Obsah (7)

§ 164§ 651§ 657§ 392§ 230§ 232§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja esitas 28.03.2016 Harju Maakohtu 26.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada (resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 osas) ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, või jagada ühisvara nii, et hageja ainuomandisse jäävad 2 jalgratast väärtusega 1070 eurot, õmblusmasin väärtusega 282,50 eurot, kohviserviis Madonna väärtusega 150 eurot, televiisor väärtusega 542,50 eurot, muusikakeskus väärtusega 115 eurot, DVD-mängija väärtusega 60 eurot, teeserviis väärtusega 132,50 eurot, lausaserviis Madonna väärtusega 130 eurot, köögikombain väärtusega 115 eurot, YYY asuv vallasvara väärtusega 22 925 eurot ja sõiduauto Toyota Land Cruiser väärtusega 20 000 eurot. Kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXX, väärtusega 60 000 eurot ning hagejalt mõistetakse kostja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 21 609,98 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2. Vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub poolte vahel jagamisele korter aadressil YYY, väärtusega 50 170 eurot. Maakohus leidis õigesti, et korteriomandi müügist saadud raha kuulub ühisvara hulka, kuid on ebaõigesti lugenud kostja osa suuruseks 18 215 eurot. Lähtudes PKS § 37 lg 3 on kostja osa suuruseks 25 085 eurot. Vahetult pärast korteriomandi müüki soetas hageja 02.07.2010 korteriomandi aadressiga OOO. Hageja kasutas ühisvara osa oma lahusvara huvides, soetades enda nimele korteriomandi aadressiga OOO ning peab hüvitama kostjale tema osa 25 085 eurot.
3. Kostja palus mõista hagejalt välja hüvitise korterisse YYY jäänud ja ühisvara hulka kuulunud vallasvara eest väärtuses 22 925 eurot. Kostja andis AG-le volituse korteriomandi võõrandamiseks, mitte korteris oleva vallasvara müügiks. Müügilepingu p-s 1.6 on üksnes 9 müüja kinnitanud, et vallasvara kuulub korteriomandi koosseisu. Kostja esindaja ei ole seda müügilepingu punktis 1.7 kinnitanud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis tema osa eest ühise vallasvara arvelt summas 22 925 eurot.
4. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et korteri, asukohaga XXX, üüriti välja perioodil mai 2014 kuni 08.11.2014 summaga 290 eurot kuus, kokku 2030 eurot (7 x 290). Samuti märkis kohus, et kostja on tunnistanud, et üüris korterit välja perioodil 21.01.01.04.2015 (3 kuud) summas 780 eurot. Kostja märgib, et periood 08.05.2014-08.11.2014 koosneb kuuest, mitte seitsmest kuust. Seega on üüritulu 1740 eurot. Hageja sai 07.11.2014 üürnikelt 900 eurot. Teine kord oli korter välja üüritud alates 21.01.
5. Üürnikud tasusid ettemaksu 520 eurot 2 kuu eest, kuid kaks nädalat hiljem tuli hageja korterisse ja ähvardas üürnike, mille tõttu üürnikud keeldusid üürilepingust ja kostja oli sunnitud neile ettemaksu 520 eurot tagastama. Lisaks maksis kostja ise korteri kommunaalmakseid perioodi jaanuaraprill 2015 eest. Järelikult ei saa kostja hagejale hüvitada midagi. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis esimestelt üürnikelt lisaks 900 eurot, siis kostja hüvitis on 1740:2 = 870 – 900 = 30 eurot. Järelikult sai hageja korteri üüri eest 30 eurot rohkem ja peab kostjale hüvitama 15 eurot.
6. Vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub muuhulgas poolte vahel jagamisele järgmine vallasvara: kullatooted (7000 eurot), kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga (1200 eurot), kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega (1800 eurot), pärlkaelakee (1000 eurot), teemantkaelakee (6000 eurot), kuldkaelakee (1200 eurot), arvuti koos monitoriga (800 eurot), sülearvuti (900 eurot), videokaamera Sony (400 eurot), padjad, tekid (1000 eurot), raamatukogu (umbes 300 raamatut, 1 000 eurot), auto Žiguli (300 eurot). Nimetatud vallasvara oli soetatud abielu kestel ning asub praegu hageja valduses. Korteriomand aadressil XXX oli soetatud suures osas kostja vanemate raha eest. Kokku oli kostjale kingitud 5562,43 rubla. See, et tehing ei olnud notariaalselt kinnitatud, ei tähenda, et kinkelepingut ei sõlmitud. Ka kullast lipsunõel ja kuldklotser ei kuulu poolte ühisvara hulka, vaid oli kostjale kingitud. Sõiduauto Toyota Land Cruiser kohta on kohtuotsuses märgitud, et kohus ei saa jagada vara, mis on poolte poolt müüdud või kingitud. Kostja ei ole mitte kunagi väitnud, et sõiduauto oli kingitud. Sõiduauto oli küll poolte kokkuleppel antud üle nende poja kasutusse, kuid pole vormistatud poja nimele. Vastupidi, kostja lisas vastuhagile võltsitud ARK avalduse. Kostja ei viibinud avalduse allkirjastamise kuupäeval Eestis. Seega ei saa arvata, et sõiduauto oli kingitud ja see ei kuulu jagamisele.
7. Eeltoodut arvestades jääb hagejale hüvitis suurusega 30 000 eurot ja kostja hüvitise suuruseks on kokku 51 609,98 eurot. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab hageja hüvitama kostjale 21 609,98 eurot (s.o 51 609,48 – 30 000). Juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, palub kostja töövõimetuse ning raske materiaalse seisundi tõttu anda võimaluse tasuda hagejale hüvitis kolme aasta jooksul. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 30.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas ning osas, milles 10 maakohus jättis rahuldamata kostja nõuded YYY korteris asunud vallasvara ning täiendava vallasvara, s.o kullatooted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee, kuldkaelakee, arvuti koos monitoriga, sülearvuti, videokaamera Sony, padjad, tekid, raamatukogu (umbes 300 raamatut) ja sõiduauto Toyota Land Cruiser jagamiseks. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis arvestamata, et korteriomand aadressil XXX soetati kostja lahusvara arvel ning osas, milles maakohus arvas kullast lipsunõela ja kuldklotseri ühisvara koosseisu. 31. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 1393,67 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb hageja hüvitise nõue jätta rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohus leidis, et ühisvara hulka kuulub korteriomandi, asukohaga YYY, müügist saadud raha ning et kostja osa suurus sellest on vastavalt kostja poolt taotletule 18 215 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et tema osa suurus peaks olema 50% korteri müügihinnast, s.o 25 085 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluse jooksul esitanud temale kuuluva hüvitise suuruse osas erinevaid seisukohti. 20.05.2014 esitatud vastuhagis ja 06.11.2014 vastuhagi täienduses on kostja märkinud, et kostjale kuuluv osa on vastavalt 25 082,32 eurot ja 25 085 eurot (I kd lk 102, lk 175). 25.05.2015 esitatud vastuhagi täienduses ja 05.02.2016 esitatud seisukohas on kostja märkinud, et tal on õigus saada korteri müügist saadud rahast 18 215 eurot (II kd lk 147, III kd lk 141). 26.06.2015 vastuses hagiavalduse terviktekstile on kostja märkinud, et kostja osa müüdud korterist on 25 085 eurot ning ta ei ole kätte saanud temale kuuluvat raha 18 215 eurot (III kd lk 4). 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis on kostja olnud seisukohal, et ühisvara hulka kuulub korter asukohaga YYY, väärtusega 50 170 eurot, ning kostja ei ole ühisvara müümise eest raha saanud, vaatamata sellele, et ühisvara jagamisel loetakse abikaasade osad võrdseks 50 %, s.o 25 085 eurot. Samas on kostja vastuhagi taotluste osas palunud välja mõista hüvitise 18 215 eurot (III kd lk 48, 53, 57). Ka 05.02.2016 esitatud seisukohas on kostja märkinud, et tema osa korteri müügist saadud rahast on 18 215 eurot (III kd lk 141).
2. Vastavalt

§ 392lg 1 p-le 1 on eelmenetluses kohtu ülesandeks selgitada välja hageja nõuded.

Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras, kus kostja oli korteri müügist temale kuuluva raha suuruse osas esitanud erinevaid seisukohti, pidanuks maakohus juhtima sellele tähelepanu ning andma kostjale võimaluse oma seisukohta täpsustada. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kostja on läbivalt tuginenud sellele, et ühisvara koosseisu kuulub kogu YYY korteri müügist saadud raha ning et kostjale kuulub sellest pool. Samuti selgitas kostja 12.09.2016 ringkonnakohtu istungil, et 05.02.2016 dokumendis on ekslikult märgitud vale summa ning, et alati oli juttu, et kostjale kuulub pool korteri hinnast. Kolleegiumi arvates on maakohus määranud ebaõigesti korteri müügist saadud raha jagamisel kostja osa suuruseks 18 215 eurot. Vastavalt PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et kostja taotleb korteri müügist saadud raha jagamist võrdsetes osades, s.o kummalegi summas 25 085 eurot. Korteriomand YYY võõrandati 25.06.2010 hinnaga 785 000 krooni (50 170 eurot) (I kd lk 131). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal on korteri müügist saadud raha jagamisel õigus saada hagejalt hüvitist summas 25 085 eurot (s.o 50 170/2). Hageja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses leidnud, et kostja nõue on aegunud. 11 Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja aegumise vastuväide põhjendatud. TsÜS § 155 lg 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole kostja nõue korteri müügist saadud raha jagamiseks aegunud.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude YYY korteris asunud vallasvara jagamiseks. 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis oli kostja seisukohal, et ühisvara, mis jäeti abielu lahutamisel korterisse aadressil YYY, oli järgmine: külmik Electrolux, laud, kaks tooli, uus köögigarnituur koos pliidiga Hansa, valamukapiga, valamuga, köögikappidega jne, laevalgustid 5 tk, pesumasin Electrolux, kummut, peegel, nurgakapp ja nurgariiulid, sektsioonkapp, diivan, ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp ja riidestange. 25.06.2010 müügilepingu p-st 1.6.2 nähtuvalt kuulusid müügieseme koosseisu köögis asuvad- külmik Electrolux, laud, kaks tooli, valamukapp koos valamuga, segisti, köögikapid, seinakapid, pliit Hansa ja valgusti; koridoris - kummut, ripplaevalgusti, peegel, nurgakapp, nurgariiulid; vannitoas - valamu koos segistiga, seinariiul koos peegliga, vann, dušisegisti, pesumasin, laevalgusti; 1.magamistoas – sektsioonkapp, arvutilaud, diivan, laevalgusti, ruloo; 2.magamistoas – ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange (I kd lk 129). Kolleegiumi arvates on maakohus asunud õigesti seisukohale, et kohus ei saa jagada vallasvara, mis kuulus korteriomandi müümisel selle koosseisu ning on võõrandatud. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus jätnud vara ebaõigesti jagamata, kuna korteri müügilepingus on vallasvara kuulumist müügieseme hulka kinnitanud üksnes hageja. Asjaolu, et 25.06.2010 notariaalses müügilepingus ei ole eraldi märgitud kostja volitatud esindaja kinnitust, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et vallasvara tegelikult korteri koosseisus ei müüdud. Vallasvara jagamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt andis kostja AG-le volituse üksnes korteriomandi, mitte selles asuva vallasvara võõrandamiseks.
2. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pool korteri XXX üüritulust summas 1405 eurot. Maakohus tuvastas, et korterit üüriti välja perioodil mai 2014 kuni 08.11.2014 üüritasuga 290 eurot kuus (kokku 2030 eurot) ning perioodil 21.01-01.04.2015 üüritasuga 260 eurot kuus (kokku 780 eurot). Kolleegiumi arvates on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti võtnud perioodi mai 2014 kuni 08.11.2014 üüritulu arvestuse aluseks 7 kalendrikuud. Eluruumi üürilepingust nähtuvalt kehtis üürileping 6 kuud alates 08.05.2014-08.11.2014 (II kd lk 9). Seega on üüritasu suurus selle perioodi eest 1740 eurot (6x290). Samuti on maakohus ebaõigesti arvestanud perioodi 21.01-01.04.2015 eest saadud üüritulu suuruseks 780 eurot. Kuna korterit üüriti välja alates
3. jaanuarist 2015, sai kostja sellel kuul üüritasu 11 kalendripäeva eest, s.o 92,29 eurot ning üüritulu suurus perioodi 21.01-01.04.2015 eest on 612,29 eurot. Järelikult on hagejal õigus saada kostja poolt teenitud üüritasust 1176,15 eurot [(1740+612,29):2]. Ringkonnakohus leiab, et tõendamata on kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt sai hageja 07.11.2014 üürnikelt 900 eurot, ning et kostja on perioodil jaanuar-aprill 2015 maksnud ise korteri kommunaalmakseid. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuolulised ja tõendamata ka kostja väited üürnikele 520 euro tagastamise osas. Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et korter oli välja üüritud alates 21.01.2015 ning üürnikud tasusid ettemaksu 520 eurot kahe kuu eest, kuid kaks nädalat hiljem tuli hageja korterisse ja ähvardas üürnike, mille tõttu üürnikud keeldusid üürilepingust ja kostja oli sunnitud neile ettemaksu 520 eurot tagastama. Maakohtu menetluses on kostja selgitanud, et üürnikud elasid korteris 21.0101.04.
4. Kostjal lõppes
5. aprillil tööleping ja ta asus ise Arbu tn korterisse elama ning pidi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetamise tõttu tagastama üürnikele üüritasu ettemakse 12 520 eurot, kommunaalmaksed maksid üürnikud ära (II kd lk 139). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et muus osas apellatsioonkaebuse väited üürituluga seotud hüvitise suuruse vähendamiseks alust ei anna.
6. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub muuhulgas poolte vahel jagamisele järgmine vallasvara: kullatooted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee, kuldkaelakee, arvuti koos monitoriga, sülearvuti, videokaamera Sony, padjad, tekid, raamatukogu (umbes 300 raamatut) ja auto Žiguli. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis nõudnud sõiduauto Žiguli jagamist. Seega ei saa kostja nõuda selle sõiduauto jagamist ringkonnakohtus. Ülejäänud osas on maakohus jätnud eelnimetatud vara jagamata, kuna kostja ei tõendanud, et need esemed kuulusid ühisvara hulka. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 232

lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale kullast lipsunõela ja kuldklotseri ning XXX korteri ühisvara koosseisu arvamise osas. Maakohus leidis õigesti, et kuna kinkeleping pidi TsK § 260 kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis, siis ei ole tõendatud, et kostja omandas korteriomandi aadressil XXX lahusvara arvel. Tõendamata on ka väide, et kullast lipsunõel ja kuldklotser kuulusid kostja lahusvara hulka. 37. Sõiduauto Toyota Land Cruiser’i kohta on kostja apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohus on selle ebaõigesti jagamata jätnud, kuna kostja ei ole kunagi väitnud, et sõiduauto oli kingitud. Kolleegiumi arvates on maakohus leidnud põhjendatult, et sõiduautot Toyota Land Cruiser ei saa jagada, kuna see on poolte kokkuleppel antud nende pojale AG-le. Toimikust nähtuvalt on kostja ise 20.05.2014 vastuhagis selgitanud, et sõiduauto Toyota Land Cruiser oli poolte kokkuleppel antud üle nende pojale ning kostja esitas koos vastuhagiga tõendina 09.01.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrile esitatud avalduse registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel (I kd lk 109). Sellest võib järeldada, et auto kingiti pojale. Apellatsioonkaebuses on kostja asunud väitma, et 09.01.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrile esitatud avaldus on võltsitud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist uue väitega, mida kostja ei ole maakohtus esitanud. Kuna kostja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal seda väidet maakohtus esitamast, siis jätab ringkonnakohus selle

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta.

1. Ülaltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsust tuleb muuta kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Arvestades, et korteri YYY müügist saadud rahast on kostja osa suurus 25 085 eurot ning XXX, korteri väljaüürimisest saadud üüritulust on hagejal õigus saada 1176,15 eurot, on hagejal õigus hüvitisele summas 31 526,15 eurot (s.o 350 + 30 000 + 1176,15) ning kostjal summas 30 132,48 eurot (s.o 25 085 eurot + 535 + 141,25 + 75 + 271,25 + 57,50 + 30 + 13 66,25 + 65 + 57,50 + 1902,06 + 1609,17 + 237,50). Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 1393,67 eurot (31 526,1530 132,48).
2. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et palub juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, võimaldada tal töövõimetuse tõttu tasuda hagejale hüvitis kolme aasta jooksul. Käesoleval juhul kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt ning ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitist 7098,85 euro võrra. Arvestades, et väljamõistetav summa ei ole väga suur (1 393,67 eurot), samuti seda, et kostja ei ole tõendanud oma halba varalist olukorda, ei pea kolleegium taotlust põhjendatuks. Menetluskulude jaotus
3. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas, ei ole kolleegiumi hinnangul alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Vaatamata maakohtu otsuse osalisele tühistamisele kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamisele osaliselt. Ka

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud

§ 164lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 14