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid täiendavaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse. A. Talvari ja B. Paaborti poolt maksumenetluses antud esmaste selgituste tegelikkusele mittevastavus on tõendamist leidnud ning ebaõigete ütluste andmine maksuhaldurile viitab selgelt maksupettuse toimepanemisele ja selle varjamise soovile.
  2. Kaebaja ja Polypore vaheliste tehingutega kaebaja ja Saksamaa müüjate vaheliste tehingute varjamist toetavad ka muud maksumenetluses tuvastatud asjaolud. Nii on maksumenetluses leidnud kinnitust (kontrollakti p-d 1.1.2.2, 1.5.2.2, 1.7.2.2), et Polypore´il puudus tavapärane majandustegevus, samuti puudusid Polypore´il rahalised vahendid, mille arvelt Saksamaalt kaup soetada (rahalised vahendid kauba soetamiseks pärinesid kaebaja ettemaksudest). Ühtlasi ei ole tuvastatud Polypore huvi kõnealuste tehingute tegemiseks, kuivõrd tehingud olid kokkuvõttes marginaalse kasumlikkusega või lausa kahjumlikud. A. Talvari ja B. Paaborti osas on seejuures selgunud, et tegemist on pikaajaliste tuttavatega, sealhulgas ühiste hobide kaudu. Pikaaegne tutvus on muude tõendite koostoimes maksupettusele viitav asjaolu, mis selgitab huvi tegelikkusele mittevastavate tehingute vormistamiseks ja valeütluste andmiseks. Kogutud tõendid viitavad koostoimes, et kõnealuse kauba soetus Saksamaalt toimus algusest peale Netrella OÜ kontrolli all ja huvides.
  3. Maksuhaldur on hinnanud asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux soetamise tehingute majandusliku sisu ümber MKS § 83 lg 4 alusel. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Kui maksuhaldur viitab maksu määramise õigusliku alusena MKS § 83 lg-le 4, peab ta nimetama konkreetse tsiviilõigusliku kvalifikatsiooni – millist liiki tehinguga oli tegemist ning millist liiki tehingut pooled silmas pidasid. Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-82-14 p 34). 7
(10)3-15-2958 Käesoleval juhul ongi maksuhaldur hinnanud ümber tehingu osapooled (mitte tehingu liiki, s.o asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux ost-müük). Maksuhaldur asus kontrolli tulemusena seisukohale, et freesi ja sõidukeid ei soetanud kaebaja Polypore´ilt, vaid asfaldifreesi soetas kaebaja Saksamaa äriühingult WMH Werwie Maschinen-Handels GmbH (kontrollakti p 1.1.2.2), sõiduki Audi A6 Saksamaa äriühingult AutoForum Biebesheim Inh. Bülent Kilic (kontrollakti 1.5.2.2) ning sõiduki Toyota Hilux Saksamaa äriühingult Autohaus Körmer GmbH (kontrollakti p 1.7.2.2). Kontrollaktis ja maksuotsuses on kirjeldatud, milles seisnes näilike tehingutega saadud käibemaksu eelis, samuti on viidatud asjakohastele õigusnormidele.
  1. Kaebaja vastuväited maksumenetluses, millele kaebaja tugineb ka kaebuses, keskenduvad üksikute maksuotsuse seisukohtade ja maksupettuse toimepanemisele viitavate järelduste kahtluse alla seadmisele. Kohus kordab, et põhjendaud kahtluseks annavad piisava aluse ainuüksi eelkirjeldatud asjaolud, s.o A. Talvari ja B. Paaborti tegelikkusele mittevastavad, vastuolulised ja ajas muutuvad selgitused, mis on ümber lükatud välispäringute raames saadud teabega. Muid tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata sellega koostoimes ning kohus on seisukohal, et maksuhaldur on teinud tõendite kogumi pinnalt põhjendatud järeldused. Seega ei anna kaebaja vastuväited alust lugeda maksuhalduri järeldusi asjaolude kogumis ebaõigeks. Kaebaja vastuväiteid ei saa lugeda ka veenvaks ega tõendatuks. Võimalikud motiveerimispuudused, mis kaebaja on esile toonud, ei takista maksustamise asjaolude mõistmist ning ei mõjutanud kohtu hinnangul asja otsustamist (HMS § 58). a. Asfaldifreesi lintajami soetus
  2. Lisaks eelkirjeldatud tehingutele on maksustamise aluseks asfaldifreesi lintajami soetust puudutav tehing, mille osas on maksuhaldur seisukohal, et dokumentides kajastatud kaup tegelikkuses puudub. Asfaldifreesi lintajami väidetava soetuse kohta Saksamaalt ei ole Polypore esitanud ühtegi kontrollitavat tõendit. Polypore esindaja B. Paabort ei mäleta müüja nime, esitatud ei ole kauba tellimist puudutavaid tõendeid, kauba eest tasumist puudutavaid tõendeid ega ka kauba transporti puudutavaid tõendeid. Samuti on vastuolulised B. Paaborti ja A. Talvari ütlused kauba kättesaamise osas: B. Paabort selgitas, et lintajam saadeti cargo-teenusena otse kaebajale, kuid A. Talvari sõnul andis lintajami üle B. Paabort. Kaebaja ei ole ühtlasi üheseltmõistetavalt selgitanud, miks oli lintajami soetus üldse vajalik. Lintajami eest ei ole kaebaja Polypore´ile ka täies ulatuses tasunud (21 600 eurost on üle kantud üksnes 3600 eurot – kontrollakti p 1.4.1). Eeltoodu loob piisava põhjendatud kahtluse, et kaupa ei ole tegelikkuses Polypore poolt soetatud ega kaebajale edasi müüdud. Ainuüksi kaebaja arve Läti äriühingule (Splin SIA) vastava kauba väidetava edasimüümise kohta ja kauba üleandmise akt (tl 77) vastavat kahtlust ümber ei lükka. Kui Polypore´il puudus kaup, mida kaebajale võõrandada, ei saanud kaebaja seda ka edasi müüa. Kaebaja ei ole esitanud selliseid täiendavaid tõendeid, mis maksuhalduri järeldused veenvalt kahtluse alla seaksid. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kuna Polypore arvel kajastatud lintajamit ei ole kaebaja tegelikkuses saanud, ei ole ka täidetud eeldused sisendkäibemaksu deklareerimiseks ettevõtluse tarbeks soetatud kauba maksumuselt (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). b. Tulumaksu määramine
  3. Maksuotsusega on määratud kõnealuste tehingute osas lisaks käibemaksule ka tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, s.o väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 8
(10)3-15-2958 51 lg 1 ja lg 2 p 3). Ettenähtud nõuetele vastava algdokumendina tuleb mõista dokumenti, mis kajastab ettevõtlusega seotud kulude kandmist.
  1. Asfaldifreesi ning sõidukite Audi A6 ja Toyota Hilux osas on maksuhaldur tuvastanud, et need on kaebaja poolt soetatud ja saadud, kuid mitte Polypore´ilt (s.o Eesti käibemaksukohustuslaselt, kellel on kohustus lisada müügihinnale 20% käibemaksu), vaid Saksamaa äriühingutelt (kelle osas kehtib ühendusesisese käibe korral 0% käibemaksumäär). Kaebaja on teinud freesi ja sõidukitega seoses reaalsed väljamaksed kogusummas 235 800 eurot järgmiste Polypore arvete alusel (tl 48p-50): 06.08.2014 arve nr 6/07 (asfaldifrees) summas 176 400 eurot (sh käibemaks 29 400 eurot); 07.08.2014 arve nr 7/07 (Audi A6) summas 23 500 eurot (sh käibemaks 3916,67 eurot); 25.08.2014 arve nr 14 (Audi A6) summas 200 eurot (sh käibemaks 33,33 eurot); 25.08.2014 arve nr 15 (Toyota Hilux) summas 35 700 eurot (sh käibemaks 5950 eurot). Arvete alusel on kaebaja seega tasunud kauba eest 196 500 eurot ja käibemaksu 39 300 eurot. Polypore nimel on tasutud kõnealuse kauba eest kokku 194 000 eurot järgmiste dokumentide alusel (tl 63-67): WMH Werwie Maschinen-Handels GmbH 11.08.2014 arve nr VR-14-000160 (asfaldifrees) summas 145 000 eurot, AutoForum Biebesheim Inh. Bülent Kilic 07.08.2014 leping ja arve (Audi A6) summas 19 500 eurot ning Autohaus Körmer GmbH 04.08.2014 arve nr 21462542 (Toyota Hilux) summas 29 500 eurot. Kauba eest tasuti kokku seega 194 000 eurot.
  2. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla asfaldifreesi ja sõidukite seotust ning on asunud seisukohale, et kaebaja väljamakse summas 196 500 eurot seondub vastava kauba soetamisega, st selles summas on väljamaksed seostatavad kaebaja ettevõtlusega. Kauba eest tasuti Saksamaa müüjatele küll 2500 eurot vähem, samas vajas kaup ka Eestisse toimetamisest. Vastava vahesumma lugemine kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks on kaebajale soodne lähenemine ning ei saa seetõttu kaebaja õigusi rikkuda. Mis aga puudutab Polypore arvete alusel välja makstud käibemaksu osa summas 39 300 eurot, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et sellel puudub seos kaebaja ettevõtlusega. Nimelt tuvastas maksuhaldur, et tegelikkuses toimusid kõnealuse kauba soetamise tehingud kaebaja ja Saksamaa äriühingute vahel. Kuna ühendusesisese käibe korral kehtib Saksamaa äriühingutele 0% käibemaksumäär, ei pidanud Saksamaa müüjad lisama kauba hinnale käibemaksu ning kaebaja ei pidanud seda seetõttu ka tasuma. Vastav väljamakse ei olnud seega kauba soetamise raames vajalik kulutus. Maksumenetluse asjaolud viitavad ühtlasi sellele, et kaebaja oli dokumentidelt nähtuvates tehingute näilikkusest ning tegelike tehingute asjaoludest teadlik. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Polypore arvete alusel välja makstud 39 300 eurolt kuulub kaebaja poolt tasumisele tulumaks summas 10 446,84 (39 300/79*21) eurot (TuMS § 4 lg 1 p 1 ja lg 11 lg 1).
  3. Asfaldifreesi lintajami osas on maksuhaldur tuvastanud, et vastavat kaupa ei ole Polypore 31.08.2014 arve nr 23 alusel tehtud väljamakse eest tegelikult saadud. Seega puudub vastaval väljamaksel seos kaebaja ettevõtlusega ning sellelt kuulub tasumisele tulumaks. Viidetud arve nr 23 summaks oli 21 600 eurot (sh käibemaks 3600 eurot), samas toimus arve tasumine üksnes summas 3600 eurot (kontrollakti p 1.4.1). Kuivõrd tulumaks kuulub tasumisele reaalselt väljamakselt, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt kuulub tasumisele tulumaks summas 956,96 (3600/79*21) eurot. 9
(10)3-15-2958
  1. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur seega põhjendatult leidnud, et Polypore arvete alusel välja makstud 42 900 (39 300 + 3600) eurot ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ning vastavalt summalt kuulub tasumisele tulumaks summas 11 403,80 eurot (42 900/79*21). Seejuures ei ole Polypore kaebaja poolt arvete alusel tasutud käibemaksu riigieelarvesse ka tasunud (maksuhaldur ei ole küll Polypore maksuarvestust kontrollinud, kuid reaalselt maksukohustust vastavas summas deklareeritud ega tasutud ei ole – kontrollakti p-d 1.1.2.2 ja 1.1.2.4). Polypore arvete alusel välja makstud 42 900 euro osas on põhjendatud eeldada, et see jõudis tagasi kaebajaga seotud füüsiliste isikuteni. Maksupettuse konspiratiivset iseloomu arvestades ei ole selle kohta otseste tõendite leidmine tihtilugu võimalik ega seetõttu ka vajalik, st raha tagasijõudmist ostjale saab asjaolusid kogumis hinnates eeldada (vt selle kohta Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p-d 9 ja 10).
  2. Mis puudutab tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli läbiviimist maksustamisperioodi september 2014 osas, siis on sellest kaebajat teavitatud hiljemalt kontrollaktis (lk 1). Seega on kaebaja saanud esitada peale kontrollakti saamist kõik omapoolsed seisukohad ja vastuväited
  3. a septembri tulumaksuarvetust puudutavas osas ning kaebaja õiguste rikkumist sellega seonduvalt kohtule ei nähtu. c. Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 02.11.2015 maksuotsus on õiguspärane ning Netrella OÜ kaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.