← Eesti

2-14-33790/37

Obsah (11)§ 654§ 232§ 436§ 651§ 652§ 171§ 174§ 175§ 445§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-14-33790 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse teg

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 23. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamise osas. Maakohus on kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 tõendeid hinnates leidnud, et kostja väited lepingulistes töödes esinevate puuduste kohta ei ole tõendatud. Vastavaid järeldusi on maakohus

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Ka ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et kostja poolt väidetud puudused hageja teostatud töödes esineksid. Kohtule esitatud ehitustehnilisi arvamusi koostanud asjatundjate kvalifikatsioon ja positsioon ei ole olnud nende tõendite hindamisel määrav. Vastupidist järeldust ei saa vaidlustatud 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-14-33790 otsusest kolleegiumi hinnangul teha. Maakohus on analüüsinud eelkõige ehitustehniliste arvamuste sisu, hinnates neid kogumis teiste tõenditega ning tuvastatud asjaoludega.
  1. Möönmata apellatsioonkaebuse väidete põhjendatust, lisab kolleegium, et ka väidetavate puuduste tuvastamine ei annaks praegusel juhul veel alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et asja materjalide põhjal otsustades ei ole täidetud tasu vähendamise VÕS § 648 järgsed eeldused. Hageja väitel ei ole kostja teda enne käesolevat kohtumenetlust (ja tasu vähendamist) puudustest teavitanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
  2. Samuti ei nõustu kolleegium kostja käsitlusega, nagu oleks Soome ehitustööde kvaliteedinõuete reeglistik RYL 2000 praegusel juhul pooltele siduv tava VÕS § 25 lg 2 mõttes. Riigikohtu otsustest tsiviilasjades nr 3-2-1-177-11 ja nr 3-2-1-98-09 ei ole võimalik kostja poolt soovitud järeldusi teha. Lisaks ei ole kostja menetluses välja toonud, millistele konkreetsetele RYL 2000 nõuetele hageja poolt teostatud tööd ei vasta.
  3. Kostja juhatuse liikmete vahetus ei saa kolleegiumi hinnangul omada VÕS § 644 lg 1 rakendamisel tähtsust, nagu on leidnud ka maakohus. Samuti ei muuda üksnes juhatuse liikmete vahetus asjaoluna puudustest teatamata jätmist VÕS § 644 lg 3 teise lause mõttes mõistlikult vabandatavaks. Juhul kui kostja praeguse juhatuse liikmed leiavad, et juhatuse eelmised liikmed on tööde kvaliteeti ebapiisavalt kontrollides rikkunud enda kohustusi (juhatuse liikmena), on võimalik nõuda nendelt mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 2 esimese lause alusel kostjale tekitatud kahju hüvitamist.
  4. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Küll tuleneb seadusest tellija kohustus töös ilmnenud mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatada ning seda kohustust rikkunud tellija kaotab üldjuhul õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid kasutada. Ka kaebuses viidatud Riigikohtu 27.11.2013 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13 ei saa järeldada, et tellija võib kehtivalt tasu vähendada (st hinda alandada) ka juhul, kui ta on jätnud töö mittevastavusest töövõtja eelnevalt teavitamata.
  5. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaldamiseks ei olnud maakohtul käesolevas asjas alust. Kohtute järjekindla parktika kohaselt ei saa kohus nende sätete alusel viivist omal algatusel vähendada, vaid selleks on vajalik viivise tasumiseks kohustatud poole taotlus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu menetluses taotlenud viivise vähendamist. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud viivise vähendamise taotlust ei saa ringkonnakohus käesolevas asjas arvestada.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kaebuses esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid saab ringkonnakohus arvestada

§ 652lg-s 3 sätestatud eeldustel, mida aga praegusel juhul ei esine. 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-14-33790 Viivise vähendamise taotluse esmakordse esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses ei ole kostja ka põhjendanud.
  1. Muus osas kordab kostja apellatsioonkaebuses juba varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on neid väiteid piisava põhjalikkusega käsitletud, ei pea kolleegium vajalikuks nendele kaebuse väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda.

31.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

  1. Hageja poolt 15.08.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 25-26) kohaselt on ta seoses kostja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 320 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja Krista Arraste tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 64 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja seisukoha kujundamises (kokku 0,75 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja kohtule esitamises (kokku 4,25 tundi). Seega on esindajal toimingutele kulunud kokku 5 tundi.
  2. Hageja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb, et hüvitatavad menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.
  3. Kostja ei ole hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kohta seisukohta esitanud. 35.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus

§ 175

lg 1 alusel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Asi on kolleegiumi hinnangul keskmise keerukusega, asja mahukus on keskmisest mõnevõrra väiksem (esimese 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-14-33790 kohtuastme toimik on ühes köites). Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 5 tundi) on asja keerukust ning muid ülalkirjeldatud asjaolusid arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Samuti on viidatud sätte mõttes põhjendatud ja vajalik hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (64 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 36. Lähtudes ülalmärgitust ja hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 320 eurot. Võttes aluseks hageja taotluse ning juhindudes

§ 445

lg-st 1, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. 37. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 38.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.