← Eesti

2-15-7256/50

Obsah (8)§ 20§ 23§ 1§ 8§ 2§ 7§ 5§ 6

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016. a, Tallinn, kohtu kantse

) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.

§ 20

lg 1 näeb ette, et alates selle seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk vastab sama seaduse § 1 lg-le 1, asutada ainult selles seaduses sätestatud korras.

§ 20

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja enne

jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kostja asutati enne

jõustumist 1. jaanuaril 2005 (vt

§ 23lg 1).

Kostja põhikirja ei ole viidud vastavusse

sätetega. Sellest järeldab kohus, et kostja on

§ 20

lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik.

§ 1

lg 2 järgi tuleb

-s reguleerimata juhtudel kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid. 4

(7)2-15-7256

§ 20

lg-st 9 tuleneb, et osas, milles samade isikute põhikiri on vastuolus

või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus möönab, et sel viisil on seadusandja teataval määral sekkunud mittetulundusühinguna tegutseva kostja liikmete enesekorraldusõigusesse. Samas on selline sekkumine avalikes huvides ja lähtub õiguskindluse tagamise eesmärgist.

  1. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljaarvamise otsustas esmalt juhatus
  2. detsembri 2014 otsusega. Kostja leiab, et see ongi ainus asjakohane otsus hageja liikmesuse lõppemise kohta. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kui liikmete üldkoosolek juriidilise isiku kõrgeima organina on üle vaadanud juhatuse otsuse ja omakorda langetanud samas küsimuses otsuse, siis tuleb neid otsused käsitleda eelkõige tervikuna (vt sarnaselt äriühingu majandusaasta aruande ja seda kinnitava üldkoosoleku otsuse kohta Riigikohtu
  3. septembri
  4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 11 esimene lõik; lisaks on Riigikohus analüüsinud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsust juhatuse otsuse kinnitamise kohta, ilma et oleks sellega seoses viidanud kas säärase kinnitamise sisutusele või asjaomastest otsustest ühe vaidlustamise vajaduse puudumisele, vt selles osas
  5. aprilli
  6. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, p 9 teine lõik ja p-d 13–14). Hageja taotleb hagiga eesmärki, et puuduks kehtiv otsus, millega ta on kostja liikmete seast välja arvatud. Sellist eesmärki ei saa ilmselt saavutada ainult juhatuse või üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, sest neil juhtudel saaks kostja pärast vaidluse lõppemist endiselt tugineda teisele – vähemalt formaalselt veel kehtivale otsusele.
  7. Järgmiseks tuleb hinnata, kas esineb vaidlustatud otsuste tühisuse aluseid. Võttes arvesse eelmise punkti tulemust kohaldatava õiguse kohta, saab kostja liikmete üldkoosoleku otsus olla tühine eelkõige TÜS § 52¹ lg 1 p-des 1–3 loetletud juhtudel. Kuna

ega TÜS ei sisalda norme ühistu muude organite otsuste tühisuse kohta, siis kostja juhatuse otsuse tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2. Viidatud normid moodustavad vastavalt nõuete

(1)ja
(3)õigusliku aluse. Kohus ei nõustu hagejaga, et vaidlustatud otsuste tühisuse tingiks vorminõuete rikkumine. Üldkoosoleku ega juhatuse otsus ei pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kummagi otsusega ei kohustunud kostja omandama ega võõrandama hooneühistu liikmesust, st

§ 8lg 1 nende otsuste suhtes ei kohaldu.

Põhjendatud on hageja etteheide, et vaidlustatud otsused on vastuolus

§-ga 7 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mis kohtu hinnangul mõlemad on avaliku huvi tõttu kehtestatud sätted. PS § 32 näeb ette omandi kaitse. Vaidlust ei ole selles, et enne hageja väljaarvamist kostja liikmete seast kuulus hagejale liikmesuse kaudu garaažiboksi nr 8 kasutamise õigus. Selline kasutamise õigus moodustab

§ 2

lg-te 1 ja 2 järgi hooneühistu liikmesuse olulise sisu.

§ 7

mõtteks koosmõjus sama seaduse §-dega 6, 8 ja 10 on välistada hooneühistu liikme muul alusel ja viisil väljaarvamine kui liikmesuse võõrandamise või pärijale ülemineku teel. Nii juhatuse kui ka üldkoosoleku vaidlustatud otsused on vastuolus käesolevas lõigus viidatud ja avaliku huvi tõttu kehtestatud normidega. Järelikult on üldkoosoleku otsus tühine TÜS § 52¹ lg 1 p 1 ja juhatuse otsus tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel. Kohus tuvastab lisaks, et kostja rikkus 24. märtsi 2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt selleks ette nähtud korda. Vaidlust ei ole, et hagejale ei saadetud koosoleku kutset. Kostja põhjendab seda esiteks hageja varasema väljaarvamisega ja teiseks peab piisavaks koosoleku kohta teate avaldamist garaažis. TÜS § 6 lg 1 p 7 võimaldab tulundusühistu (ja

§ 1

lg 2 järgi seega ka hooneühistu) üldkoosoleku kokkukutsumise korra määrata põhikirjaga. Kostja põhikirjas vastav regulatsioon puudub. TÜS § 41 lg 1 järgi tuli kostja juhatusel saata üldkoosoleku teade kõigile liikmetele. Kui kostja liikmete arv üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ületas 50, siis olnuks TÜS § 41 lg 1² kohaselt piisav ka teate avaldamine 5

(7)2-15-7256 vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kumbagi tingimust kostja juhatus ei täitnud. Kuna juhatuse
  1. detsembri 2014 otsus oli tühine eelmises lõigus märgitud kaalutlustel, siis ei olnud sellel TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. Hageja oli üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kostja liige, talle koosoleku kohta teadet ei saadetud ja ta ei ole üldkoosoleku otsust heaks kiitnud. Sellises olukorras on
  2. märtsi 2015 üldkoosoleku otsused TÜS § 42 teise lause ja § 52¹ lg 1 p 3 alusel tühised. Käesolevas punktis tehtud järelduste põhjal tuleb nõuded
(1)ja
(3)rahuldada.
  1. Kuna vaidlustatud otsused osutusid tühiseks, siis ei ole enam vaja lahendada samade otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeid – seda tulenevalt nii hageja esitatud nõuete järjekorrast ja TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest kui ka põhimõttest, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20). Kohtu hinnangul ei tähenda see siiski, et nõuded
(2)ja
(4)tuleks jätta rahuldamata või läbi vaatamata. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus otsuses põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon- või kassatsioonkaebuses vaidlustada (Riigikohtu
  1. detsembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 14 kolmas lõik ja selles viidatud
  3. detsembri
  4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Teise võimalusena esitatud nõude puhul on olukord erinev. Hageja saavutab hagiga taotletava tulemuse juba esimese võimalusena märgitud nõudega ja sellisel juhul puudub tal huvi vaidlustada otsust alternatiivnõude osas.
  5. Lõpuks saab kohus lahendada nõude
(5), mille kohus samuti rahuldab. Nõuete
(1)ja
(3)lahendamise tulemusena on hageja väljaarvamise otsused tühised. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on hageja jätkuvalt kostja liige. Juriidilise isiku organi otsus on tehing (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 32 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Võimaldamaks hagejal võõrandada liikmesus kostja peab kostja väljastama hagejale tõendi. Selline kohustus tuleneb hooneühistu liikmete nimekirja pidamist käsitlevatest sätetest.

§ 5

lg 3 näeb ette, et hooneühistu liikmeks saamine registreeritakse äriregistris ja selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid. Muu hulgas

§ 6lg 1 alusel justiitsministri 19.

detsembri 2012. aasta määrusega nr 60 kehtestatud kohtu registriosakonna kodukorra § 72 sätete järgi saaks hageja tellida äriregistri pidajalt tõendi oma liikmesuse kohta. Sama korra § 246 lg 1 p 10 kohaselt on registrisse kantavate andmete allikaks mh ühistu esitatud andmed. Kui kostja ei ole järginud

sätteid ühistu ümberkorraldamise kohta ega viinud põhikirja vastavusse seadusega ja teinud muid toiminguid, mis võimaldaks korrakohase liikmete nimekirja pidamise äriregistris, siis tuleb tal endal väljastada hageja nõutud tõend. Eelneva põhjal tuleb nõue

(5)rahuldada. 12. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja põhikirja projekti (tl 11–14), sest sellest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 6
(7)2-15-7256 13. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 8 ning § 126 lg-te 1 ja 2 alusel 9 500 eurot ( = 3500 + 6000). Vaidlustatud otsused moodustavad ühtse terviku (vt eespool p 8) ja seetõttu on nõuetelt
(1)–
(4)hagi hind kokku 3 500 eurot. Nõudega
(5)taotleb hageja sisuliselt oma liikmesuse tunnustamist, selle nõude hind on 6 000 eurot. Kohus lähtub siinkohal Riigikohtu seisukohast, et hooneühistu liikmesuse väärtus vastab üldjuhul liikme kasutusse antud hoone osa väärtusele (
  1. detsembri
  2. aasta otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-09, p 26 viies lõik). Hageja nimetas garaažiboksi nr 8 väärtuseks 6 000 eurot.
  3. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal ei tule hagejale kulusid hüvitada.
  4. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 ja § 190 lg-le 3 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sh tasumata riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Hageja pidi hagi esitamisel tasuma riigilõivu summas 550 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras
  5. juuni
  6. aasta määrusega. Kohus määras hagejale
  7. septembri
  8. aasta määrusega esindaja riigi õigusabi korras. Tänase määrusega rahuldas kohus hageja esindaja tasutaotluse summas 1 032 eurot. Kokku tuleb kostjal riigile hüvitada 1 582 eurot ( = 550 + 1032). TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei määra seaduses ettenähtust erinevat tähtaega. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.