KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-11835 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkin

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (

§ 1045lg 1 2 p 1).

Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse. 9. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).
2. Kahju I. M.i isale ja matusetoetuse maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannab karistust A. S..
3. Viru Maakohtu 11.09.
4. a määrusega on välja kuulutatud A. S.i pankrot. 19.05.
5. a määrusega algatati A. S.i kohustustest vabastamise menetlus.
6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Hageja nõue on esitatud pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja on tema vastu esitatud nõude omaks võtnud ning taotlenud hüvitise tasumist kohustustest vabastamise menetluses maksegraafiku alusel. Hageja on nimetatud taotlusega nõustunud. Kohus nõustub, et hageja nõue on täidetav kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb täita hageja nõue sarnaselt teiste võlausaldajate nõuete täitmisega. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 174 lg 1 ei saa hageja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata nõuet võlgniku varale. MENETLUSKULUDE JAOTUS
7. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3