← Eesti

2-16-112579/15

Obsah (8)§ 401§ 402§ 1§ 412§ 169§ 115§ 88§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-112579 Tsiviilasi CREDITREFORM EEST

) § 401, § 402 lg 1 ja § 52 lg 1 tähenduses, mis sätestavad, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (

§ 401

); tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (

§ 402

lg 1) ning sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt Ferratum Estonia OÜ oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas kostjale kui tarbijale selleks välja töötatud portaali abil taotleda ja saada laenu Ferratum Estonia OÜ poolt välja töötatud üldtingimuste alusel. Kostja on teinud tehingu kui tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses, s.o kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ

§ 401

ja § 402 lõikest 1 tulenevat kohustustust täitnud ja väljastanud kostjale laenu summas 350 eurot /tlk 30-31, 46, 60/. Järgnevalt hindab kohus, millistel tingimustel on tarbijakrediidileping esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud. 4.

  1. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja laenu 180 päevaks ja kostja oli kohustatud laenu summas 350 eurot laenuandjale tagastama 180 päeva möödumisel koos laenu väljastamise ja käsitlemise kuluga fikseeritud suuruses, s.o summas 146,44 eurot /tlk 24/. Eeltoodu tõendamiseks on kohtule esitatud laenutaotlus ning laenulepingu üldtingimused /tlk 30-31, 9298/. Kohus märgib, et hageja esitas ekslikult koos hagiavaldusega kohtule Ferratum Bank laenulepingu tingimused /tlk 32-45, 90/, mistõttu kohus jätab nimetatud tõendi arvestamata. Ferratum Estonia OÜ laenutingimused esitas hageja kohtule 13.10.
  2. a /tlk 90-98/. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud laenutaotlus on inglisekeelne, kuid arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 33 lg 1 teises lauses sätestatut, ei nõudnud kohus tõendi tõlkimist, arvestades tõendi sisu ja asjaolu ning et kostja ei ole vaielnud muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kostja on küll märkinud, et laenutaotlus ei ole loetav ja ei ole arusaadav, millises keeles see on /tlk 73/, mis ilmselt oli tingitud tehnilistest probleemidest, sest järgnevalt on kostja kinnitanud, et sai dokumendid kätte /tlk 75/. 4.2.
  3. Laenutaotlusest nähtuv kinnitab hagiavalduses esitatut: laenu tähtajaks (loan term) on määratud 180 päeva ning laenu kulud (loan expenses) on 146,44 eurot. Laenutaotlus on esitatud 11.07.
  4. a kell 05.27 ning laen on välja makstud 11.07.
  5. a kell 08.
  6. Laenukohustus tuli kostjal täita 6 osamakse kaupa, iga osamakse summas 82,74 eurot (6 * 82,74 = 496,44). Viimane osamakse tuli tasuda 07.01.
  7. a, s.o 180 päeva möödumisel laenu saamisest /tlk 30/. Kostja eeltoodud asjaoludele vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud tõendeid, mis hageja esitatud väited ümber lükkaks. 4.2.
  8. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et laenuleping on sõlmitud tähtajaga 180 päeva ning kostja oli kohustatud lisaks saadud laenule tasuma laenu eest tasu (lepingu sõlmimise tasu ja laenu käsitlemise kulud) summas 146,44 eurot vastavalt

§-s 401 sätestatule (krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu). Kokku oli kostja kohustatud

  1. jaanuariks
  2. a tagastama laenuandjale seega 496,44 eurot (350 + 146,44 eurot). Järgnevalt hindab kohus, kas laenulepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. 4 4.3.

§ 412

lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Hagiavalduse kohaselt algatas Creditreform Eesti OÜ Ferratum Estonia OÜ soovil kostja suhtes inkassomenetluse 18.03.

  1. a ning nõudis võla tasumist kohtuväliselt /tlk 24, 50/. Nõude loovutamine toimus hagejale 01.01.
  2. a ja kostjat teavitati nõude loovutamisest e-posti teel /tlk 24/, mille tõendamiseks on kohtule esitatud 29.07.
  3. a e-kiri kostjale /tlk 51/. E-kirjast nähtuvalt on kostjat e-posti teel teavitatud, et võlgnevus on alates 01.01.
  4. a loovutanud uuele võlausaldajale Creditreform Eesti OÜ. Kostja ei ole eeltoodud faktilisele asjaolule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendanud, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest hagejale /tlk 51/. Kohus selgitab kostjale, et

§ 169

lg 1 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõudele. 4.

  1. Kostja leiab, et hageja esitatud nõue on aegunud /tlk 59/. 4.4.
  2. Hageja ei ole eeltoodud kostja väitele oma seisukohta esitanud /tlk 83-84/. 4.4.
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lõikes 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et leping sõlmiti 11.07.
  4. a tähtajaga 180 päeva ning viimane lepingust tulenev osamakse tuli tasuda kostjal 07.01.
  5. a. Seega on nõue kostja vastu sissenõutav alates 08.01.
  6. a ning TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev 3-aastane nõude aegumistähtaeg ei ole käesolevaks ajaks möödunud, mistõttu kohus ei asu hindama aegumise peatumise aluseid. 4.
  7. Kostja leiab, et puudub info, millise konkreetse võlanõude hageja esitas kohtumenetluses /tlk 76/ ja kostjale pole jäetud võimalust tutvuda hagi algdokumentidega, s.t et hagis ei ole dokumenteeritud, millise konkreetse laenulepingu suhtes ja millise konkreetse punkti suhtes on kostja kohustatud vastust andma, mistõttu palub kõik rahalised kohustused hageja eest tunnistada õigustühiseks. 4.5.
  8. Kohus leiab, et hageja on hagis selgelt välja toonud, millisest lepingust hagiavalduses esitatud võlanõue tuleneb ning kostja on ka ise kohtule esitanud maksekorralduse nimetatud lepingu alusel kostjale tehtud laenusumma väljamaksmise kohta /tlk 60/. Samuti on kostjale edastatud kõik hagimaterjalid koos selle lisadega kostja e-posti aadressile /tlk 72/ ning kostja on samalt e-posti aadressilt kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus on kostjale hagi menetlusse võtmise määruses selgitatud, mida kostja vastus hagiavaldusele peab sisaldama /tlk 69/. Kohus selgitab, et kohus hindab kõiki esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid igakülgselt. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mis annaks aluse jõuda kohtul järeldusele, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine. 4.
  9. Kostja on esitanud kohtule SEB Panga internetipangast enda arvelduskonto väljavõtte Ferratum Estonia OÜ-le tehtud maksete kohta /tk 61-62/, millest nähtuvalt on kostja teostanud Ferratum Estonia OÜ-le makseid järgnevalt: 07.09.
  10. a summas 82,74 eurot; 03.10.
  11. a summas 102,74 eurot; 05.11.
  12. a summas 92,74 eurot; 12.01.
  13. a summas 82,74 eurot; 06.02.
  14. a summas 54 eurot. Kokku on kostja teinud ajavahemikus 07.09.
  15. a kuni 06.02.
  16. a esialgsele võlausaldajale makseid summas 414,96 eurot. Kõigi nimetatud maksekorralduste selgitustest on kostja märkinud ka numbri: *, mis kattub laenutaotluses oleva viitenumbriga /tlk 30/. Lisaks on kostja esitanud 05.05.
  17. a maksekorralduse, millest 5 nähtuvalt on kostja teinud Creditreform Eesti OÜ-le makse summas 50 eurot, selgitusega,
  18. osa / graafik /tlk 63/. 4.6.
  19. Kohus kohustas hagejat esitama oma arvamuse kostja vastuse ja tõendite kohta ning esitama kohtule üheselt arusaadav võlgnevuse kalkulatsioon, millest nähtuks, milliste nõuete katteks on hageja arvestanud kostja poolt tasutud maksed /tlk 78/. Hageja esitas kirjaliku arvamuse 19.09.
  20. a /tlk 83-84/, milles leidis, et kostja soovib ilmselt eelpool välja toodud (p-s 4.6) tõenditega tõendada tasumisi, kuid hageja hinnangul ainuüksi pangakonto väljavõte ei tõenda raha laekumist laenuandja kontole ja kostja esitatud tõenditest ei saa tõsikindlalt järeldada, et makse tegelikkuses sooritati. Hageja väidab, et laenuandja sõnul on kostja kokku tasunud 319,96 eurot ja tasutud summa arvestati laenu ja käsitluskulu katteks. Hageja on teinud laenuandjale päringu detailsema laekumiste info saamiseks, kuid hageja ei ole laenuandjalt mingit tagasisidet saanud, mistõttu hageja ei saa detailsemat laekumiste infot kohtule esitada. Laenuandja andmete kohaselt on kostjal laenu ja käsitluskulu eest tasumata 176,48 eurot, millele lisandub viivis ja sissenõudmiskulu. Hageja on kontrolli käigus siiski tuvastanud, et hagiavalduse esitamisel ei ole arvestatud kostjalt 05.05.
  21. a laekunud summat. Kostja on tasunud 50 eurot, mis on arvestatud maksegraafiku sõlmimise tasuks (20 eurot) ja sissenõudmiskulu (46,44 eurot) katteks. Seega vähendab hageja hagiavalduses esitatud sissenõudmiskulu nõuet kostja vastu summani 16,44 eurot. 4.6.
  22. Kohus leiab, et kostja on enda pangakonto väljavõtte esitamisega kohtule tõendanud, et kostja on sooritanud esialgsele võlausaldajale makseid kogusummas 414,96 eurot /tlk 61/ ja hagejale sooritanud makse summas 50 eurot /tlk 63/. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi pangakonto väljavõte ei tõenda raha laekumist laenuandja kontole ja kostja esitatud tõenditest ei saa tõsikindlalt järeldada, et makse tegelikkuses sooritati. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kostja poolt kohtule esitatud tõendite usaldusväärsuses ning asjaolus, et tõenditelt nähtuvad maksed pole tegelikkuses sooritatud ega esialgse võlausaldajani jõudnud seni, kuni hageja pole tõendanud vastupidist. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtule andmeid, milliste summade katteks on hageja arvestanud kostja poolt tasutud summad /tlk 78, 83-84/ ning põhjendanud arvestuse esitamata jätmist asjaoluga, et esialgne võlausaldaja ei esitanud talle laekumiste arvestust ning leiab jätkuvalt, et kostja on kokku tasunud 319,96 eurot ja tasumata on põhinõue 176,48 eurot, millele lisandub viivis ja sissenõudmiskulu. Seega ei ole hageja esitanud kohtule andmeid kostja poolt Ferratum Eestonia OÜ-le tasutud 414,96 euro kasutamise kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid vastuväiteid kostja tehtud maksete osas. Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus selgitada kohtule oma nõude koosseisu ja arvestust, sh esitama andmed, milliste nõuete katteks on hageja kostja tasutud summad arvestanud. Kuna hageja seda käesoleval juhul teinud ei ole, siis leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et kostja on tasunud hagejale ja esialgsele võlausaldajale oma rahalise kohustuse täitmiseks kokku 464,96 eurot (414,96 + 50). Järgnevalt hindab kohus, kas hageja esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud esitatud ulatuses. 4.
  23. Hageja on 29.07.
  24. a esitatud hagis palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 176,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,05 eurot ja viivis 8% aastas alates 30.07.
  25. a kuni põhinõude täitmiseni ning kahjuhüvitis summas 46,44 eurot /tlk 27/. Hageja on 19.09.
  26. a muutnud haginõuet tulenevalt asjaolust, et kostja esitas kohtule maksekorralduse 05.05.
  27. a hagejale tehtud makse kohta summas 50 eurot ning hageja leidis, et hagiavalduse esitamisel ei ole hageja nimetatud laekumist arvestanud. Seega luges hageja kostja tasutud 50 eurot maksegraafiku sõlmimise tasuks (20 eurot) ja ülejäänud osas sissenõudmiskulu (46,44 eurot) katteks. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 176,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,05 eurot, kahjuhüvitis summas 16,44 eurot ja viivis 8% aastas alates 30.07.
  28. a kuni põhinõude täitmiseni /tlk 84/. 6 4.7.1.

§ 401

järgi krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja oli kohustatud saadud krediidi summas 350 eurot ja krediidi kasutamise tasu summas 146,44 eurot, kokku 496,44 eurot (350 + 146,44), tasuma esialgsele võlausaldaja hiljemalt 07.01.

  1. a. Samuti on tõendamist leidnud, et 06.02.
  2. a seisuga, s.o enne laenu sissenõudmismenetluse alustamist Creditreform Eesti OÜ poolt (inkassomenetlust alustati 18.03.
  3. a, tlk 24, 50) oli kostja esialgsele võlausaldajale tasunud kokku 414,96 eurot /tlk 61/, mitte 319,96 eurot, nagu hageja on väitnud /tlk 83/. Seega 06.02.
  4. a seisuga on kostja täitnud lepingu üldtingimuste p-st 6.3 /tlk 24, 95/ ja

§-st 401 tulenevat kohustust summas 414,96 eurot ja kostja täitmata kohustuste jääk esialgse võlausaldaja ees oli seega 81,48 eurot (496,44 – 414,96). 4.7.

  1. Lisaks on tõendamist leidnud, et kostja tasus Creditreform Eesti OÜ-le 05.05.
  2. a 50 eurot /tlk 63, 84/. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult nimetatud summast 20 eurot lugenud n.ö maksegraafiku sõlmimise tasuks, kuna sellist nõuet ei ole hageja hagiavalduses kohtule esitanud ning hageja ei ole mingilgi viisil põhistanud, millisel õiguslikul alusel hageja sellise arvestuse tegi. Hageja ei ole viidanud ühelegi üldtingimuste ega seaduse sättele, millest tulenevalt võiks jõuda järele, et on hageja poolt arvestatud 20 eurot, s.o maksegraafiku sõlmise tasu on õiguslikult põhjendatud. Kuna hageja on 05.05.
  3. a tasutud 50 eurost 30 eurot arvestanud sissenõudmiskulude katteks, siis hindab kohus järgnevalt sissenõudmiskulude põhjendatust. 4.7.
  4. Hageja on hagis leidnud, et kuna laenuandja on edastanud kostjale kaks meeldetuletuskirja, siis vastavalt üldtingimuste p-le 8.3 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist summas 10 * 2 = 20 eurot. Inkassomenetluse algatamise päeval saadeti kostjale esimene inkassonõue, milles märgitud võla sissenõudmise kulud summas 46,44 eurot, mis koosnesid meeldetuletuskirjade saatmisest ja sissenõudmisteenuse tellimise tasust. Kuna 20 eurot on meeldetuletuskirjade kahjuhüvitis, siis 26,44 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu /tlk 24/.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtule esitatud laenulepingu üldtingimuste p 8.3 järgi laenu või käsitluskulude mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade eest. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot /tlk 96/. Hageja on hagiavalduses viidanud, et seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 02.10.2014 ja 22.02.

  1. a, mida tõendab laenutaotluse lahter „Application History“, mis tõlkes tähendab taotluse ajalugu /tlk 24, 30/. Nimetatud tõendist nähtuvad vaid järgmised märked: „02.10 prol – ei saa, ei vasta, info mailile“ ja „ 22.02 mail, maksab 05.03“. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendist ei nähtu, millise sisuga kirjad ja kellele on saadetud, millisele meiliaadressile on saadetud ning kas tegemist on meeldetuletuskirjadega või millist infot üldse on meili teel saadetud. Seega leiab kohus, et hageja poolt meeldetuletuskirjade saatmine kostjale 02.10.
  2. a ja 22.02.
  3. a ei ole tõendatud. Seega on kohus seisukohal, et meeldetuletuskirjade saatmise eest kostjalt 20 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud ning kohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata. Hageja on hagiavalduses tuletanud, et kuna 18.03.
  4. a saadetud inkassonõudes oli märgitud võla sissenõudmise kuluks 46,44 eurot, siis kuna 20 eurot oli meeldetuletuskirjade tasu, siis 26,44 eurot inkassomenetluse algatamise tasu /tlk 25/. Kohus leiab, et 18.03.
  5. a inkassonõudest eeltoodud infot ei kajastu /tlk 50/ ja tegemist on hagejapoolse tõlgendusega, mis on tõendamata. Kohtule ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, 7 millest nähtuks, et inkassomenetluse algatamise tasu on 26,44 eurot. Inkassonõudes märgitud sissenõudmiskulu suurus ainuüksi ei tõenda asjaolu, et hagejal on seoses inkassomenetlusega alustamisega nimetatud kulu tekkinud ja ta on nimetatud kulu kandud. Seega on tõendamata, et hagejal on inkassomenetluse algatamisel kahju tekkinud ning ta on seda kandnud, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt nimetatud kahju väljamõistmine summas 26,44 eurot ning kohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata. 4.7.
  6. Eeltoodust tulenevalt (p 4.7.3) ei ole põhjendatud hageja poolt 05.05.2015.a kostja tehtud 50 euro suurusest maksest 30 euro arvestamine sissenõudmiskulude katteks ning kohus loeb kostja poolt 05.05.
  7. a tasutud 50 eurot tarbijakrediidilepingust täitmata jäänud kohustuste katteks. Seega peale 05.05.
  8. a makse tasumist oli kostja täitmata jäänud kohustuste jääk esialgse võlausaldaja ees seega 31,48 eurot (496,44 - 414,96 - 50). 4.8.

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale ja hagejale kokku 464,96 eurot (414,96 + 50), mistõttu saab hageja nõuda kostjalt 31,48 euro täitmist (496,44 – 464,96). Kuna

§ 88

lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, siis tuleb lugeda, et kostja poolt on täidetud laenu väljastamise ja käsitlemise kulu summas 146,44 eurot ning põhivõlgnevusest 318,52 eurot (464,96 – 146,44). Seega on kostja võlgnevus hageja ees 31,48 eurot, mitte 176,48 eurot, nagu on hageja hagiavalduses nõudnud. Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus selgitada kohtule oma nõude koosseisu ja arvestust, sh esitama andmed, milliste nõuete katteks on hageja kostja tasutud summad arvestanud ning kuna hageja seda ei esitanud ega tõendanud ning kostja on tõendanud maksete sooritamist hagejale summas 464,96 eurot, siis on see alus hageja hagi rahuldamata jätmiseks. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 31,48 eurot ja jätab hageja hagi põhinõude rahuldamata summas 145 eurot (176,48 - 31,48 eurot). 4.9.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse ja üldtingimuste p 8.2 järgi on tarbijakrediidilepingust tulenev viivise määr 8% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi /tlk 26, 96/. Kohus leiab, et kuna laenutaotlusest nähtuvalt oli viimase osamakse tasumise päev 07.01.2015. a, siis on viivise nõudmine hageja poolt õigustatud alates 08.01.2015. a, mitte alates 07.01.2015, nagu hageja on hagis taotlenud. Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 08.01.2015-11.01.2015. a (k.

  1. a)oli 218,22 eurot (496,44 - 278,22 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk 61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 0,19 eurot (0,021918% päevas; 0,047829 eurot päevas; viivitatud päevi 4, perioodi viivise summa 0,191316 eurot). Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 12.01.2015-05.02.2015 (k.
  2. a)oli 135,48 eurot (496,44 - 360,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk 61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 0,74 eurot (0,021918% päevas; 0,029694 eurot päevas; viivitatud päevi 25; perioodi viivise summa 0,74235 eurot). Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 06.02.2015-04.05.2015 (k.
  3. a)oli 81,48 eurot (496,44 -414,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk 61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 1,57 eurot (0,021918% päevas; 0,017859 eurot päevas; viivitatud päevi 88; perioodi viivise summa 1,571592 eurot). 8 Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 05.05.2015-29.07.2016 (k.
  4. a)oli 31,48 eurot (496,44 - 464,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk 61-63), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 3,11 eurot (perioodil 05.05.201531.12.2015 0,021918% päevas; 0,0069 eurot päevas; viivitatud päevi 241; perioodi viivise summa 1,6629; perioodil 01.01.2016- 29.07.2016 0,021858% päevas; 0,006881 eurot päevas; viivitatud päevi 211, perioodi viivise summa 1,451891). Seega on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 5,61 eurot (0,19 + 0,74 + 1,57 + 3,11), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tulenevalt

§ 113lõikes 1 ja üldtingimuste p-s 8.2 sätestatust.

Alates 30.07.

  1. a mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt, s.o 31,48 eurot, kuni põhinõude täitmiseni määras 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 5,61 eurot ja jätab rahuldatama hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 14,44 eurot (20,05 - 5,61). 4.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse nõudes summas 31,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes (29.07.2016.a seisuga) summas 5,61 eurot ja tasumata põhivõlgnevuselt (mis kohtotsuse tegemise seisuga on 31,48 eurot) viivise nõudes alates 30.07.
  3. a kuni põhinõude täitmiseni 8% tasumata summalt aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 145 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 14,44 eurot ning kahjuhüvitise nõudes summas 46,44 eurot.
  4. Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 ja 2 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind järgmine: hageja põhinõue 176,48 eurot + sissenõutavaks muutunud viivise nõue 20,05 eurot + kahjuhüvitise nõue 46,44 eurot (esialgne haginõue) + viivis ühe aasta eest 14,12 eurot (176,48 * 8%), kokku 257,09 eurot.
  5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6.
  6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot /tlk 27, 55/ ja hageja õigusabikulud summas 220 eurot + käibemaks (tunnitasuga 110 eurot + käibemaks, ajakulu 2 tundi) /tlk 27/. Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 220 eurot, kokku 295 eurot. 6.
  7. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (242,97 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 37,09 eurot) 15,27% ulatuses kostja ja 84,73% ulatuses hageja kanda. 9 Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 45,05 eurot (295 eurot * 15,27%) Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.