Obsah (7)

§ 238§ 236§ 657§ 392§ 435§ 230§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 238lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

1. Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevas: - hageja pöördus 10.12.2014 kostja poole probleemiga, et auto generaatori märgutuli põles ning laadimine puudus; kostja poolt läbi viidud diagnostika käigus selgus, et generaatori rihma pinguti polt oli murdunud ja rihm oli rullikutelt maha jooksnud; - kostja tellis Info-Auto AS-st pinguti koos poldiga ning AS-st K.G. Knutsson uue generaatorrihma; - kostja teostas hagejale kuuluval autol generaatorrihma vahetuse koos pinguti poldiga, rihmarullikuga ning lamerihmapingutiga ning esitas tehtud tööde eest hagejale arve nr 45821 summas 354,91 eurot, mis on hageja poolt tasutud; hageja ja kostja vahel oli eelnimetatud tööde teostamiseks sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1); - hageja autole paigaldati generaatorrihm, mis on 1 mm lühem, kui Volvo originaal generaatorrihm.
2. Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning kostja vastutus selle eest (VÕS § 642). Hageja leiab, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et ta paigaldas hageja autole generaatorrihma, mis oli lühem, kui originaalrihm ning mis seetõttu purunes ja põhjustas kahju. Ka oma 21.04.2015 nõudes kostjale on hageja selgitanud, et kostja ebakvaliteetne töö seisnes lühema generaatorrihma paigaldamises. Seega saaks kostja poolt teostatud 3 autoremonti lepingutingimustele mittevastavaks pidada siis, kui kostja paigaldas hageja autole generaatorrihma, mis ei vasta auto tootja (Volvo) poolt kehtestatud nõuetele.
3. Kostja on hageja autole Volvo XC60 tellinud generaatorrihma K.G. Knutsson AS-lt, kes saatis autole paigaldatud ning purunenud generaatorrihma osas rihma tootajale garantiinõude. 06.05.2015 e-kirjas on generaatorrihma tootja esindaja kinnitanud, et generaatorrihma lubatud erinevus tootja poolt on +/- 3 mm ning rihma pikkus ei saa kirjeldatud probleeme tekitada. K.G. Knutsson AS saatis hageja poolt edastatud, purunenud, generaatorrihma siiski garantiinõude korras tootjale. 11.05.2015 ContiTech Antriebssysteme GmbH (rihma tootaja) garantiinõude vastusest nähtub, et generaatorrihm vastas nõuetele ning rikke põhjuseks ei saanud olla toote enda viga. 18.08.2015 garantiinõude vastuses kinnitatakse, et vaidlusalune generaatorrihm vastab tootja nimetatud väärtusele ja see jääb originaalrihmade pikkusele lubatud vahemikku. Garantiinõuet ei aktsepteeritud, kuna rikke põhjuseks ei olnud generaatorrihm. Hageja pole esitanud sisulisi vastuväiteid tootja vastuste kohta. Lisaks on kostja esitanud kohtule AS Info-Auto teenindusjuhi 21.09.2015 vastuse teabenõudele, milles kinnitatakse, et Volvo tehase sõnul 1mm lamerihma pikkuse erinevus ei ole probleem.
4. Kohus asus seisukohale, et on tõendatud, et kostja poolt hageja autole paigaldatud 1mm lühem generaatorrihm, kui seda on originaalrihm, vastas auto tootja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Hageja pole välja toonud muid asjaolusid töö lepingutingimustele mittevastavuse osas. Et asjas on leidnud tõendamist, et kostja poolt paigaldatud generaatorrihm vastas Volvo tehase poolt generaatorrihmale ettenähtud pikkusnõuetele ning et konkreetne rihm oli vigadeta ja nõuetekohane, leidis kohus, et kostja töö vastas lepingutingimustele. Kuivõrd hageja nõudeõiguse esimene eeldus – töö mittevastavus lepingutingimustele, on täitmata, puudub vajadus analüüsida teisi kahjunõude eeldusi ning hinnata teisi tõendeid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5. 26.11.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu 27.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Samuti taotles hageja nõuda kostjalt välja hageja poolt üleantud purunenud generaatoririhma ja teha rihmale autotehniline ekspertiis tuvastamaks, miks rihm purunes.
6. Maakohus on lähtunud vaid hageja ja mootori parandanud Info Auto AS töötaja ühest oletusest, et rihma purunemine võis olla tingitud lühema rihma paigaldamisest. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt hageja autole paigaldatud generaatoririhm purunes ning jooksis hammasrihma vahele ning purustas mootori. Küsimus on selles, kas kostja poolt paigaldatud rihm oli õige või oli rihm paigaldatud ebaõigesti, mis tõi kaasa rihma ja kogu mootori purunemise. Kohus on analüüsinud vaid seda, kas mootori purunemine tulenes rihma pikkusest. Samas on jätnud kohus analüüsimata ja hindamata muud rihma purunemise võimalused, mida hageja (ja ka kostja) on kohtule esitatud tõenditega kinnitanud. Nimelt asjaolu, et rihma purunemine võis olla tingitud kas generaatori vabajooksu rulliku, väntvõlli rihmaratta või pinguti tõttu, või oli rihmaajami joondatus paigast ära ja põhjustas tugeva kulumise. Kuna käesoleval ajal on samal autol rihm purunemata sõitnud samade ajamite ja rullikutega ligi aasta, siis oleks olnud võimalik selgitada välja tehniline põhjus, miks rihm katkes. Seega ei saanud rihma purunemise põhjuseks olla rullikute või ajamite purunemine, vaid see, et kostja oli rihma paigutanud valesti (vale joondumine). 4
7. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse rihma purunemise tehnilise põhjuse väljaselgitamiseks. Hageja pole soovinudki ümber lükata asjaolu, et 1 mm lühem rihm ei olnud rihma purunemise põhjuseks. Tsiviilasja lahendamisel on oluline tuvastada tehniline põhjus, miks abiseadme rihm purunes. Kuna kostja piisava põhjalikkusega tõendas, et rihma pikkuse erinevus ei olnud selleks põhjuseks, siis pidi selleks olema valesti paigaldatud rihm, millel oli vale joondumine. Kuna rihma paigaldas kostja, siis on ta ka süüdi vales paigaldamises ning rihma ja kogu mootori purunemises. Hageja soovis ise teha ekspertiisi purunenud rihmale selle purunemise tehnilise põhjuse kindlakstegemiseks ning pöördus selleks kostja poole, et viimane tagastaks talle 22.04.2015 üleantud generaatoririhma. Kostja keeldus rihma tagastamast, põhjendades seda asjaoluga, et ta on selle saatnud KG Knutsson AS ekspertiisi tegemiseks. Hageja leiab, et kostja ei tagasta asitõendit tahtlikult.

§ 236

lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kohus peaks kohustama kostjat esitama kohtule talle hageja poolt heauskselt üleantud purunenud generaatoririhm, et sellele saaks teha ekspertiisi. Vastus apellatsioonkaebusele 13. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 14.

§ 657

lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 15.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. 16. Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille järgi teostas kostja hageja sõiduautol generaatoririhma vahetuse koos pinguti poldiga, rihmarullikuga ning lamerihmapingutiga. Kahe kuu möödudes pärast remondi teostamist purunes auto generaatoririhm uuesti ning hageja kandis auto remondiga seoses kulutusi summas 7397,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus on leidnud õigesti, et vastavalt VÕS § 641 on hageja nõudeõiguse tekkimise üheks eelduseks kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus andis 02.10.2015 määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 16.10.2015. Hageja esitas tähtaegselt 16.10.2015 maakohtule taotluse, milles palus määrata rihma purunemise põhjuse kindlakstegemiseks tehnilise ekspertiisi. Maakohus jättis taotluse

§ 238

lg 1 p 2 alusel rahuldamata, põhjusel, et asjas on juba kogutud piisavalt tõendeid autole paigaldatud generaatorrihma nõuetekohasuse kohta. 5 17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud hageja ekspertiisitaotluse

§ 238

lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

§ 238

lg 1 p 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Käesoleval juhul on hageja esitanud taotluse ekspertiisi läbiviimiseks eesmärgiga tõendada asjaolu, et kostja poolt läbiviidud remont ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab keelduda

§ 238

lg 1 p 2 alusel tõendi vastuvõtmisest üksnes siis, kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud, mitte aga siis, kui väidetava asjaolu kohta ei ole tõendeid kogutud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-13, p 15). Kuigi hageja on välja toonud, et generaatoririhma purunemise võis põhjustada kostja poolt paigaldatud rihma ebaõige pikkus, ei saa sellest järeldada, et ta muud rihma purunemise põhjused välistas ning, et ta ei soovinudki muude rihma purunemise põhjuste kohta tõendeid esitada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on hagiavalduses nõude alusena tuginenud üldistatult sellele, et kostja poolt teostatud remont ei vastanud lepingutingimustele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole andnud hagejale võimalust esitada tõendeid selle kohta, et generaatoririhma purunemine võis olla tingitud millestki muust, kui asjaolust, et paigaldatud generaatoririhm oli lühem kui originaalrihm. 18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud olulises osas täitmata

§ 392

lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesanded ning see võis tuua kaasa ebaõige otsuse. Seega tuleb maakohtu otsus

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada.

Kuna maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pooltele võimalus esitada tõendeid selle kohta, kas generaatorrihma purunemine võis olla tingitud muust asjaolust, kui generaatorrihma pikkus. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama olulisi tõendeid. Sellisel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. 19. Koos apellatsioonkaebusega esitatud taotlused hageja poolt kostjale üle antud purunenud generaatoririhma välja nõudmiseks ja rihmale ekspertiisi määramiseks jäävad maakohtu otsustada. 20. Menetluskulud jaotatakse

§ 173lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6