ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Bondora Servicer OÜ esitas 29.09.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Evelin Talvar 2645,33 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2016.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 19.10.2016.a kätte toimetatud. Evelin Talvar esitas 01.11.2016.a vastuväite maksegraafiku sooviga. 17.11.2016.a esitasid avaldaja esindaja ja võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas 18.11.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt, makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, muu hulgas kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu.
lg 3 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asjas hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. 2
lg 1 võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda vastavalt kompromissi punktide 1.1.1., kui menetlusosalistel on tekkinud muid menetluskulusid, siis need jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.