Obsah (13)

§ 444§ 5§ 230§ 231§ 438§ 367§ 162§ 174§ 138§ 477§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 13. oktoober 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-127785 Tsivi

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 14.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. 15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 17.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub selle osas, et hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2010, 24.09.2010 ja 27.09.2010 liitumise- ja teenuseosutamise lepingud nr. XXXXja XXXX, mille alusel pidi XXXXosutama kostjale ZUUMtv ja Kodu Kolmikpakett teenust aadressil XXXXja sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (tl 223 24). Vaidlus puudub selles, et, lepingute lahutamatuks osaks on AS XXXX üldtingimused (tl 3143). Seega kohustus kostja VÕS § 76 lg 1 ja 3 järgi tasuma teenuste eest hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel kooskõlas lepingu tingimustega.
3. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalused lepingud öeldi üles (tl 109 pöördel). 21.Kohtu hinnangul ei ole kostja oma vastuväidete osas (erinevates menetlusdokumentides ja kohtuistungil antud seletustes) arvete mittetasumise põhjuste kohta, olnud järjepidev. Kostja väidab, et hageja ei ole talle teenust osutanud, mistõttu ei olnud hagejal õigus talle arveid esitada. Kohtuistungil selgitas kostja (tlk 109), et tal ei olnudki võimalik XXXX kaablit korterisse panna. Kostja väidab, et lõpetas seetõttu hagejaga lepingu telefoni teel 31.07.
4. Hageja esitatud tõendist tuleneb, et hageja ütles kostjaga lepingud üles juba enne seda, 22.07.2012 ja 30.07.2012 (tl 109 pöördel). Kohus leiab, et hageja on kostjale vaidlusalusel vahemikul teenust osutanud ning asjaolu, et kostja teenust ei kasutanud, ei vabasta teda teenuse eest tasumise kohustusest.
5. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Aktsiaseltsi XXXX üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma ka arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus loeb tõendatuks tasumata võlanõude järgmised arvetega (tl 25-30), mille suurust kostja ei vaidlustanud: A-18990913 01.05.2012 summas 20,35 eurot A-19314506 01.06.2012 summas 24,98 eurot A-19319394 01.07.2012 summas 19,98 eurot A-19656158 01.08.2012 summas 21,66 eurot A-19667772 01.09.2012 summas 1,49 eurot A-20002583 01.10.2012 summas -0,65 eurot (tagasiarvestus) Kokku summas 87,81 eurot VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
6. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
7. Kuivõrd kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma teenuse eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat teenuse tasumise kohustust p 5.2.1 ja 12.4 ning VÕS § 100 mõttes. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 ning lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 9.9, 9.11 ja 12.4 tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 87,81 eurot. Kuna kostja ei ole teenuse ja seadme eest tasunud vastavalt arvetele märgitu ajal, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud viivise 0,05% päevas tasumata summalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 09.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 58,44 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 10.03.2016 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja nõuab edasiulatuva viivise tasumist vaid kuni summani 29,37 eurot. 4 VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punkti 10.

1. kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Kostja ei vaidle vastu hageja viiviste arvestusele ega suurusele (tl 109 pöördel). Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 09.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,44 eurot ning alates 10.03.2016 edasiulatuv viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui 29,37 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94, § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-st 10.1 tulenevalt.
2. Kostja leiab, et tema vastu suunatud nõuded on aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Vastavalt hageja poolt kostjale 2012.a esitatud arvetele hakkas aegumine nende arvete osas TsÜS § 147 lg 3 kohaselt 01.01.
3. Seega oli hagejal TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aega oma nõue esitada kostja vastu kuni 31.12.2015 kell 24.
4. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 21.12.2015 ehk tähtaegselt, mistõttu ei ole eeltoodust ja TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3, § 160 lg 1, § 160 lg 2 p-st 3 tulenevalt hageja nõue kostja suhtes aegunud. Menetluskulud
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

27.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab 5 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

29.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 75,00 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulude arvestusele ega suurusele (tl 109 pöördel).
3. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid 75 euro ulatuses riigilõivule. 32.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 159,78 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu ning hageja esindaja tehtud tööd. Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ning tõendatud kuludega, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. 33. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 234,78 eurot. 34.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (234,78 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6