1-15-10667/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10667 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Tarmo Haug (isikukood 39008106517) ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
4. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Tarmo Haugile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Tarmo Haugilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega jäeti Tarmo Haug vabastamata talle Tartu Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsusega mõistetud karistusest. T. Haug kannab 3-aastast liitkaristust KarS § 424 ja 422 lg 1 järgi. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
12. septembril
14. Kohus leidis, et ehkki esinevad formaalsed alused T. Haugi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega, tuleb süüdimõistetu jätta vabastamata. Kohus arvestas seejuures, et T. Haug kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise eest, millega on põhjustatud inimese surm. Kohus analüüsis ka T. Haugi varasemat elukäiku, tuues välja, et isikut on karistatud varem varguse, kelmuse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelmise katseaja T. Haug küll läbis, ent paar nädalat pärast selle lõppu pani toime uue kuriteo, mille läbi sai surma tema lapse ema. Kohus leidis, et korduvalt kuritegusid toime pannud T. Haugi puhul ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist elukoha ega lähedaste olemasolu. Kohus tõi välja vangla seisukoha, mille kohaselt esineb T. Haugi puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Vangla on pidanud süüdimõistetut avalikkusele ohtlikuks. Kohus nõustus vangla seisukohaga, tuues välja, et süüdlane ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Lisaks on kinnipeetaval kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tal on 11 000 euro ulatuses tasumata rahalisi nõudeid, mistõttu võib T. Haug majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna varavastaseid kuritegusid. Kohus leidis, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud kuritegude eest, kellel on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele, ei ole mõtet tingimisi ennetähtaega vabastada, kui on oht, et ta vabaduses võib toime panna uue kuriteo. Kohus pidas kaheldavaks süüdimõistetu õiguskuulekust ja käitumiskontrollile allutamist. Kohus leidis, et mingitki nihet paremuse poole ei ole toimunud süüdimõistetu käitumises, tal pole olnud võimalust osaleda üheski sotsiaalprogrammis, mis võiks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. MÄÄRUSKAEBUSED
15. Määruskaebuste esitajad taotlevad vaidlustatava määruse tühistamist ning T. Haugi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud T. Haugi püüdlusi oma käitumist parandada. Praeguseks on T. Haug oma prioriteedid paika pannud ja soovib näidata, et on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt. Ta mõistab oma sõltuvust alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel. Vabanemisel on tal kindel elukoht ning ema on nõus poega toetama, samuti on T. Haugil töökoht. Seda, et T. Haug suudab ja oskab korralikult töötada, näitab töötamine Soomes ehitajana enne kinnipidamist. 3.2 On üsna selge, et T. Haugi probleemide põhjuseks on sõltuvus alkoholist, mida ta asus tarvitama üsna noorelt. Teda tuleks abistada alkoholisõltuvusest vabanemisel, millist eesmärki kannab allutamine ravile. T. Haug mõistab oma probleeme ja on valmis kriminaalhooldaja abiga oma elustiili muutma, et edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kriminaalhooldaja abiga läbiks T. Haug ka vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle täiendavaid teadmisi ja oskusi eluks vabaduses. Ta loodab väga, et kriminaalhoolduse abil käitub ta tulevikus seaduskuulekalt, reegleid rikkumata. 3.3 Õiglane ega karistuse mõttega kooskõlas ei ole arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel põhiliselt kuritegude toimepanemise asjaoludega. T. Haug kinnitas, et suudab varasemat elukäiku hinnata ja mõistab, kui kahjulik see oli tema enda ja teiste suhtes.
16. T. Haug leiab, et maakohtu otsus on formaalne ning ei ole kooskõlas määruskaebuse esitajat tundvate ametnike arvamusega. Ka prokurör on tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kohtupraktikast võib leida näiteid, kus on vabastatud ka mitu korda hullemaid kinnipeetavaid. Kõiki rehabilitatsiooniprogramme saab teha ka väljaspool vanglat, samuti lõpetada kooli. Taasühiskonnastavates tegevustes mitteosalemine ei ole T. Haugi enda teha, vaid vangla otsus viia need läbi
17. aastal. Kohus ei arvestanud T. Haugi motivatsioonikirjas toodud seisukohti. T. Haug 2 2 nõustub, et on karistuse ära teeninud, ent leiab, et tänaseks piisab ärakantud karistusajast. Kõige suurem karistus ongi talle teadmine teost, mille eest ta on süüdi tunnistatud ning sellest kunagi oma lapsele rääkimine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Haugi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 5.2 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole lähtunud ainult kuriteo toimepanemise asjaoludest, vaid on vaaginud kõiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente. I astme kohtuga nõustudes arvestab ka ringkonnakohus, et süüdlast, keda on korduvalt karistatud kuritegude eest (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise eest, millega on põhjustatud inimese surm, varasemalt samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning kelmuse ja varguse eest), kellel on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi (sh isevalmistatud esemete omamise, töökohustuse rikkumise, korralduse eiramise eest) ning kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele (ohtlikus ja risk nii alkoholi kui ka narkootikumidega tarvitamisega seoses), ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastada, kui on oht, et ta vabaduses võib toime panna uue kuriteo (uue kuriteo riskiprotsent on kinnipidamisasutuse arvutuste kohaselt 2 aasta jooksul 45 % nii üldise korduva kuriteo kui ka vägivaldse kuriteo toimepanemise osas). Seega ei ole kaitsja etteheide maakohtule, et viimane ei ole piisavalt arvestanud T. Haugi püüdlusi oma käitumist parandada, põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et isiku püüdlused oma käitumist parandada, peaksid olema nähtavad ka tema käitumisest karistuse kandmise ajal – siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et distsiplinaarkaristused vangistuses näitavad, et T. Haug ei suuda isegi range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda. 5.3 Nii kaitsja kui ka T. Haug ise on määruskaebuses peamiselt keskendunud sellele, et süüdlane ise saab aru oma probleemkäitumise põhjustest ning on nõus alkoholisõltuvusega tegelema ning saama ka vastavat ravi. Lootus tõhusa abi ja nõu saamiseks on määruskaebuse esitajatel just kriminaalhooldusega seoses. Ehkki määruskaebuse esitajad leiavad, et süüdlane saaks sotsiaalprogrammi läbida ja haridusteed jätkata ka vabaduses, nähtub T. Haugi varasemast elukäigust, et vaatamata tema süüditunnistamisele mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja varasemale sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisele, mis teatavasti on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist, kannab süüdlane taas karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seejuures põhjustas T. Haugi sõltuvuskäitumine fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Seetõttu on kaheldav, kas T. Haug, kes oma probleemkäitumise põhjustest väidetavalt teadlik on, tulevikus suudaks alkoholi tarvitamisest hoiduda, ehkki ta seda oma lubadustes väljendab. Üksnes vabanemisel kindla elukoha olemasolu ning ema toetus ja garanteeritud töökoht ei ole asjaoludeks, mis tingiksid maakohtu määrusest erineva lahendi tegemise, sest nimetatud asjaolud ei ole varasemalt takistanud T. Haugil õigusvastaselt käitumast.
19. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 3 3
20. T. Haugi kaitsja advokaat Valli Murde esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
21. juuli
22. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 juhindudes on määruskaebemenetluses määratud kaitsja tasuks määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel T. Haugi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau